3-05-1070/4

KOHTUM ÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1070 Haldusasi A. S. kaebus Murru Vangla tegevusele Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.12.2005 määrus haldusasjas nr 3-1446/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus A. S. erikaebus Menetlustoiming Kaebuse läbivaatamatult tagastamine RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.12.2005 määrus haldusasjas nr 3-1446/2005 ning saata asi samale kohtule läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Määruskaebus peab ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt tähtaja viimasel päeval (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. A. S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla tegevusele. Tallinna Halduskohtu 16.11.2005 määrusega jäeti kaebus käiguta, kuna kaebaja oli esitanud kohtule venekeelse kaebuse. Kohtumääruse kohaselt pidi kaebaja esitama 7 päeva jooksul arvates kohtumääruse ärakirja kättesaamisest eestikeelse kaebuse. 3-05-1070 30.11.2005 esitas kaebaja halduskohtule järjekordselt venekeelse sisuga taotluse. Kaebaja selgitas kohtule, et ta ei saa aru, millise kaebuse osas on käiguta jätmise määrus tehtud. Nimelt on kaebaja poolt halduskohtule esitatud mitmeid kaebuseid. Samuti andis kaebaja teada, et tal ei ole võimalik kohtule esitada eestikeelset kaebust. Tallinna Halduskohtu 09.12.2005 määrusega jäeti kaebus teistkordselt käiguta ja anti kaebajale täiendavalt võimalus esitada kohtule eestikeelne kaebus. 21.12.2005 esitas A. S. kohtule taas venekeelse avalduse ning viitas, et tal ei ole võimalik oma kaebust eesti keelde tõlkida. Kaebaja ise eesti keelt ei valda ning ka vanglas ei ole vastavat tõlki.
3. Tallinna Halduskohtu 22.12.2005 määrusega tagastati HKMS § 11 lg 3 alusel kaebus A. Sile läbivaatamatult, kuna kaebaja ei olnud määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Kohtute seaduse § 5 lg 1 kohaselt toimuvad kohtmenetlus ja asjaajamine kohtus eesti keeles. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 7 lg 5 sätestab, et kui protsessiosalise kohtule esitatud kirjalik avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda avalduse või dokumentaalse tõendi kinnitatud tõlget. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse või dokumendi tähelepanuta. 01.01.2006 jõustub uus tsiviilkohtumenetluse seadustik, mille § 32 lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. Sama seadustiku § 33 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tähelepanuta.
4. A. S. erikaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 22.12.2005 määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Vastavalt põhiseaduse § 12, § 13 ja § 15 on kaebajal õigus kohtusse pöörduda ilma, et teda diskrimineeritakse keele tõttu. Õigusi võib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ja need piirangud ei tohi moonutada piiratavate õiguste olemust põhiseaduse § 11 kohaselt. Kohus oleks pidanud tagama kaebaja juurdepääsu õigusemõistmisele tõlgi kaudu, kuna kohtus töötavad tõlgid. Kui kohus suure tö ökoormuse tõttu ei saa täita seda nõuet, võib kohus määrata isikule esindaja riigi kulul, mida reguleerib TsMS § 83 lg
5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohus jättis esmalt käiguta ja hiljem tagastas kaebuse, kuna see ei olnud esitatud eesti keeles. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud puudus ei õigusta käesoleval juhul kaebuse läbivaatamata jätmist.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku varasema redaktsiooni § 7 lg 5 ei sätestanud, et kohus pidi igal juhul nõudma kaebuse eestikeelset tõlget. Tõlke nõudmine sõltus kohtu diskretsioonist. Diskretsiooni teostamisel pidi kohus selgitama, kas tõlke nõudmine on konkreetsel juhul proportsionaalne. Ringkonnakohus on seisukohal, et kinnipeetaval on kaebuse tõlkimise korraldamine oluliselt raskendatud. Vangla ei ole kohustatud kinnipeetavate poolt kohtutele 2 3-05-1070 esitatavaid dokumente tõlkima. Samuti puudusid kaebajal kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul rahalised vahendid (tl 9). Seega ei olnud tal võimalik tellida tõlketeenust. Asjakohane ei ole 16.11.2005 määruses avaldatud halduskohtu seisukoht, et kohtutõlgi ülesannete hulka ei kuulu kaebaja abistamine dokumentide tõlkimisel. Kohtutõlgi ülesanded määrab kindlaks kohus. Kohtutõlkide töö korraldamisel peab kohus tagama põhiseaduse § 15 lg 1 realiseerumise. Lähtuvalt eeltoodust tuleb A. Sidorovi kaebus saata tagasi esimese astme kohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
8. Seoses halduskohtu 16.11.2005 käiguta jätmise määrusega märgib ringkonnakohus veel järgmist. Nimetatud määruses kohustati kaebajat esitama kaebust ning selle lisasid vastavalt protsessiosaliste arvule. Ringkonnakohus leiab, et see nõudmine ei pruugi olla proportsionaalne. HKMS § 10 lg-t 5 ja § 11 lg-t 2 on koostoimes võimalik tõlgendada selliselt, et kohus võib nõuda ärakirjade esitamist, kuid ei pruugi seda teha, kui kohtul on võimalik kaebusest ilma ebamõistlike kulutusteta teha koopiad. Ärakirjade nõudmine on selgelt ebaproportsionaalne, kui kaebus esitatakse võõrkeeles ja kohus korraldab selle tõlkimise ning ei edastada teistele menetlusosalistele võõrkeelse kaebuse ärakirju, vaid enda poolt koostatud tõlke ärakirju. Riigilõivu tasumise küsimusega seoses juhib ringkonnakohus halduskohtu tähelepanu Riigikohtu halduskolleegiumi 15.02.2006 määruses haldusasjas nr 3-3-1-80-05 väljendatud seisukohtadele. Ivo Pilving Viive Ligi Kaire Pikamäe 3