2-03-362/1

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja 31.03.2006.a, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-03-362 Tsiviilasi AS NB (pankrotis) hagi A.K., A.S., N.O. ja A.V. vastu solidaarselt 10 800 000 krooni saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS NB (pankrotis, registrikood xxx, hageja esindajad pankrotihaldur Toomas Saarma ja vandeadvokaat Allan Ratso, kostjad A.K. (isikukood xxx), A.S. (isikukood xxx), N.O. (isikukood xxx) ja A.V. (isikukood xxx) ning kostjate esindaja Anton Filjajev. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja AS NB esindaja vandeadvokaat Allan Ratso, kostja A.K. (isikukood A.S. (isikukood xxx), A.V. (isikukood xxx) ja kostjate esindaja Anton Filjajev. Kohtuistungi toimumise 03.03.2006.a aeg RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jagamine Välja mõista AS-ilt NB (pankrotis, registrikood xxx) kohtukuludena dokumentaalse tõendi hankimise- ja õigusabikulud 5 029,25 (viis tuhat kakskümmend üheksa krooni ja kakskümmend viis senti) krooni A.K. (isikukood xxx) kasuks, 5 029,25 (viis tuhat kakskümmend üheksa krooni ja kakskümmend viis senti) krooni N.O. (isikukood xxx) 1 kasuks, 5 029,25 (viis tuhat kakskümmend üheksa krooni ja kakskümmend viis senti) krooni A.V. (isikukood xxx) kasuks ning dokumentaalse tõendi hankimise-, ekspertiisi- ja õigusabikulud 13 879,25 (kolmteist tuhat kaheksasada seitsekümmend üheksa krooni ja kakskümmend viis senti) krooni A.S. (isikukood xxx) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Quarterdeck Marketing Company 21.10.1998 aktsiate ostu-müügilepingu, mille alusel müüs hageja Quarterdeck Marketing Company-le 1 025 AS Enge nimelist aktsiat nimiväärtusega 10 000 krooni. Lepingu p 2.1 kohaselt oli ostu-müügihinnaks 10 800 000 krooni, mille ostja pidi vastavalt lepingu p-le 3.1 tasuma nelja aasta jooksul alates lepingu allakirjutamise päevast. Hageja poolt kirjutas ostumüügilepingule alla juhatuse liikmena kostja A.K. ning kostjad A.S., N.O. ja A.V. andsid nõukogu liikmetena aktsiate müümiseks nõusoleku. Quarterdeck Marketing Company ei ole siiani aktsiate ostuhinda tasunud. Hageja leiab, et kostjad sõlmisid aktsiate ostu-müügilepingu hagejale kahjulikel tingimustel. Hageja arvates võimaldasid kostjad ostu-müügisumma kohese sissenõudmata jätmisega ja nõudeõiguse tagamata jätmisega jätta ostjal aktsiate eest tasumata. Lepingu sõlmimise hetkel oli hagejal Rahvusvahelise Kommertsarbitraažikohtu 18.09.1997 otsuse nr 386/1996, 01.12.1997 otsuse nr 0504/1996 ja 11.02.1998 otsuse nr 414/1996 alusel sissenõudmisele kuulunud 1 161 446,67 USD suurune võlgnevus AS Slavneft-Jaroslavnefteorgsintez ees. Hageja vara müümisega ja müügisumma kohese sissenõudmata jätmisega halvendasid kostjad teadlikult hageja majandusseisu, omades samaaegselt kohustusi, mida ei suudetud täita. 21.10.1999 algatati hageja pankrotimenetlus ning 13.12.1999 kuulutati hageja pankrot välja. Hageja leiab, et hagejale kahjuliku lepingu allkirjastamisega jättis kostja A.K. juhatuse liikmena täitmata oma kohustuse juhtida aktsiaseltsi otstarbekalt ning andes nõusoleku hagejale kahjuliku tehingu tegemiseks jätsid kostjad A.S., N.O. ja A.V. nõukogu liikmetena täitmata oma kohustused aktsiaseltsi tegevuse juhtimisel ja planeerimisel. Sellega on kostjad tekitanud ühiselt hagejale varalist kahju 10 800 000 krooni ulatuses. Eeltoodu põhjal palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja 10 800 000 krooni ja jätta kohtukulud kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta selle rahuldamata. 2 Vastuväidete kohaselt sõlmiti vaidlusalune leping hageja äripartneri Gibraltaril registreeritud äriühingu South Petroleum Limited nõudel. 1998.a oli South Petroleum Limited-il hageja vastu 36 119 851 krooni suurune nõue, mis tulenes hageja ja South Petroleum Limited vahelistest kütuse hankelepingutest. Kuna hagejal puudus võimalus nimetatud võlgnevuse tasumiseks, tegi South Petroleum Limited hagejale ettepaneku sõlmida AS Enge aktsiate müügileping, mille kohaselt antakse AS Enge aktsiad üle Quarterdeck Marketing Companyle kuni hageja poolt South Petroleum Limited eest võlgnevuse kustutamiseni. Kuna hageja vajas majandusliku olukorra parandamiseks South Petroleum Limited-iga hankesuhete jätkumist, nõustusid kostjad nimetatud ettepanekuga. Sõlmitud ostu-müügilepinguga peeti sisuliselt silmas AS Enge aktsiate panti ning ostu-müügilepingu oluliseks tingimuseks oli järelmaks, ilma milleta ei oleks Quarterdeck Marketing Company ostu-müügilepingut sõlminud. Kui hagejal oleks tekkinud võimalus South Petroleum Limited ees võla kustutamiseks, oleks sõlmitud ostu-müügileping kehtetuks tunnistatud. Vastupidisel juhul aga oleks Quarterdeck Marketing Company võinud nõuda hagejalt aktsiate omandiõiguse üleandmist ja enda kandmist aktsiate omanikuna aktsiaraamatusse. Aktsiate ostumüügilepingu sõlmimisel ei olnud kostjad teadlikud AS Slavneft-Jaroslavnefteorgsintez poolt arbitraažikohtusse esitatud nõuetest. Kostjad on samuti seisukohal, et AS Enge aktsiad olid müümise hetkel väärtusetud ning nende müügist ei saanud hagejale kahju tekkida. AS Enge pankrotimenetlus lõppes pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Lisaks leiavad kostjad, et hageja poolt kostjate suhtes tehtavad etteheited laienevad ka hageja pankrotihaldurile, kuna leides, et müügileping rikkus võlausaldajate huve, pidanuks haldur kõnealuse tehingu tagasivõitmise korras vaidlustama. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja seisukohad, kostjate poolt vande all antud seletused ja uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue on suunatud kostjate kui aktsiaseltsi juhtorganite liikmete kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele. Sellise nõude esitamise õiguslikuks aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 315 ja

1. Seejuures tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-de 2 ja 11 kohaselt lähtuda nimetatud sätete redaktsioonidest, mis kehtisid
2. juulini
3. Aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millest tulenevatele võlaõiguslikele õigustele ja kohustusele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut. Juhatuse ja nõukogu liikme kohustusi tuleb seetõttu hinnata esmajoones lepingulisele vastutusele omaste tunnuste alusel. Enne 01.07.2002 kehtinud ÄS § 315 lg 1 ja § 327 redaktsiooni kohaselt vastutavad juhatuse ja nõukogu liikmed seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Sisult samasugune oli juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus kuni
4. juulini
5. a kehtinud TsÜS § 46 lg 1 alusel. Võlasuhtest tuleneva kahju hüvitamise kohustust täpsustas tsiviilkoodeksi (TsK)
6. ptk, esmajoones §-d 222 ja
7. Eeltoodut silmas pidades peab aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks leidma 3 liikme poolt ametikohustuse rikkumise ja liikme süü kõrval primaarselt tõendamist ka aktsiaseltsile rikkumise läbi tekkinud kahju. ÄS § 315 lg-st 1 ja §-st 327 tuleneva tõendamiskoormise jaotuse kohaselt lasub kahju tekkimise tõendamise kohustus aktsiaseltsil. Kahjuna mõistetakse TsK § 222 lg 2 järgi võlausaldaja tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti võlausaldaja poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Sellest tulenevalt võib, nagu hagis õigesti märgitud, kahju väljenduda selles, et hageja vara müüdi hagejale ebasoodsatel tingimustel. Sellisel juhul tuleb hagejale kahju tekkimise kindlaks tegemiseks 21.10.1998 sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingus ostjale antud maksetingimustele hinnangu andmise kõrval vältimatult tuvastada ka müüdud vara turuväärtus müümise ajal. Tsiviilasja menetluse käigus on kohus 22.06.2005 määranud ekspertiisi AS Enge aktsiate turuväärtuse kindlakstegemiseks aktsiate müümise ajal. Riiklikult tunnustatud ekspert Tiina Metsalu on 11.10.2005 esitatud ekspertiisiaktis nr 05102005 antud arvamuses konstanteerinud, et 21.10.1998 seisuga koostatud aruandluse puudumise tõttu ei ole võimalik AS Enge aktsiate turuväärtust nende müümise hetke seisuga kindlaks määrata (II köide tl 4). 1997.a majandusaruandes kajastatud raamatupidamisbilanssi aluseks võttes oli eksperdi arvates aktsiate väärtuseks diskonteeritud rahavoogude meetodi põhjal 6 036 190 krooni, aktsiate raamatupidamislik väärtus oli sama bilansi põhjal 10 739 171 krooni ning ettevõtte likvideerimisväärtuse kindlakstegemine ei ole andmete puudumise tõttu 1997.a lõpu seisuga võimalik. 02.11.2005 toimunud kohtuistungil antud vastustes ja 06.01.2006 esitatud ekspertiisiakti lisas on ekspert jäänud ekspertiisiaktis toodud seisukohtade juurde (II köide tl 66-67 ja 83-84). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS Enge varade koosseisus toimusid
8. a-l drastilised muutused, mida ekspert ei ole oma arvamuses käsitlenud. Vaidlust ei ole selle üle, et AS Enge võõrandas 26.06.1998 talle kuulunud Rapla maakonnas Vigala vallas Järdivere külas asunud Rapla Maakohtu Kinnistusameti Kinnisusregistri registriossa nr 139 kantud kinnistu koos sellel asunud tanklaga mittevaralise sissemaksena AS-le NB Tanklad (I köide tl 94 ja 96 pöördel). Pärast seda koosnes AS Enge vara AS NB Tanklad aktsiate näol finantsinvesteeringust, mille kasumlikkuse kohta andmed puuduvad. Samuti ei ole vaidlust selles, et 01.08.1998 võõrandas AS Enge AS-i NB Tanklad tehtud investeeringu 1 300 000 krooni eest Quarterdeck Marketing Companyle, mille järel asendus AS Enge bilansis finantsinvesteering nõudega ostja vastu (I köide tl 95 ja 96 pöördel). 04.01.01 algatatud pankrotimenetluse käigus ei ole pankrotihaldur AS Enge pankrotipesas muud vara peale eelnimetatud nõude tuvastanud (I köide tl 94-95). AS Enge pankrotihaldur ja Rapla Maakohus on pidanud sissenõude esitamist Quarterdeck Marketing Company vastu perspektiivituks ning kuna AS Enge maksuvõlg oli Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.1998 otsusest tulenevalt 1 395 188 krooni, lõpetas Rapla Maakohus 03.09.2001 määrusega AS Enge pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata (I köide tl 96-97). Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et AS Enge oleks teinud peale AS NB Tanklad aktsiate müüki veel mingeid tehinguid, mis tema majanduslikku olukorda oleks võinud parandada, nõustub kohus kostjate poolt muuhulgas ka nõustaja Vello Vallaste kaudu esitatud seisukohaga, et AS Enge aktsiad olid 21.10.1998 lepingu sõlmimise hetkel AS Enge varade ja kohustuste negatiivse vahekorra tõttu väärtusetud (II köide tl 90). Aktsiate väärtusetuse tõttu puudub kohtul alus järelduseks, et kui kostjad ei oleks 21.10.1998 lepingut sõlminud, võiks hageja majanduslik olukord olla praegusest erinev. TsK § 222 lg-s 2 sätestatud kahju täieliku hüvitamise printsiip peab silmas tegelikult põhjustatud kahju 4 hüvitamist. Lepingu rikkumise korral on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Eeltoodut kokkuvõttes leiab kohus, et kostja A.K. poolt allkirjastatud ning kostjate A.S., N.O. ja A.V. nõusoleku saanud 21.10.1998 lepingu sõlmimisega hagejale kahju tekkimine ei ole tõendamist leidnud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kahju puudumise tõttu ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut ÄS § 315 lg 1 ja § 327 järgse kahju hüvitamise nõude rahuldamise ülejäänud eeldustele, 21.10.1998 sõlmitud lepingu olemust käsitlevatele poolte seisukohtadele ja muudele vaidlust puudutavatele erimeelsustele. TsMSRakS § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, s.h kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldamata jäänud osast. TsMS § 52 p 1 ja 2 kohaselt on asja läbivaatamiskuluks eksperditasu ja dokumentaalse tõendi saamise kulu. Kostjad on igaüks kandnud käesoleva tsiviilasja raames õigusabikulusid 17 700 krooni (II köide tl 109-112). Samuti on kostjad esitanud kuludokumendid koopiate tegemise kohta äriregistris summas 117 krooni ja Harju Maakohtus summas 24 krooni (II köide tl 107-108). Lisaks sellele on kostja A.S. tasunud 8 850 krooni läbiviidud ekspertiisi eest (I köide tl 125). Kohus leiab, et kuivõrd kostjaid esindas üks ja sama esindaja ning kõik menetlusdokumendid on kostjate poolt esitatud ühiselt, võib pidada kostjate poolt kantud õigusabikulusid iga kostja osas vajalikuks ja põhjendatuks 5 000 krooni ulatuses. Lisaks sellele kuulub hagejalt kostja A.S. kasuks välja mõistmisele 8 850 krooni ekspertiisi kulude katteks ja iga kostja kasuks neljandik äriregistris AS Enge dokumentide paljundamisega kantud kulust. Kuna kohus on hagimaterjalid kostjatele edastanud, ei pea kohus põhjendatuks kostjate kulutusi koopiate tegemisele Harju Maakohtus. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige. Kohtunik: 5