3-05-336/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-210/05 Otsuse kuupäev 30.09.2005 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi X.X´i kaebus Tartu Linnavalitsuse 11.01.2005 korralduse nr. 35 „Projekteerimistingimuste määramine“ p.1.2 ja 07.04.2005 korralduse nr. 497 vaide läbivaatamise peale Asja läbivaatamise kuupäev 21.09.2005, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja X.X, tema esindaja advokaat Tanel Pürn; Resolutsioon Edasikaebamise kord Vastustajana Tartu Linnavalitsus, esindajad Leida-Elli Vavrenjuk ja Heldur Ratassepp Jätta X.X`i kaebus Tartu Linnavalitsuse korralduse nr. 35/11.01.2005 „Projekteerimistingimuste määramine“ p. 1.2 ja Tartu Linnavalitsuse 07.04.2005 korralduse nr. 497 vaide läbivaatamise kohta rahuldamata. Apellatsioonikaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so 30.09.2005 Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonikaebus. Apellatsioonikaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. X.X on esitanud kaebuse ll.01.2005 korralduse nr. 35 „Projekteerimistingimuste määramine“ p. 1.2 ja 07.04.2005 korralduse nr. 497vaide läbivaatamise peale. Tartu Linnavalitsus on andnud korralduse nr. 35 11.01.2005, mille p. 1.2 kohaselt on määratud projekteerimistingimused ehitusprojektide koostamiseks vastavalt lisale ning korralduse p.1.2 on määratud ehitustingimused X.X üksikelamu laienduseks. Korralduse aluseks on võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p. 2, ehitusseaduse § 19 lg 1 ja lg 3 ja Tartu linna ehitusmääruse § 23 lg

1. Vastavalt vaidlustatud korralduse lisale on projekteerimistingimused ära toodud X.X üksikelamu laienduseks, mida ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada. Kaebaja vaidlustab ning taotleb tühistada alljärgnevad projekteerimistingimused ning kohustab linnavalitsusel asja uuesti läbi vaadata järgnevate punktide osas: 3.
2. Hoonete arv krundil: kuni 2 3.
3. Hoone lubatud suurim kõrgus: kuni 7,5 m alates soklijoonest; 3.10 Katusekatte materjal: vaba, tuldtõkestav; 3.11 Räästajoone kõrgus: kuni 2,8 m soklijoonest; 3.12 Välisviimistlus: vaba, kvaliteetmaterjalid; 3.14 Teed, platsid ja juurdepääsud: kõvakate 3.16 Parkimine: lahendada oma krundil; 3.20 Välisvalgustus: tagada hoone sissepääsu ja numbrimärgi valgustused; 5.3 Ehitusprojekti alusplaanina kasutada litsentseeritud maamõõtja poolt koostatud tõest tehnovõrkudega digitaalset geodeetilist krundi plaani täpsusega M 1:500 või 1:1000, mis on registreeritud Tartu Linnavalitsus linnaplaneerimis- ja maakorralduse osakonnas;
4. Kooskõlastuste võtmine: Linnaarhitekt – arhitektuurne osa eskiisistaadiumis, naaberkruntide omanikelt ja Tartumaa Päästeteenistusest. Nimetatud projekteerimistingimuste punktide osas taotleb kaebaja projekteerimistingimuste tühistamist ning samas taotleb tühistada ka vaideotsus – so. Tartu Linnavalitsuse korraldus nr. 497 /07.04.2005 „Vaide läbivaatamine Tartu Linnavalitsuse 11.01.2005 korralduse nr. 35 „Projekteerimistingimuste määramine“ p. 1.2 peale. Nimetatud korraldusega on muudetud korralduse nr. 35 p.1.2 lisas p. 3.6 osas ning on sätestatud järgnevalt: Hoone lubatud suurim kõrgus: kuni 8,0 m alates soklijoonest. Ülejäänud osas on jäetud vaie rahuldamata. Kaebajale on jäänud arusaamatuks, kust tulevad piirangud ning millise õigusakti alusel. Kaebaja on seisukohal, et väljastatud projekteerimistingimused rikuvad kaebaja kui elamuomaniku õigust ehitada sobiva suurusega ja kehtivate ehitusnormidega maja. Kaebaja on kohtuistungil võrdluseks toonud 1997.a. taotletud projekteerimistingimused samale kinnistule. Kaebaja palub kaebus rahuldada ning välja mõista kohtukulud. Kohtuistungil esitab kaebaja esindaja kohtukulude nimekirja summas kr. 5438.- . Vastustaja esindaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja seisukohalt on kaebaja ekslikult leidnud, et kinnistu omanik saab ehitada elamut ilma igasuguse piiranguta. Projekteerimistingimused üksikelamu X.X laienduseks on määratud lähtudes Vana-Ihaste üldplaneeringust, ehitusseaduse § 19 lg 3, Tartu linna ehitusmääruse § 23 sätetest. Kaebuse esitaja ei ole taotluses väljendanud oma tahet ja soovi X.X üksikelamu muude ehituslike ja arhitektuursete tingimuste osas ning on jätnud otsustamise tingimuste konkretiseerimise osas linnavalitsusele. Samas ei ole esitanud kaebaja ka vaides linnavalitsusele täiendavaid konkreetseid ehituslikke ja arhitektuurseid taotlusi laiendatava ehitise kohta määratud projekteerimistingimuste muutmiseks. Kohtu seisukohad: Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Asja materjalide kohaselt on kaebuse esitaja 15.12.2004 teinud taotluse projekteerimistingimuste kohta aadressil X.X Taotlus on esitatud elamu lamekatuse asendamiseks viilkatusega ja ehitise aluse pinna laiendamise kohta. Ära on märgitud ka , et eelmised projekteerimistingimused on väljastatud 28.08.
5. Kohus peab märkima, et projekteerimistingimused LP-178-97 on väljastatud kehtivusega 2 aastat, so kehtivusega kuni 29.08.1999.a. Tartu Linnavalitsuse 11.01.2005 korralduse nr. 35 „Projekteerimistingimuste määramine“ p. 1.2 otsustati määrata projekteerimistingimused X.X üksikelamu laienduseks. Projekteerimistingimused kirjaga nr. 71.3/PTH -04-450 on väljastatud allkirja vastu X.X arhitektuuri ja ehituse osakonnas 17.01.
6. Vaide läbivaatamisel nimetatud korralduse peale on muudetud 07.04.2005 korraldusega 497 p.3.6 osas ning loetud hoone lubatud suurimaks kõrguseks kuni 8,0 m alates soklijoonest. Ülejäänud osas jäeti vaie rahuldamata. Ehitusseaduse § 19 sätestab ehitusprojekti koostamise lähteandmed, mille lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega ning projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolul. Antud juhul on kehtestatud Vana-Ihaste üldplaneering 1988.a. ning sellest lähtuvalt on antud välja projekteerimistingimused. Varasemalt so l997.a. (tl. 15) välja antud projekteerimistingimused LP-178-97, mille alusel jäi projekt koostamata ja ehitustööd teostamata, kaebaja väidete kohaselt majanduslikel põhjustel, ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna projekteerimistingimused LP-178-97 on kehtivuse kaotanud 29.08.1999.a. Üldplaneeringut ei ole vaidlustatud. Vana-Ihaste üldplaneeringu seletuskirja p. 3.2.2 kohaselt suvilaühistute planeerimisel on arvestatud madalate , väikese ehitusaluse pinnaga hoonetega ning ette on nähtud kitsad, napilt 20 meetri laiused krundid. Kuna väikeelamute gabariidid ületavad tunduvalt olemasolevate aiamajade omi, on üldplaneeringus elamukvartalid tähistatud erinevate indeksitega. X.X väikeelamu asub elamukvartalis, mis on tähistatud EV-l indeksiga, kus krundid on liiga kitsad suurte elamute ehitamiseks, mistõttu on ette nähtud piirangud. Tuletõrje ja insolatsiooninormide tagamiseks on siin soovituslikuks peetud paaris- või ridamajade ehitust, et tagada üksteisele mitte liiga ligidale majade ehituse. Elamute maksimaalseks korruselisuseks on peetud l,5 korrust, krundi täisehituse protsent ei tohiks olla üle 20%. Vastavalt Tartu Linnavolikogu määrusega 19.06.2003 nr. 33 on kehtestatud Tartu linna ehitusmäärus, mille § 23 lg 3 sätestab , mis tuleb projekteerimistingimustega kindlaks määrata. Nimetatud nõuded sisaldavad: 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoonete suurim ehitusalane pindala; 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp; 4) hoone suurim lubatud kõrgus; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad; 7) fassaadi- ja katusematerjalid; 8) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 9) piirete iseloom, materjal ja kõrgus; 10) haljastus- ja heakorranõuded; 11) ehitusjäätmete käitlemine; 12) isikuid, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 13) keskkonnamõju hindamise vajadus. Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr. 1375 15.07.2004 on kehtestatud projekteerimistingimuste määramise vorm, mis antakse täitmiseks projekteerimistingimuste taotlejale. Antud juhul on projekteerimistingimuste taotleja märkinud lühikirjeldusena : elamu lamekatuse asendamine viilkatusega, ehitise aluse pinna laiendamine ning viidanud ka eelmisele kehtetule projekteerimistingimustele LP-178-97 28.08.
7. Kohus on seisukohal, et nii lamekatuse asendamist viilkatusega kui ka ehitise aluse pinna laiendamise taotluse saab lahendada kehtestatud projekteerimistingimuste PTH-04-450 abil. Projekteerimistingimused hoone projekteerimiseks nr. PTH-04-450 p. 3.2 alusel on suurimaks ehitusaluseks pindalaks 158 m2 ja p.3.7 näeb ette katusena viilkatuse, nimetatud punkte pole ka kaebaja vaidlustanud. Kohtuistungil on kaebajale nii kohtu poolt kui ka vastustaja poolt tehtud ettepanek täpsustada oma taotlust ning vastustaja pool nõustus asja uuesti vastavalt uuele taotlusele läbi vaatama kohtuväliselt, kuid kaebaja keeldus sellest ning jäi oma esialgse seisukoha juurde. Samas on vaidemenetluse käigus palutud kaebajal esitada konkreetseid ehituslikke ja arhitektuurseid taotlusi laiendatava ehitise kohta, mille alusel oleks saanud linnavalitsus teha vaideotsuse, kuid kaebaja pole oma taotlust täpsustanud. Kooskõlastuste nõuded tulenevad Tartu linna ehitusmääruse projekteerimistingimuste määramise nõuetest ning tulenevalt Päästeseaduse § 21 lg 9 kohaselt tuleb võtta kooskõlastus Päästeteenistuselt ehitusloa või ehitise kasutusloa taotlemisel, et ehitisel oleks tagatud tuleohutusnõuded ning kooskõlastus naabritelt tuleb võtta hea haldustava kohaselt , et tulevane ehitis ei rikuks
8. isikute õigusi. Nimetatud nõuded kehtestatakse hilisemalt ehitusprojektil, mille saab kaebaja tellida lähtudes projekteerimistingimustest, mis on ehitusprojekti koostamisel lähteandmeteks. Projekteerimistingimuste regulatsioonist tuleb lähtuda, kuid lõplik lahendus tuuakse välja ehitusprojektis, seega on projekteerimistingimuste kehtestamine eelhaldusakt, millega ei ole kõik nõuded täpselt määratletud. Eeltoodu alusel, lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p. 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kohtukulud poolte kanda, Vastavalt HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse kohtukulud välja poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti. Kohtunik Mare Priks