← Eesti

3-04-60/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Lauri Madise ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-60 (endised 2-3/524/05 ja 2-3/894/05) Haldusasi J. L. kaebused Tallinna Linnavalitsuse 11.02.2004 korralduse nr 252-k ja 13.06.2001 korralduse nr 2582-k lisa punkti 28 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 29.11.2004 otsus haldusasjas nr 31319/2004 ja 13.06.2005 otsus haldusasjas nr 3-2491/2004 Menetluse alus J. L. apellatsioonkaebused ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev
  2. märts 2006 Menetlusosalised Kaebaja J. L. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus, esindaja T. M. Kolmas isik AS *, esindajad S. M. ja I. A. RESOLUTSIOON
  3. Jätta J. L. apellatsioonkaebused rahuldamata
  4. Jätta Tallinna Halduskohtu
  5. novembri 2004 otsus haldusasjas nr 3-1319/2004 muutmata.
  6. Jätta Tallinna Halduskohtu
  7. juuni 2005 otsus haldusasjas nr 3-2491/2004 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-04-60
  8. Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2001 korraldusega nr 2582-k „Tallinna Linnavalitsuse 18.04.2001 korralduse nr 1452-k lisa muutmine, mitteeluruumide registreerimine hooneregistris“ otsustati kanda hooneregistrisse mitteeluruumidena Põhja-Tallinna Valitsuse valitsemisel olevad ruumid vastavalt lisale (p 1) ja tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 18.04.2001 korralduse nr 1452-k lisa punkt 7 (p 2). Korralduse lisa „Põhja-Tallinna linnaosas asuvate mitteeluruumide osaline nimekiri“ punktis 28 on aadress ** tn *, pinna suurus 114,8 m2 , ruumide numbrid invent ariseerimise plaanil 1-12, 26-29 ja kasutusotstarve toitlustus. Korralduse alusena märgiti mitteeluruumide erastamise seaduse (MEES) § 2 lg 2 ja § 11, Tallinna Linnavalitsuse 28.02.2001 määrus nr 43 „Tallinna linnas asuvate mitteeluruumide registreerimise kord“.
  9. Tallinna Linnavalitsuse 11.02.2004 korraldusega nr 252-k määrati ** tn * asuvate ehitiste teenindamiseks vajalik maa korteriomandi seadmiseks järgmistel tingimustel: pindala 864 m2 (p 1.2); sihtotstarve elamumaa (E) 50 % ja ärimaa (Ä) 50 % (p 1.3). Korralduse alusena märgiti maareformi seaduse § 20 lg 3, eluruumide erastamise seaduse (EES) §-d 3 lg 3, 211 , 212 , 23 lg 2, asjaõigusseaduse (AÕS) § 140, ehitusseaduse § 14, Vabariigi Valitsuse 12.02.2001 määruse nr 54 „Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määruse nr 198 „Eluruumide erastamise korraldamine“ muutmine“ § 2, Tallinna Linnavalitsuse 28.02.2001 määrusega nr 42 kinnitatud „Korteriomandi seadmise kord“, Tallinna Linnavalitsuse 23.
  10. 2001 määrusega nr 72 kinnitatud „Katastrimõõdistamisega ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“, OÜ M. K. K. koostatud katastriüksuse plaani töö nr 227-652 ja toimiku materjalid.
  11. J. L. 29.03.2004 kaebuses paluti tühistada Tallinna Linnavalitsuse 11.02.2004 korraldus nr 252-k ja muuta ärimaa tagasi elamumaaks. Kaebuse kohaselt on
  12. a ehitatud ** tn * hoone olnud elamu ja krunt elamumaa.
  13. aasta lõpul ei olnud elamus ühtegi korterit tunnistatud mitteeluruumiks. Restorani „A.“ pidajad hõivasid rea kortereid, tehtud muudatused vormistati alles 1997-
  14. Kaebaja leidis, et elamispinna ja sellise äripinna kooseksisteerimine on olmeliselt ja psüühiliselt väga problemaatiline. Elamu juurde kuuluvast maast 50 % tunnistamine ärimaaks ei taga elupaigale eraldi juurdepääsu ega võimalda jagada kinnisasja.
  15. J. L. 18.11.2004 kaebuses paluti tühistada Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2001 korralduse nr 2582-k lisa punkt 28 järgmistel põhjendustel. 1) ** tn * elumaja korterites tegutsev restoran “A.” häirib pidevalt kaebaja elu ja tema Põhiseadusest tulenevaid õigusi. Tallinna Hooneregistri 15.10.2001 dokumendi nr 11-9/3335 järgi on ** tn * mitteeluruumina kirjas oleva korteri nr 20 üldpind 114,8 m2 (mõttelise osa suurus 1148/2354), mis ei vasta tegelikkusele. ** tn * elamus olnud korteri nr 20 tegelik suurus on 19,8 m2 . 2) Tegemist ei ole mitteeluruumiga, sest see kuulub kaebaja poolt erastatud elamispinna hulka. Kaebaja poolt kokkuehitatud ja erastatud korter nr * koosneb alumisel korrusel olevast korterist nr *, kõrvalolevast korterist nr * ja selle peal asuvast trepiga ühendatud olnud korterist nr *, suurustega vastavalt 22,1 m2 , 19,4 m2 ja 19,8 m2 . 3) ORAS § 18 lg 1 kohaselt on keelatud tehingud omandireformi objektiks oleva õigus vastaselt võõrandatud varaga kuni selle tagastamise küsimuse otsustamiseni. 1991.a kuni
  16. aastani, mil seadusjärgsele omanikule kompenseeriti maja maksumus, poleks keegi tohtinud teostada majas ruumikujunduse muudatusi ega ümberehitusi toitlustusettevõtte rajamiseks. 4) Tallinna Linnavalitsus jättis vaidlustatud korralduse punkti 28 kaebajale tutvustamata. Haldusaktis pole näidatud kaalutlusi, millest haldusorgan on lähtunud (haldusmenetluse seadus (HMS) § 56 lg 3). Linnavalitsus jättis korralduse põhjendamata ja motiveerimata. 2

(10)3-04-60 5) Korraldus rikub ka kaebaja lahutatud abikaasa ja nende poja õigusi, kuna nad on alates 10.07.1987 alaliselt sisse registreeritud ** * majja ning ootavad samuti oma korterite ja korterialuse maa erastamist.
  1. Tallinna Linnavalitsus e kirjalikes vastustes paluti jätta kaebused rahuldamata. 1) ** tn * hoones o n ehitisregistri andmetel eluruumid ja mitteeluruum, viimase osa on 1148/2354 ehk 48,8 % üldpinnast. Toitlustusettevõtte kasutuses olevad mitteeluruumid hõlmavad ligi 50 % ehitise üldpinnast. Katastriüksuse sihtotstarbeks on õigesti määratud 50 % osas elamumaa ja 50 % osas ärimaa. 2) AS * kasutab ruume mitteeluruumidena 1980-ndate lõpus t rendilepingute alusel.
  2. a eksperthinnangu järgi olid ** * ruumid 9-12 tunnistatud varisemisohtlikeks 18.02.1987 Kalinini Rajooni RSN TK otsusega ja tänu AS * poolt tehtud remondile on elamu muudetud kasutamiskõlblikuks juba
  3. aastal. 3) ** * asuvas hoones on korterid ja mitteeluruum suurusega 114,8 m2 . Mitteeluruumi tähistus numbriga * ei oma puutumust endise korteriga nr *, mida enam ei eksisteeri, kuna on liidetud kaebaja poolt erastatud korteriga. Mitteeluruumi peab korteriomandi seadmise andmebaasis tähistama viimase korteri numbrile järgneva numbriga. 4) Tallinna Linnavalitsuse 31.01.1997 korraldusega nr 273-k jäeti rahuldamata H. K. taotlus tänavapoolse hoone tagastamise kohta, kuna see ei olnud säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Sama korraldusega loeti H. K. ülejäänud hoonete tagastamisest loobunuks, kuna ta ei võtnud tähtaegselt vara vastu. Tallinna Linnavalitsuse 05.09.1997 korraldusega nr 3260-k kompenseeriti H. K- le ** * asuvad hooned. 5) 13.06.2001 korraldusega ei tunnistatud eluruume mitteeluruumideks. Korraldus oli aluseks olemasolevate mitteeluruumide kandmiseks hooneregistrisse. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul AS * tegevusega toitlustusettevõttena, ei muuda korraldust õigusvastaseks. 6) Korralduse alusel mitteeluruumide hooneregistrisse kandmine ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Hooneregistri kandel on informatiivne iseloom. Põhja-Tallinna Valitsusel ei olnud ega ole alust neid ruume kaebajale erastada. Kaebaja poeg ja lahutatud abikaasa on registreeritud kaebaja poolt erastatud eluruumi. 7) Kuna kaebajat ei saa vaadelda korralduse andmise protsessis menetlusosalisena, ei pidanud korralduse andja kaebajale korralduse punkti 28 tutvustama ega motiveerima.
  4. AS * palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlusaluste ruumide kasutusotstarvet muudeti juba nõukogude ajal. Linnavalitsuse 13.06.2001 korraldusega viidi ** * kohta käiv dokumentatsioon vastavusse tegeliku olukorraga kehtiva korra järgi. J. L. oli korralduse jõustumise ajal ** * korteri * üürnik ja korraldus ei rikkunud tema õigusi.
  5. Tallinna Halduskohtu 29.11.2004 otsusega jäeti J. l. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 11.02.2004 korraldus e nr 252-k tühistamiseks rahuldamata. 1) Vaidlustatud korraldus loob kaebajale eelduse korteriomandi omanikuks saamiseks ega sea kaebaja ühegi õiguse kasutamisele mingeid piiranguid. 2) AÕS RakS § 13 lg 3 näeb ette, et kui eluruumi või elamus asuva mitteeluruumi juurde ei ole maakorralduslikel või ehitustehnilistel tingimustel võimalik iseseisva kinnistu moodustamine, on eluruumi või elamus asuva mitteeluruumi omanikul õigus saada maa omanikuks EES-s sätestatud alustel ja korras. EES § 211 alusel on eluruumi vallasasjana omaval isikul õigus saada korteriomandi omanikuks. Kaebaja ei väida, et ** * ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramisel korteriomandi seadmiseks oleks rikutud EES või mõne muu õigusakti sätteid. Kaebaja ei väida ka, et korraldus rikuks tema õigust saada korteriomandi omanikuks. Kuna ** * korteriomandi seadmise avaldus esitati 27.12.2000, tuleb lähtuda korteriomandi seadmisel enne 01.01.2001 kehtinud õigusaktidest. Vabariigi Valitsuse 17.03.1995 määrusega nr 117 kinnitatud „Korteriomandi seadmise korra“ p 3 kohaselt määrab linnavalitsus kindlaks 3
(10)3-04-60 ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piirid vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korrale“, Vabariigi Valitsuse 29.04.1997 määrusega nr 88 kinnitatud „Plaani või kaardi- materjali alusel katastriüksuse moodustamise korrale“ ja Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale“, arvestades planeerimis- ja ehitusseaduse §-s 211 sätestatut. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti arhitekti 07.11.2001 koostatud ** * ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise krundi piiride ettepanek on kooskõlastatud Põhja-Tallinna Halduskogu 01.04.2003 otsusega nr
  1. Korraldus sisaldab korteriomandi seadmise korra p-s 4 nõutud andmeid. 3) Kui ehitise püstitamisel ei määratud kindlaks selle teenindamiseks vajalikku maatükki, määrab linnavalitsus korteriomandi seadmisel ehitise teenindamiseks vajalikuks maatükiks selle ehitise aluse maa (EES § 212 ). Enne vastavate toimingute alustamist teavitab linnavalitsus sellest korteriühistut või eluruume vallasasjana omavaid isikuid. Kui korteriühistu või eluruume vallasasjana omavad isikud soovivad kinnistada ehitisealusest maast suuremat maatükki või vaidlustavad ehitise teenindamiseks määratud maatüki suuruse või piirid, peab korteriühistu või eluruume vallasasjana omavad isikud esitama linnavalitsuse määratud tähtpäevaks asjakohase taotluse. Kaebaja väitis, et ta sai ** * ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisest teada alles vaidlustatud korralduse saamisel. Vastustaja seda väidet ümber ei lükanud. Samas ei ole kaebaja va idlustanud korraldust ** * ehitise teenindamiseks määratud maatüki suuruse või piiride osas, vaid maa sihtotstarbe määramise osas. Kaebaja ei märkinud kaebuses ega selgitanud kohtuistungil, miks tema arvates on vaid lustatud korraldusega ** * ehitise teenindamiseks maa sihtotstarbeks 50 % ärimaa määramine õigusvastane. 4) ** * maaüksuse osas puudub detailplaneering. Maakatastriseaduse § 20 lg 7 järgi kehtib maa ostueesõigusega erastamisel sama seaduse § 18
  2. lõikes nimetatud kavade puudumisel katastriüksuse ja tema koostisosade senine sihtotstarve. Vastavalt Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti 07.11.2001 õiendile ehitusaluse ulatuse ja sihtotstarbe kohta on krundi kasutamise sihtotstarve 50 % elamumaa-väikeelamumaa ja 50 % ärimaa. 5) Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2001 korraldusega nr 2582-k otsustati kanda hooneregistrisse mitteeluruumina ** * ruumid 114,8 m2 kasutusotstarbega „toitlustus“. Ehitisregistri andmetel on 2003.a aruandlusest nähtuvalt Tallinna Hooneregistrisse olnud kantud ** * elamu eluruumid reaalosa suurustega 613/2354, 149/2354, 147/2354, 144/2354 ja 153/2354 ning mitteeluruum reaalosa suurusega 1148/2354 ehk 48,8 % kasutatavast üldpinnast. Katastriüksuse moodustamise toimikust nähtuvalt olid hooneregistri andmed eluruumide ja mitteeluruumide kohta aluseks korralduse andmisel. Vaidlustatud korraldusega ei muudetud ** * eluruumide kasutamise otstarvet ja korralduse tühistamine ei too kaasa ** * mitteeluruumide muutmist eluruumideks. Kaebaja ei ole vaidlustanud 13.06.2001 korraldust nr 2582-k ** * hoonet puudutavas osas ega hoone- ja ehitisregistri kandeid. 6) Ehitisregistri andmetel moodustavad ** * mitteeluruumid 48,8 % kasutatavast üldpinnast. Maa ostueesõigusega erastamise korra p 13 alap 3 kohaselt määrab asukohajärgne linnavalitsus ostueesõigusega erastatava maa sihtotstarbe kooskõlas Vabariigi Valitsuse 24.
  3. 1995 määrusega nr 36 kinnitatud „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused“. Määruse p 5 ja 6 loetlevad katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja alaliigid. Loetelust tuleneb, et elamukruntide maa sihtotstarbeks on elamumaa (E) ja restoranide, baaride, kohvikute jt toitlustusettevõtete maa sihtotstarbeks on ärimaa (Ä). Vaidlustatud korralduses on ** * maatüki sihtotstarbed õigesti määratud. 7) Kaebaja leidis, et restorani asumine ** * elumajas rikub tema olmelist olukorda. Restorani olemasolust tingituna ei saa ta kasutada hoovi, pargitakse autosid, kõikjal on prügi ja restoranipidajate asjad, settekaevud käärivad, levivad kirbed toidulehad, kaebaja korteris ei ole vett juba 2 aastat. Kohus leidis, et eeltoodud asjaolud ei tulene vaidlustatud korraldusest. Kaebaja õigust eraelu puutumatusele võib rikkuda restorani rajamine korterelamusse, seda ei 4
(10)3-04-60 ole aga tehtud käesolevas asjas vaidlustatud korraldusega ning vaidlustatud korrald use tühistamine ei too kaasa ** * asuva restorani likvideerimist.
  1. Tallinna Halduskohtu 13.06.2005 otsusega jäeti J . L. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2001 korralduse nr 258-k lisa punkti 28 tühistamiseks rahuldamata. 1) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 10 lg 7 kohaselt esitab iga isik kohtule individuaalse kaebuse. Käesolevas asjas on kaebuse esitanud J. Liim. Kaebuse esitaja lahutatud abikaasa ja nende poeg saavad oma õigusi kaitsta kaebusega iseenda nimel kohtusse pöördudes. 2) AS * poolt renditud ruumide suhtes puudusid MEES § 2 lg-s 2 ettenähtud dokumendid. MEES § 11 andis linnavalitsusele õiguse kanda ruumid mitteeluruumidena hooneregistrisse, lähtudes nende faktilisest seaduslikust kasutusest enne planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) jõustumist mitteeluruumidena. Tallinna Linnavalitsuse 28.02.2001 määruse nr 43 „Tallinna linnas asuvate mitteeluruumide registreerimise kord“ p 1 kohaselt pidid linnaosa valitsused valmistama ette korraldused linnale kuuluvate mitteeluruumide, millel puuduvad MEES § 2 lgs 2 ettenähtud dokumendid, hooneregistrisse kandmiseks. Linnaosa valitsustel tuli määruse p 2 alusel tagada p-s 1 nimetatud korralduse esitamine linnavalitsusele 01.09.2001 ja taotluse esitamine hooneregistrile ruumide registreerimiseks mitteeluruumidena 01.11.
  2. Tallinna Linnavalitsus pidi tegema vastava otsuse ühe aasta jooksul elamureformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse jõustumisest 29.11.
  3. Korraldus on tehtud 13.06.2001, seega enne ühe aasta möödumist eelnimetatud seaduse jõustumisest. 3) Kohus luges Pelgulinna EEV 27.04.1989 kirja nr 1-14/508, 28.09.1990 ruumide rendilepingu nr 6, 12.04.1991 ruumide rendilepingu nr 82, 27.10.1991 ruumide rendilepingu nr 213 ja 02.09.1992 mitteeluruumi rendilepingu nr 492 alusel tõendatuks, et AS * kasutas vaidlusaluseid ruume mitteeluruumidena enne PES jõustumist 03.07.
  4. 4) 02.09.1992 mitteeluruumi rendilepingu kohaselt anti AS- le * rendile ruumid nr 9, 10, 11, 12, 15 ja 19 (vastavad korteritele nr 9, 10, 11, 12, 15 ja 19) üldpinnaga 118,7 m2 . Ka 06.12.1995 rendilepingu nr 298 kohaselt rentis AS * hoones mitteeluruume üldpinnaga 118,7 m2 . 27.11.2000 mitteeluruumi rendilepinguga nr 51 anti AS- le * rendile ruumid numbritega 1-12, 26, 27, 28 ja
  5. Sellega vähenes ka rendileantav pind, milleks oli 27.11.2000 rendilepingu nr 51 kohaselt 114,8 m2 . Nagu nähtub hoone plaanilt, ei kattu AS- le * renditud ruumid kaebuse esitajale erastatud ruumidega, mistõttu on väär kaebuse väide, nagu oleks korralduse alusel mitteeluruumina hooneregistrisse kantud ka kaebaja elamispinna koosseisu kuuluva id ruume, sh endine korter nr *. Kaebaja esitatud plaanid on
  6. aastast, mistõttu on tegemist vananenud plaanidega. Vastustaja esitatud plaan on joonestatud 21.09.1998 ja kontrollitud 30.10.
  7. Plaanide võrdlemisel on näha erinevused rendile antavate ruumide numbrite osas. Korralduses toodud ruumide numbrid 1-12, 26-29 vastavad
  8. a joonestatud plaanil olevatele numbritele. Mitteeluruumide pindala kujunemine nähtub
  9. a ruumide eksplikatsioonilt, lahtri alt 10 „Mitteeluruumide pind“. Nii on esimesel korrusel mitteeluruumide pindala kokku 88,3 m2 ja katusekorrusel kokku 26,5 m2 , mis teeb mitteeluruumide pindalaks kokku 114,8 m2 . Nimetatud mitteeluruumide pindala vastab Põhja-Tallinna Valitsuse elamute ja rendipindade osakonna 15.10.2001 kirjas nr 11-9/3335 märgitud mitteeluruumi pindalale. Korralduses toodud mitteeluruumide pindala tuleb pidada ruumide eksplikatsioonis toodud mitteeluruumide pindalale vastavaks ja sellega kooskõlas olevaks. Korralduses toodud ruumide numbrid vastavad eksplikatsioonis toodud ruumide numbritele ja ruumide alune pind ei kattu kaebajale kuuluva erastatud korteri pinnaga. Seega ei vähenda vaidlustatud korraldus kaebaja korteri pindala. 5) Pelgulinna EEV 25.06.1990 kirja nr A-14/624 kohaselt on kooperatiivile „A.“ antud luba sanitaartehnilistele tingimustele mittevastava elamu ** * ruumidesse ühiskondliku toitlustamise punkti projekteerimiseks. Pelgulinna EEV 03.09.1990 kirja nr A-14/843 kohaselt väljastati kooperatiivile „A.“ väljavõte Pelgulinna EEV Ametkondadevahelise Komisjoni 29.08.1990 protokolli nr 23 punktist 23, mille kohaselt otsustati teha Tallinna Linnavalitsuse Elamute 5
(10)3-04-60 Valitsusele ettepanek kustutada elamispinna arvelt korterid ** *-9 ja 10 ning pärast kustutamist anda ruumid rendile toitlustusettevõtteks. Pelgulinna EEV 03.11.1990 kirja nr A-14/1168 järgi väljastati kooperatiivile „A.“ väljavõte Pelgulinna EEV Ametkondade- vahelise Komisjoni 24.10.1990 protokollist nr 26, mille kohaselt tehti Tallinna Linnavalitsuse Elamute Valitsusele ettepanek kustutada korterid 11 ja 12 elamispinna arvelt ning rahuldada kooperatiivi taotlus ruumide rendile andmiseks toitlustuspunktiks kohandamiseks. Pelgulinna EEV 13.08.1992 kirjaga nr A-14/954 J. L- ile luges kohus tõendatuks, et firma A. oli kirja kirjutamise ajaks juba teostanud hoones ümberehitusi. Pelgulinna EEV peainsener E. T. kirjutas: „Täiendavalt meie kirjale nr A-14/406 24.07.92 teatame, et firma „A.“ elamus põhikonstruktsioone lammutanud ei ole. Lammutatud on vaid mittekandvad vaheseinad. Ümberehituste aluseks on olnud ruumide invent.plaan, mis on kooskõlastatud III tuletõrjeüksuses ja Tallinna linna San.-Epidjaama toitlushügieeni osakonnaga. /…/ Pelgulinna EEV andis rendile väheelamiskõlblikus elamus olevad ruumid ja tagastatavate ruumide tehniline seisund on praegu parem, kui rendile andmisel.“ Eeltoodud tõendite alusel luge s kohus tõendatuks, et AS * poolt kohandati endised eluruumid ümber mitteeluruumideks enne PES jõustumist 03.07.
  1. Seega kasutati ruume seisuga 03.07.1995 seaduslikul alusel mitteeluruumidena, mistõttu olid täidetud MEES § 2 lg-st 2 ning §-st 11 tulenevad tingimused ruumide kandmiseks mitteeluruumidena hooneregistrisse. 6) Kaebaja väide ORAS § 18 lg 1 rikkumisest ei ole asjassepuutuv. Tallinna Linnavalitsuse 05.09.1997 korraldusega nr 3260-k kompenseeriti H. K-le ** tn * asuvad ehitised. Ruumid anti rendile enne ORAS jõustumist 20.06.1991 ja omandiõigus sellest ei muutunud. Tallinna Linnavalitsusel oli õigus lubada AS- l * endiste eluruumide kohandamist ja ümberehitamist mitteeluruumideks poolte vahel 28.09.1990 sõlmitud rendilepingu tingimustel. 7) Korralduse andmise ajal 13.06.2001 ei kehtinud veel HMS (jõustus 01.01.2002). Tallinna Linnavalitsusel oli kohustus oma haldusakte puudutatud isikutele teatavaks teha vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 31 lg- le
  2. J. L. ei saa lugeda KOKS § 31 lg 5 kohaselt asjaosaliseks, kellele linnavalitsus oleks pidanud korralduse saatma. J. Liim ei olnud korralduse adressaat, samuti ei rentinud ta vastavaid mitteeluruume ning tal puudus õigus neid erastada või nende suhtes Tallinna Linnavalitsusele nõudeid esitada. Korraldus on piisavalt motiveeritud, võimaldamaks selle sisust ja andmise põhjustest aru saada. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. J. L. 27.12.2004 apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu 29.11.2004 otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus järgmistel põhjendustel: 1) 11.02.2004 korralduse elluviimisel muutub kaebaja elu olmeliselt ja psüühiliselt veelgi problemaatilisemaks ning restorani „A.“ tõttu ei ole tagatud eraldi juurdepääs elupaigale. PS § 33 järgi tagatakse kodu puutumatus. Restorani rajamine korterelamusse on rikkunud kaebaja eraelu puutumatust ja vaidlustatud korralduse elluviimine süvendab seda. Korraldusega ** * elamu juurde kuuluvast maast 50 % ärimaaks kuulutamisega kaebajalt kui korteri nr * omanikult nõusolekut taotlemata rikut i AÕS § 5 lg-t
  4. Restoranipidajad on ** * rentnikud ja AÕS § 6 lg 2 järgi ei ole neil oma rendipinna valdamisel selles majas kaebaja kui omanikuga võrdseid õigusi. AÕS §-de 71, 72, 73, 74 ja 75 järgi ei ole restorani „A.“ omanikud selles majas ka kaasomanikud ning ei kasuta, valda ega käsuta neile antud rendipinda selleks õigustatud kaasomaniku õigustega. 2) ** * asuvas elamus ja krundil paikvaatluse teostamise taotluse rahuldamata jätmisega rikkus kohus HKMS § 12 lg 2 punkti
  5. Kaebaja vastavasisulise taotluse 09.11.2004 kohtuistungil protokolli kandmata jätmisega rikuti HKMS § 20 lg-t
  6. 6
(10)3-04-60
  1. J. L. 12.07.2005 apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu 13.06.2005 otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks järgmistel põhjendustel: 1) Kohus rikkus asja arutamise käigus oluliselt kohtumenetluse norme. 24.05.2005 esitas kaebaja kohtule taotluse kohtunik Tiina Pappeli taandamiseks ja juhtis tähelepanu asjaolule, et 04.04.2005 määruses olid kaebajat eksitavad kuupäevad ja uueks kohtuistungi ajaks 18.05.2005 kell 10.00, mistõttu kaebaja ei võtnud osa 18.04.2005 ja 27.04.2005 toimunud kohtuistungitest. Halduskohtu esimehe kt teatas 26.05.2005 vastuses, et 04.04.2005 määruses kohtuistungi toimumise kuupäeva märkimist tuleb käsitleda kohtuniku inimliku eksitusena, mitte kohtuniku erapoolikusena või ametialase süüteona KarS § 290 tähenduses. Kohus saatis kaebajale kohtukutse 06.06.2005 võõras haldusasjas nr 3-2524/
  2. Kaebaja pole saanud 27.05.2005 määruse ärakirja kohtuniku taandamise taotluse lahendamise kohta. Kohtunik ei arutanud 06.06.2005 kohtuistungil sisuliselt kaebaja esitatud taandamise taotlust. Kaebaja kahtleb kohtuniku erapooletuses ja leiab, et kohtunik on toime pannud ametialase süüteo KarS § 290 tähenduses. 2) Kohtuotsuses on 4 korral kirjutanud kooperatiiv „A.“ asemel „A.“. Jääb selgusetuks, millise toitlustusasutusega on kohtuotsuses tegemist. 3) ** tn * maja kohta koostatud eksplikatsioonidel on ruumide suurus erinev, maja põhikonstruktsioone ei ole aga remonttööde käigus muudetud. Kohtus ei selgunud maja kohta erinevatel aastatel koostatud erinevatel eksplikatsioonidel kirjas olevate ruutmeetrite järjest kasvavate suuruste põhjused. 1997.a koostatud maja esimese korruse ruumide eksplikatsiooni järgi on restorani pindala 78,1 m2 , koos üldkasutatava pinnaga kokku 85,3 m2 . Esimesel korrusel asuva restorani mitteeluruumide pindala 78,1 m2 koos katusekorrusel asuva restorani kasutuses oleva pinnaga 26,5 m2 teeb kokku 104,6 m2 , mitte 114,8 m2 , nagu on toodud kohtuotsuses. Kui ka liita 85,3 m2 ja 26,5 m2 , saame 111,8 m2 . 4) AS- le * 25.06.1997 väljastatud kasutusloa kohaselt on muudetud makulatuuri vastuvõtu punkti ruumid 78,1 m2 restoran-baari ruumideks samas suuruses. AS * rendib 27.11.2000 mitteeluruumide rendilepingu nr 51 järgi Põhja-Tallinna Valitsuselt mitteeluruume suuruses 114, 8 m2 . Rendilepingute järgi on renditud ruumide suurus erinev. 5) Kohus ei selgitanud, miks ta lähtus mitteeluruumide pinna suuruse arvutustes vaid 21.09.1998 koostatud ruumide eksplikatsioonist. Samas pole tunnistatud kehtetuks 14.03.1997 koostatud eksplikatsiooni, mille alusel väljastati ka kasutusluba. Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme, võttes aluseks vaid 21.09.1998 koostatud ruumide eksplikatsiooni.
  3. Tallinna Linnavalitsuse vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) 28.02.2005 kohtuistungil andsid protsessiosalised allkirjad, et on teadlikud 18.04.2005 kell 10.00 toimuvast kohtuistungist. 04.04.2005 määruses, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlused, märkis kohtunik ekslikult uueks kohtuistungi ajaks 18.05.2005 kell 10.
  4. Tegemist oli inimliku eksitusega. Kohtunik tunnistas oma eksimust 27.05.2005 määruses, kus ta märkis õigesti, et teised protsessiosalised ei käsitlenud seda kohtuistungi aja muutmisena ja ilmusid kohtusse 18.04.2005 kell 10.00, kaebaja kohale ei tulnud. Eksitus määruses ei anna alust eeldada, et kohtunik oli erapoolik või pani toime KarS-s kvalifitseeritud süüteo. 27.05.2005 kirja nr 3-2491/2004 kohaselt edastati määrus kõigile protsessiosalistele, kaasa arvatud kaebajale ja on raske uskuda, et määrust kaebaja kätte ei saanud. 2) Kohtuotsuses on tõepoolest „A.“ asemel „A.“ Kõigile protsessiosalistele on aga arusaadav, millisest aadressil ** * asuvast toitlustusettevõttest on jutt. 3) Varasemates rendilepingutes tugineti
  5. a plaanidele, kuid kaevatavas korralduses toodud mitteeluruumide pind 114,8 m2 kajastub
  6. a plaanidel.
  7. AS * kirjalikus vastuses palus samuti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. AS * leidis, et süüdistused kohtunik u erapoolikuse kohta ei ole põhjendatud. 7
(10)3-04-60
  1. Ringkonnakohtu istungil jäid protsessiosalised oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus vaatab kõigepealt läbi J. L. apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 13.06.2005 otsuse peale haldusasjas nr 3-2491/2004 ja seejärel Tallinna Halduskohtu 29.11.2004 otsuse peale haldusasjas nr 3-1319/
  3. I
  4. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu 13.06.2005 otsuse tühistamiseks ja uue otsusega halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea HKMS § 47 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  5. Ringkonnakohus ei tuvastanud kohtumenetluse normide olulist rikkumist halduskohtu poolt, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise HKMS § 45 lg 2 p 2 alusel. Kuni 01.01.2005 kehtinud TsMS § 17 sätestas, et kohtunik ei või osa võtta asja läbivaatamisest ja taandatakse, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Kohtuniku taandamise alused olid ette nähtud TsMS § 18 lg-s 1, mis nägi ette, et kohtunik ei või osa võtta asja läbivaatamisest ja taandatakse, kui: 1) ta on asja eelnevast läbivaatamisest võtnud osa tunnistaja, eksperdi, tõlgi või esindajana; 2) ta on poole või mõne teise protsessiosalise sugulane, abikaasa või hõimlane; 3) ilmnevad sama seadustiku paragrahv 17 lõikes 1 nimetatud asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna eksitus määruses kohtuistungi kuupäeva märkimisel ja kohtukutse saatmisel alust kahelda asja menetlenud kohtuniku erapooletuses. Eksitus kohtuistungi kuupäeva märkimisel määruses võis takistada kaebajal ilmumist 18.04.2005 ja 27.04.2005 kohtuistungile. Samas ei toimunud nendele kohtuistungitel asja sisulist arutamist, sest kohus lükkas asja arutamise edasi. Eksituse tõttu määruses võis pikeneda kohtumenetlus, kuid see mõjuta kohtuotsuse õiguspärasust. Asja materjalid ei kinnita kaebaja väidet, ei ta ei ole saanud halduskohtu 27.05.2005 määruse ärakirja. Halduskohtu 27.05.2005 kirjast nähtuvalt saadeti 27.05.2005 määruse ärakiri ka kaebuse esitajale ja ta on lisanud selle apellatsioonkaebusele. Ekslik on kaebaja väide taandamise taotluse arutamata jätmisest 06.06.2005 kohtuistungil. Kaebuse esitaja 06.06.2005 kohtuistungil esitatud taandamise taotluse on kohtunik lahendanud protokollilise määrusega ja jäänud oma seisukoha juurde, et taanduse taotlusel puudub alus.
  6. Halduskohus ei ole otsuses tõenditele viidates eksinud kooperatiivi nime kirjutamisel. Kohtuotsuses osundatud Pelgulinna Elamuekspluatatsiooni Valitsuse 25.06.1990 kirjas nr A14/624 (halduskohtu toimiku I köide lk 100), 03.09.1990 kirjas nr A-14/843 (samas tl 101) ja 03.11.1990 kirjas nr A-14/1168 (samas tl 102) on kooperatiivi nimeks märgitud „A.“. Samuti on 28.09.1990 rendilepingus nr 06 (samas tl 96) märgitud rentnikuks kooperatiiv „A.“. Kuna kõikides eelnimetatud dokumentides on märgitud ära ka kooperatiivi asukoht ** * Tallinnas, ei saanud kaebajalegi jääda selgusetuks, millist toitlustusasutust silmas peeti. 8
(10)3-04-60
  1. Halduskohus ei ole teinud asjas kogutud tõenditest ebaõigeid järeldusi. Halduskohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud ja kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kaevatava korralduse lisa p-s 28 toodud mitteeluruumide pinna suurus 114,8 m2 langeb kokku vaidlusaluse hoone kohta ülemõõdistamise tulemusena
  2. aastal koostatud hoone ruumide eksplikatsioonil ja plaanil (halduskohtu toimiku I köide lk 119-121) märgituga. Nimetatud hoone ruumide eksplikatsioon ja plaan on koostatud vaidlusaluse hoone kohta viimasena ning kajastab hoones mõõdistamise ajaks kujunenud olukorda. Seetõttu ei saanud halduskohus kaebuse lahendamisel lähtuda varasematest hoone ruumide eksplikatsioonidest ja plaanidest. Ruumide eksplikatsioone ei tunnistata aja möödudes kehtetuks. Kui hoone kohta varem koostatud ruumide eksplikatsioon ei vasta enam muutunud olukorrale, siis koostatakse uus eksplikatsioon, mis kajastab muutunud olukorda. 25.06.1997 AS-le * väljastatud kasutusluba käsitleb üksnes restoran-baari pinda (ruumid 2-9), mis moodustab 78,1 m2 nii kaebaja poolt esitatud
  3. aasta plaani kui ka
  4. aastal koostatud plaani järgi. Kui sellele lisada AS * kasutuses olevad teised ruumid - ruum nr 1 (tuulekoda) 1,4 m2 , ruum nr 10 (tuulekoda) 5,8 m2 , ruum nr 11 (ametiruum) 1,9 m2 , ruum nr 12 (panipaik) 1,1 m2 ning teisel korrusel asuvad ruum nr 26 (panipaik) 1,7 m2 , ruum nr 27 (pesemisruum) 2,7 m2 , ruum nr 28 (esik) 4,3 m2 ja ruum nr 29 (ametiruum) 17,8 m2 – saame mitteeluruumide suuruseks kokku 114,8 m2 . Vastavalt Põhja-Tallinna Valitsusega 27.11.2000 sõlmitud mitteeluruumide rendilepingule nr 51 rendib AS * ** tn * asuvas hoones mitteeluruume suurusega 114, 8 m2 . Seda, millised ruume ja millise rendilepingu alusel kasutas AS * mitteeluruumidena enne PES jõustumist 03.07.1995, on kohus selgitanud otsuses piisava põhjalikkusega. Samuti on kohus käsitlenud piisava põhjalikkusega seda, millest oli tingitud erinevates rendilepingutes AS * poolt renditavate mitteeluruumide suurus. II
  5. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu 29.11.2004 otsuse tühistamiseks ja uue otsusega halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea HKMS § 47 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  6. Kaebaja on vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 11.02.2004 korralduse nr 252-k punkti p 1.3 osas, millega määrati, et ** tn * asuva maa sihtotstarve on 50 % ärimaa. Kaevatav korraldus ei riku kaebaja põhiseadusest tulenevat õigust kodu puutumatusele. Kaevatava korraldusega ei ole antud luba rajada restoran ** tn * asuvatesse ruumidesse ega muudetud nimetatud hoones asuvate ruumide kasutusotstarvet (AS * kasutuses olevaid ruume mitteeluruumideks). Seetõttu ei saa kaebaja probleemid, mis on tingitud restorani asumisest tema poolt erastatud korteriga ühes ja samas hoones, olla tingitud kaevatavast korraldusest ega asjaolust, et maa sihtotstarbeks on ärimaa 50 %. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajal korterisse eraldi sissepääs. Kui kaebaja saab korteriomandi (kinnisasja) omanikuks ja ** * asuv maatükk hakkab kuuluma mitmele omanikule, on kaasomanikel võimalik kokku leppida maatüki kasut uskorras. 9
(10)3-04-60
  1. ** tn * ruumid 1-12 ja 26-29 pindalaga 114,8 m2 otsustati kanda hooneregistrisse mitteeluruumidena Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2001 korraldusega nr 2582-k. Eelnevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et ruumide kandmine hooneregistrisse mitteeluruumidena oli õiguspärane.
  2. AÕS § 5 lg 1 sätestab, et asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Viidatud sättest ei tulene vastustaja kohustust taotleda kaebajalt nõusolekut kaevatava korralduse andmiseks. Halduskohus märkis õigesti, et kaebaja on eluruumi vallasasjana omav isik ning tal on tulenevalt AÕS RakS § 13 lg-st 3 ja EES §-st 211 õigus saada korteriomandi omanikuks. Vaidlustatud korraldus loob kaebajale eelduse korteriomandi omanikuks saamisel. Asjaolu, et restorani „A.“ omanikud olid ** * asuvate mitteeluruumide suhtes rentnikud, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsus t.
  3. Ringkonnakohus ei tuvastanud sellist menetlusnormide rikkumist, mis võiks tuua kaasa kohtuotsuse tühistamise HKMS § 45 lg 2 p 2 alusel.
  4. J. L. apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ja kaevatavad halduskohtu otsus ed HKMS § 46 lg 1 p 1 alusel muutmata. Lauri Madise Ruth Virkus Lilianne Aasma 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.