← Eesti

2-05-15107/3

Obsah (4)§ 50§ 60§61§70

2-05-15107 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-15107 Otsuse kuupäev Jõhvi, 05. aprill 2006.a kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi P. U. hagi L. U. va

) § 61 lg 5, § 71 vähendada elatise määra laste T. ja K.n ülalpidamiseks kokku 800 krooni kuus; vabastada hageja elatise võlgnevuse tasumisest; vabastada hageja riigilõivu tasumisest. HAGIAVALDUSE TÄIENDUS

  2. septembril 2005.a esitatud hagiavalduse täienduses palus hageja vähendada väljamõistetud elatise suurust ja määrata laste ülalpidamiseks elatis kokku summas 550 krooni kuus ning vabastada end elatise võlgnevuse 63 634,68 krooni tasumisest. KOSTJA VASTUS
  4. novembril 2005.a esitatud vastuses hagile kostja tunnistas hagi osaliselt. Vastuse kohaselt kuna alates 01.07.2002.a kuni 04.10.2005.a hageja on maksnud elatisraha lastele summas 13 547 krooni, siis elatise võlgnevuse suuruseks 50 087 krooni. Kostja on kandnud kõik kulud, mis on seotud laste kasvatamisega, väljaarvatud hageja poolt tasutud summa 13 547 krooni. Kostja leidis, et puudub alus hageja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks ja palus määrata laste ülalpidamiseks elatusraha vastavalt hageja poolt välja teenitud töötasule. KOHTUISTUNG
  5. Kohtuistungil hageja palus hagi rahuldada ja vähendada elatise määra kuni 275 krooni kuus iga lapse kohta alates hagi esitamisest. Hageja loobus elatise võlgnevuse 63 634,68 krooni tasumisest vabastamise nõudest. Hageja seletuste kohaselt ei võimalda tema sissetulek maksta elatist rohkem. Hageja töötab ühes kohas, teisi sissetulekuid ei ole. Hageja ülalpidamisel on ka 2004.a sündinud kolmas laps.
  6. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei nõustunud hageja poolt pakutud elatise määraga ja leidis, et hageja varjab oma sissetulekuid, sest hageja on ostnud endale korteri. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2

(5)2-05-15107
  1. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi elatise määra vähendamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses. Elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise osas aga tuleb menetlust lõpetada. Elatise määra vähendamise nõue
  2. Sünnitunnistuste järgi laste T. ja K. U.i vanemateks on hageja ja kostja. Kohtla-Järve Linnakohtu 13.06.2002.a tagaseljaotsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis tütarde T. ja K. ülalpidamiseks kokku 2 000 krooni kuus, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 21.03.2002.a kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni laste vajaduste või vanemate varalise seisundi muutmiseni. Elatise väljamõistmise otsuse tegemisel ei saanud kohus poolte varalist seisundit ega laste vajadusi kindlaks määrata. Kohus tegi tagaseljaotsuse eelmenetluses põhjendusel, et kostja, saanud hagimaterjalid kätte, ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile.
  3. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (

) peatükkis 8. Vastavalt

§ 50lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Kooskõlas

§ 60

lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. 10. Kostja vastuse kohaselt pole hageja laste ülalpidamiskohustust nõutaval viisil täitnud. Hageja pole kohtuotsust täitnud, seisuga 04.10.2005.a hageja maksis kostjale vaid 13 547 krooni (t.lk. 32). Kohtutäitur K. M.i 07.07.2005.a tõendi kohaselt seisuga 01.06.2005.a tekkis hagejal elatise võlgnevus summas 63 634 krooni (t.lk. 7). Samas antud asjaolu ei tähenda, et hagi elatise määra muutmise osas tuleks rahuldamata jätta. 11.

§61

lg3 alusel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Sama paragrahvi 5 lõike kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuigi kostja pole hagiga nõustunud, siiski nendest sätetest tulenevalt hagejal on õigus nõuda elatise määra vähendamist. 12.

§ 61

lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja omab kindla töökohta. Füüsilisest isikust ettevõtja Kalev Tera Reisid 20.03.2006.a palgatõendi kohaselt hageja saab minimaalpalka. Pärast tulumaksu mahaarvamist saab hageja keskmiselt netosissetuleku 2 212 krooni kuus. Teisi sissetulekuid hagejal ei ole. Hageja seletuste kohaselt tema ainsaks varaks on 2002.a ostetud kolmetoaline korter asukohaga Puru tee 18B-53, Jõhvi, mis on abikaasade ühisvara. Korteri suhtes kohtutäituri kinnistamisavalduse alusel on tehtud vara käsutamise keelumärge kostja kasuks. Hageja kohustuseks on kommunaalteenuste võlgnevus 4 429.65 krooni. Peale poolte ühiseid lapsi, hageja ülalpidamisel on veel kolmas laps G. U. (sünd 15.05.2004.a) ning lapsehoolduspuhkusel viibiv abikaasa. 13. Kostja tööandja - Lasteaia Sipsik 13.03.2006.a tõendi kohaselt kostja netosissetulek on keskmiselt 4 025 krooni. Lisaks saab kostja lapsetoetuse 600 krooni kuus. Kostja varaks on 3

(5)2-05-15107 1999.a ostetud neljatoaline korter asukohaga X. Kohustusi kostjal ei ole. Teisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole. 14.

§61lg6 alusel kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja varaline seisund on palju parem kui hageja varaline seisund. Varem määratud ulatuses elatise maksmise jätkamisel jääks hageja, tema kolmanda lapse ning praeguse abikaasa ülalpidamiseks vaid 212 krooni. Seda kohus tunnistab mõjuvaks põhjuseks ja rahuldab hagi. Samas põhjendamatu on hagi rahuldamine hageja poolt nõutud ulatuses. Hageja ei maksnud laste ülalpidamiseks väljamõistetud summas elatusraha ka ajal, mil tal veel ei olnud sündinud kolmas laps, mis viitab sellele, et ta on püüdnud hoiduda laste ülalpidamiskohustuse täitmisest kõrvale. 15. Kohus peab vajalikuks vähendada elatise määra kuni 1 000 krooni kuus, s.o 500 krooni lapse kohta, mis moodustab vaid 1/3 elatise minimaalmäärast. Kuna tulumaksuseaduse §12 lg1 p7, §19 lg1 elatis on saaja tulu, millelt vastavalt sama seaduse §43 lg1 p1 peetakse tulumaks kinni, siis tegelikult maksab kostja hagejale elatusraha vaid 770 krooni kuus (1 000 – 23%). Tulumaksu saab hageja aasta tuludeklaratsiooni alusel tagasi.

§70

lg1 analoogia alusel tuleb hagi rahuldada alates hagi esitamisest, s.o 11.07.2005.a.

  1. Pärast hagi rahuldamist jääb hageja ja tema perekonnale elamiseks kokku 2 572 krooni. (2 212 krooni netotöötasu – 770 krooni elatis + 900 krooni + 230 krooni tulumaks elatiselt). Kostjale ja tema perele jääb elamiseks 5 395 krooni (4 025 netotöötasu + 600 krooni lastetoetus + 770 elatis). Pärast hageja vabanemist lapsehoolduspuhkusel viibiva abikaasa ülalpidamiskohustusest või pärast hageja varalise seisundi muutumist saab kostja esitada hagi elatise määra muutmiseks.
  2. Põhjendamatud on kostja väited hageja poolt enda sissetuleku varjamise kohta. Hageja sissetulekute väljatoomisel kohus on lähtunud tööandja poolt väljastatud palgatõendist ja kohtul ei ole alust tööandja tõendi mitteusaldamiseks. Samuti ei nõustu kohus kostja väidetega hagejal sõiduvahendite olemasolu kohta, kuna hageja seletuste järgi kasutab ta teiste isikute sõidukeid ja tal endal sõidukeid pole. Elatise võlgnevusest väljamõistmise nõue
  3. Hageja loobus elatise võlgnevuse 63 634.68 krooni maksmisest vabastamise nõudest.
  4. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS §428 lg1 p3 selles osas kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohtukulud
  5. TsMSRakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuli tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast. TsMS § 4

(5)2-05-15107 48 lg 1 p 3 alusel elatise hagis määrati hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 12 000 krooni (1 000 x 12).
  1. Ida-Viru Maakohtu 26.05.2005.a kohtumäärusega vabastati hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Taotlust kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks hageja ei esitanud. Seega vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §64 lg1 kuulub hagejalt väljamõistmisele elatise määra vähendamise hagi eest riigilõiv 1 000 krooni ning elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise hagi eest riigilõiv 3 500 krooni. Kokku kuulub väljamõistmisele hagejalt riigituludesse riigilõiv 4 500 krooni. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2900072136 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule täituri tasu ja täitemenetluse kulud.
  2. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440, §442, §444, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.