ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- aprill 2006, Jõhvi 3-06-414 X (isikukood X) kaebus Ida Politseiprefektuuri (registrikood X) peale mittevaralise kahju hüvitamiseks
- aprill 2006 X ja Ida Politseiprefektuuri esindaja Indrek Vikkat RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. 3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 21.02.2006 esitas X Ida Politseiprefektuuri peale kaebuse Riigikohtusse (t.l. 3). Alates 23.03.2006 on see Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluses (t.l.
- Kaebaja palus, et Kohtla-Järve arestimajas viibimisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistetaks tema kasuks välja 50 000 krooni. Ta väitis, et arestimajas viibimine alandas tema inimväärikust, sest tal oli keelatud saada pakiga habemeajamisvahtu, šampooni, deodoranti, ja dušigeeli, ning ta oli ilma jäetud helistamise õigusest ja normikohasest toidust. Veel väitis kaebaja, et kuigi seaduse järgi peab kambris olema aken, laud, pink ja 2,5 m2 iga kinnipeetu jaoks, oli seal koguni 13 inimest, kes pidid põrandal magama, õhku ei jätkunud, arestimaja töötajad eirasid tema nõudmisi ning ta pidi oma aadressil kuulma ebatsensuurset kõnet. 16.03.2006 esitatud täienduses (t.l. 11-12) märkis X, et tal pole kaebuse väidete kinnituseks esitada midagi peale oma sõnade, viitas ühe teise kinnipeetava suhtes Maardu vanglas toimunule ja kellelegi kinnipeetule, kelle kasuks mõisteti Kohtla-Järve arestimajalt välja 3000 eurot. Ida Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses (t.l. 29) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti seda mitte rahuldada ja märgiti, et kaebaja rahulolematus arestimaja tingimustega pole piisav kahju hüvitamise alus. Kambrites valitseva olukorra osas märgiti, et kaebaja viibis 24.01 - 09.02.2006 kambris nr. 7, kus on 13-14 vahistatule magamist tagav lavats ja sundventilatsioon ning 09.02 – 14.02.2006 kuuele kinnipeetavale ettenähtud kambris nr. 12, kus on narid, laud ja üks tool. Akende puudumist õigustati ehitustehniliste põhjustega ja kinnitati, et valgus on kambrites tagatud päevavalguslampidega. Veel märgiti, et 24.01-30.01.2006 oli kambris nr. 7 kümme-kaksteist vahistatut, 31.01.09.02 seitse1 kaheksa vahistatut ning, et kambris nr. 12 ei olnud rohkem kui viis vahistatut. Toitlustamise osas märgiti, et see toimub sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr. 150 alusel, AS Mann Grupp poolt ja arestimaja pideva kontrolli all ning kinnitati, et kaebajale oli tagatud talle ettenähtud kalorite hulk. Vangistusseaduse § 96 lg. 1, arestimaja sisekorraeeskirja § 15 lg. 2 ja § 35 viidates märgiti, et üldkasutatava taksofoni tõttu pole kinnipeetavatel küll võimalik helistada, kuid suhtlemine on neile tagatud läbi kirjavahetuse ja lühiajaliste kokkusaamiste, et kaebajale toodud pakid on vastu võetud, kaebuses loetletud esemed aga ei kuulu lubatute hulka ja lisati, et väited tema nõuete eiramise ja ebatsensuursete väljendite kasutamise kohta on paljasõnalised. Kohtuistungil jäi X kirjaliku kaebuse väidete ja nõude juurde ning väitis lisaks kaebuses märgitule, et sai kogu arestimajas viibitud aja jooksul ainult ühe korra duši all käia, pidi seebiga habet ajama ja end kambris kraani all pesema. Toitlustamise osas väitis ta, et supis polnud mingeid kaloreid, toidujagajad peakatteid ja kindaid ei kandnud ning üldse söödeti neid nagu sigu. Veel väitis ta, et põrandal magamine tõi kaasa seljavalu ja külmetuse, umbne õhk aga peavalu. Ida Politseiprefektuuri esindaja Indrek Vikkat jäi samuti kirjalikult esitatu juurde. Ta leidis, et toiduvalmistaja poolt esitatud andmetes puudub alus kahelda ning lisas, et arestimaja vastavad ametiisikud saavad erialast koolitust. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduse § 9 lg.
- Sätestatu kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ida Politseiprefektuuri andmestike ja žurnaalide väljavõtete (t.l. 30-39) kohaselt viibis kaebaja Kohtla-Järve arestimajas vahistatuna (t.l. 30). Vahialuste kinnipidamise korda ja tingimusi reguleerib vangistusseadus, mille § 45 lg. 1, § 47 lg. 1, § 90 lg. 3 ja 93 lg. 2 kohaselt peab vahistatu kamber vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele, tema toitlustamine aga tuleb korraldada vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja elutegevuseks vajalikku toidutarvet silmas pidades. Ida Politseiprefektuuris kirjaliku vastuse sisu ja kaebaja seletustega on kinnitamist leidnud, et arestimajas on vähe ruumi, kõik kambrid pole varustatud ventilatsiooniga ning loomulik valgustus puudub üldse. Seega pole sealsed tingimused kuigi head ega vasta eluruumide suhtes kehtivatele üldistele arusaamadele. Kuid see asjaolu üksi pole juba nimetatud riigivastutuse seaduse § 9 lg. 1 kohane kahju hüvitamise alus ning kaebaja nõude rahuldamine saab kõne alla tulla vaid niisugusel juhul, kui leiab tõendamist selle tekitamine tema väärikuse alandamise või tervise kahjustamise läbi. Samal põhjusel ei saa kaebaja nõude rahuldamiseks piisavat alust anda asjaolu, et tal oli raskusi oma hügieeni eest hoolitsemisel, et ta ei saanud ettenähtud toidunormi, et helistamine polnud võimalik või, et tal ei võimaldatud saada pakiga kõiki soovitud esemeid. Siseministri 01.12.2000 määrusega nr. 71 kehtestatud “Arestimaja sisekorraeeskirja” § 15 lg. 1 p. 8 sätestatu annab arestialusele küll õiguse telefoni kasutada, kuid seda üksnes tehniliste tingimuste olemasolul. Ida Politseiprefektuuri kirjaliku vastuse väidete kohaselt Kohtla-Järve arestimajas selliseid tingimusi aga pole. Sama paragrahvi teises lõikes on loetletud need esemed, mida võib kambris pidada. Kuna seejuures pole nimetatud šampooni, habeajamisvahtu, deodoranti, dušigeeli, ei tohtinud kaebaja neid asju ka pakiga saada. Oma kirjaliku kaebuse väidet ettenähtud toidukoguse mittesaamisest pole kaebaja üldse millegagi tõendanud. Kohtuistungil väitis ta täiendavalt, et toidu kalorsus ei vastanud kehtestatud normidele ja toidujagajad rikkusid hügieeninõudeid. Ka neid väiteid ei tõendanud ta millegagi. Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr. 150 “Toidunormid kinnipidamisasutustele” § 2 lg. 2 ja 3 kohaselt pidi ta 25-aastase mittetöötava ja vähese kehalise aktiivsusega mehena saama ööpäevas 2300-2700 kcal. Tema arestimajas viibimise aja kohta AS Mann Grupp koostatud menüü kirjeldustes (t.l. 45-56) kajastatud toidu koostis vastab kehtestatule. 2 Ida Politseiprefektuuri poolt esitatud ja kohtu algatusel nõutud dokumentaalsetest tõenditest (t.l. 28 ja 42-44) nähtuvalt on kaebaja kurtnud Kohtla-Järve arestimaja velskrile 01.02.2006 köha ja nohu, 09.02.2006 valu vasakus käelabas ja 13.02.2006 peavalu. Vastava žurnaali kannete kohaselt on talle abi osutatud ning kohtuistungil tunnistas ta seda ka ise, et paranes mõne päevaga (t.l. 63). Miski kohtule esitatust ei tõenda, et nimetatud tervisehädad tekkisid kaebajal just arestimajas viibimise tõttu. Kohtuistungil möönis X, et on HIV positiivne (t.l. 63), seega võis haigestumine olla tingutud eelkõige tema enda igasugustele nakkustele ja muudele välismõjudele vastuvõtlikust tervislikust seisundist, mitte aga arestimaja olukorrast. Peale arestimajast Tallinna Vanglasse tagasi saabumist on kaebaja pöördunud arsti poole 15.03.2006 nimmevalu ja 30.03.2006 kohanemishäirete tõttu (t.l. 28). Ka nende pöördumiste puhul pole tõendatud seos arestimaja tingimustega. Põhiseaduse § 25 tulenev õigus kahju hüvitamisele ei tähenda mittevaralise kahju tingimusteta ja ainult rahalist hüvitamist. Selleks, et üldse oleks põhjust rääkida tervise kahjustamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamisest ei piisa üksnes faktist, et isik on arestimajas viibimise ajal haigestunud või väitest, et seal valitsenud ebamugavate tingimuste tõttu oli tema tervislik seisund häiritud, vaid tuleb tõendada, et kahju tervisele on ka tegelikkuses tekkinud, et selle tõttu talutud kannatused on piisavalt suured õigustamaks rahalise hüvitise määramist ning, et kahju põhjustanud asutus või ametiisik on käitunud õigusvastaselt ja süüdi kahju tekkimises. Ka väärikuse alandamise puhul saab mittevaralise kahju rahaline hüvitamine olla põhjendatud üksnes siis, kui kohtumenetluses leiab kinnitust mõne ametiisiku süü isiku sellises kohtlemises, mis seisneb tema teadlikus panemises alandavatesse või teotavatesse oludesse või muudes tegudes, mille eesmärk on inimese au ja väärikustunde riivamine, tema piinamine, alandamine, kahjustamine või teotamine. Seetõttu on oluline tuvastada, et kahju põhjustanud tegevus oli teadlik, pahatahtlik, eesmärgipärane ja just sellele isikule suunatud. Käesolevas asjas aga pole kohtule esitatud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et Ida Politseiprefektuuri politseiametnike tegevus oli suunatud X piinamisele, tema väärikuse alandamisele või teotamisele, et halvad tingimused vaidluse põhjuseks olevas arestimajas olid sellistena loodud konkreetselt tema jaoks või, et need oleks üldse mingilgi viisil olnud seotud tema isikuga. Kohtuistungil kinnitas kaebaja ka ise, et samasugustes tingimustes olid kõik arestimajas viibinud isikud (t.l. 62). Kuna käesolevas kohtumenetluses pole riigivastutuse seaduse § 9 lg. 1 nimetatud kahju hüvitamist võimaldavate asjaolude olemasolu tõendamist leidnud, ei ole X kaebus põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Ida Politseiprefektuuri esindaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 65), seega jäävad poolte võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt nende endi kanda jätta. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 3