KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1383 Haldusasi R. V.

) § 31 lg-s 4 sätestatud tähtaja rikkumisega. Kohtuotsus tehti teatavaks 17.11.

1. Apellatsiooniteate esitamise 10päevane tähtaeg hakkas kulgema 18.11.
2. Kuna teate esitamise viimane päev 27.11.2005 oli puhkepäev, oleks teade tulnud postitada puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval 3-05-1383 28.11.
3. Kaebaja pidi puuduste kõrvaldamiseks esitama kohtule põhjused, mis tingisid teate hilinemisega esitamise ja taotlema tähtaja ennistamist.
4. 06.01.2006 esitas R. V. apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt sattus kaebaja segadusse tähtaja arvestamisel, kuna arvas, et tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast. Samuti märkis kaebaja, et tal on Murru Vanglas raskendatud õigusaktide ja õigusabi kättesaadavus.
5. Murru Vangla palus jätta taotluse rahuldamata. Kohus selgitas kohtuistungil edasikaebamise korda ja märkis eraldi, et kohtuotsusele edasikaebamise tähtaeg hakkab kulgema otsuse kuulutamisele järgnevast päevast ja kinnipeetavate suhtes ei ole erandeid kehtestatud. Põhjenduse otsitust kinnitab asjaolu, et kaebaja on varem korduvalt esitanud kohtuotsuste peale apellatsioonkaebusi ja teinud seda õigusabi kasutamata.
6. Tallinna Halduskohtu 25.01.2006 määrusega jäeti apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. 1)

§ 33

lg 4 kohaselt ennistab kohus tähtaja, kui ta loeb selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla ennekõike objektiivsed asjaolud, mis takistasid apellatsioonkaebuse (sh apellatsiooniteate) õigeaegset esitamist. Tähtaja ennistamise põhjuseks ei saa olla apellatsioonkaebuse esitaja väärarusaam kaebetähtaja kulgemise algusest. Kohtuotsuses on sõnaselgelt kirjas, et apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud kohtule teatada kirjalikult hiljemalt 10 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest arvates. Lisaks selgitas kohus kohtuistungi lõppedes protsessiosalistele kohtuotsuse peale edasikaebamise korda ja rõhutas, et kinnipeetavale ei ole edasikaebamiseks sätestatud erikorda. 2) Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada ka seda, et Murru Vanglas on õigusaktide ja õigusabi kättesaadavus piiratud. Apellatsioonkaebuse esitamise kohta kohtule kirjaliku teate esitamine ei nõua õigusaktidega tutvumist ega õigusalaseid eriteadmisi, sest teates tuleb märkida vaid seda, et isik kavatseb kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Kaebaja on varemgi korduvalt esitanud apellatsioonkaebusi ega ole kasutanud selleks õigusabi. 3) Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg koosneb kahest osast: 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest tuleb esitada teade apellatsioonkaebuse esitamise kohta ja üksnes selle teate esitanud isikul on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates esitada põhistatud apellatsioonkaebus. Ükskõik kumma tähtaja rikkumist tuleb vaadelda apellatsioonitähtaja rikkumisena. Kuna teade apellatsioonkaebuse kohta esitati tähtaja rikkumisega ja kohus ei ennistanud tähtaega, ei hinnanud kohus seda, kas apellatsioonkaebus ise on kohtule esitatud

§ 31lõikes 5 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 8. R. V. määruskaebuses paluti tühistada halduskohtu määrus ja ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg järgmistel põhjustel: 1) Kohus tugines vastustaja ekslikule arvamusele, et kaebaja on varem korduvalt esitanud kohtuotsuste peale apellatsioonkaebusi, kasutamata selleks õigusabi. Kaebaja on esitanud ühe apellatsioonkaebuse ja seegi on erikaebuse lahendamiseks saadetud Riigikohtusse. 2) 17.11.2005 kuulutati välja kohtuotsus, kaebaja esitas sellele tähtaegselt apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniteade esitati ekslikult tähtaja rikkumisega. Kui kohus leidis, et teade oli juba esitatud tähtaja rikkumisega, oleks kohus võinud teavitada sellest kohe selt kaebajat, et tal pole enam mõtet apellatsioonkaebust esitada. 2

§ 31

lg 4 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib

§ 31lg 5 alusel esitada üksnes teate esitanud isik.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates otsuse teinud halduskohtu kaudu. Kui teate esitaja tähtaja jooksul apellatsioonkaebust ei esita, loetakse, et ta ei ole kohtuotsust vaidlustanud.

§ 33

lg 4 alusel ennistab halduskohus apellatsioonitähtaja, kui ta loeb selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukoha ga, et apellatsiooniteade on esitatud tähtaja rikkumisega ja tähtaeg on lastud mööda mõjuvate põhjusteta. Halduskohus leidis õigesti, et apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamise põhjuseks ei saa olla kaebuse esitaja väärarusaam kaebetähtaja kulgemise algusest, sest kohtuotsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg oli märgitud kohtuotsuses ning kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas kohtunik ka kohtuistungil kohtuotsuse peale edasikaebamise korda ja tähtaega. Samuti ei ole apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamise põhjuseks iseenesest õigusaktide ja õigusabi piiratud kättesaadavust vanglas. Kaebuse esitaja ei ole selgitanud, millise õigusaktiga tutvumise korral oleks ta saanud esitada apellatsiooniteate õigeaegselt. Muid põhjusi, mida halduskohus oleks saanud hinnata, kaebuse esitaja tähtaja ennistamise taotluses esile ei toonud.
2. Kohus ei eksinud väites, et kaebuse esitajal on apellatsioonkaebuse esitamise kogemus. See, kas kaebuse esitaja on esitanud varem ühe või mitu apellatsioonkaebust, ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamisel oluline. 3

-st ei tulene halduskohtule kohustust informeerida protsessiosalist sellest, et tema apellatsioonkaebuse esitamise teade on esitatud pärast selleks ettenähtud tähtaega. Tulenevalt

§-st 33 kontrollib halduskohus apellatsioonkaebuse esitamise nõuetele vastavust (sealhulgas apellatsiooniteate tähtaegsust) pärast apellatsioonkaebuse saamist ning lahendab apellatsiooniteate ja/või apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise küsimuse. Halduskohus ei saa pärast apellatsiooniteate hilinemisega saamist teatada teate esitamisega hilinenud protsessiosalisele, et tal ei ole enam mõtet apellatsioonkaebust esitada, sest apellatsiooniteate hilinemisega esitamine võib olla tingitud mõjuvatest põhjustest ja sel juhul saab halduskohus möödalastud apellatsioonitähtaja ennistada. 14. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, võib apellatsioonkaebuse

§ 31lg 5 alusel esitada üksnes teate esitanud isik.

Kuna halduskohus jättis kaebuse esitaja apellatsioonteate esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, on kaebuse esitaja käsitatav isikuna, kes ei ole apellatsiooniteadet esitanud. Seega ei ole kaebuse esitajal võimalik apellatsioonkaebust esitada ja halduskohtul puudub vajadus hinnata, kas apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt või mitte.

1. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitaja väited võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest ja asja pealiskaudsest lahendamisest kohtuniku poolt ei ole apellatsiooniteate tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel asjassepuutuvad.
2. Neil põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust halduskohtu määruse tühistamiseks ja apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma 4