KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-65 Haldusasi OÜ * kaebus Maksuameti 7.juuli 2003 otsuse nr 313 tühistamiseks Vaidlus tatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28.juuni 2004 otsus haldusasjas nr 3-321/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ * apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 7.märts 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ *, esindaja A. R. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Agris Peedu RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 28.juuni 2004 otsus haldusasjas nr 3-321/2004 muutmata ja OÜ * apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest, so 22.märtsist
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Järva Maksuameti 14.märtsi 2003 maksuotsusega nr 4-04/696-2 kohustati OÜ-d * tasuma tulumaksu
- aasta eest 76 676 krooni ja intressi 44 810 krooni, tulumaksu alates
- aasta eest 80 212 krooni ja intressi 38 218 krooni, käibemaksu 38 672 krooni ja intressi 12 307 krooni, sotsiaalmaksu 101 806 krooni ja intressi 50 870 krooni. 3-03-65 Maksuameti 7.juuli 2003 vaideotsusega nr 313 jäeti OÜ * vaie Järva Maksuameti maksuotsuse osaliseks tühistamiseks rahuldamata. Maksuotsus tunnistati kehtetuks osas, mis puudutab TV-tarvikute ja SAT-TV seadmetele tehtud kulutuste arvestamist 10 % ulatuses OÜ * ettevõtlusega seotud kulu hulka. Maksuamet leidis, et nende kulutuste tegemine seonduvalt OÜ * ettevõtlusega ei ole tõendamist leidnud, ning tegi Järva Maksuametile ettekirjutuse vastavas osas asi uuesti otsustada. Maksuotsus tunnistati kehtetuks maksuintresside arvestamise osas ning Järva Maksumetile tehti ettekirjutus uue intressinõude esitamiseks. Maksuamet leidis, et kooskõlas Riigikohtu 5.novembri 2002 otsusega ning 11.juunil 2003 vastuvõetud MKS muutmise seadusega tuleb perioodi 16.jaanuar 1999 kuni 1.juuli 2002 eest arvestatud intressid kehtetuks tunnistada. Muus osas jäeti maksuotsus jõusse.
- OÜ * esitas 7.augustil 2003 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaideotsuse osalist tühistamist. Kaebuse väidete kohaselt on maksuotsuses märgitud kulutused seotud kaebaja ettevõtlusega.
- Tallinna Halduskohtu 28.juuni 2004 otsusega tühistati Maksuameti vaideotsus osas, millega loeti ettevõtlusega mitteseotud kuluks OÜ * 27.detsembril 2001 väljastatud arve alusel kahe kombinesooni soetamine summas 3351.20 krooni. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Maksu- ja Tolliametilt mõisteti kaebaja kasuks välja kohtukulu 40 krooni. Apelleeritavat osa puudutavad kohtuotsuse põhjendused on järgmised: 1) Pikk tn * eramule tehtud kulutuste seotust ettevõtlusega on kaebaja selgitanud sooviga hakata selles osutama turismiteenust. Kohtuotsuses analüüsitud tõenditest (29.jaanuari 2003 vaatlusprotokoll, OÜ * juhatuse 6.jaanuari 1998 otsus, 5.jaanuari 1998 rendileping, joogivee analüüsiaktid 5.oktoobrist 1998, 27.märtsist 2003, 8.aprillist 2003, OÜ * juhatuse 26.septembri 2003 otsus, 29.detsembri 2003 veevarustuse leping, Türi Linnavalitsuse 17.novembri 2003 vastus maksuhalduri järelepärimisele ja 1.detsembri 2003 täiendav vastus, Tallinna Tervisekaitsetalituse Järvamaa osakonna 17.novembri 2003 vastus maksuhalduri järelepärimisele, Türi Linnavalitsuse 6.veebruari 2004 arvamus, tunnistaja R. R. ütlused) järeldas kohus, et OÜ * tahe asuda Pikk tn * ruumides osutama majutusteenust ei ole leidnud tõendamist. Pole välistatud, et vastavad plaanid võisid olla A. R. kui füüsilisel isikul, kuid see ei anna alust neid plaane seostada vahetult kaebaja majandustegevusega. Nii näiteks on A. R. asutanud uue äriühingu OÜ Z., mille üheks põhiliseks tegevusalaks on majutusteenuse osutamine. OÜ * juhatuse 6.jaanuari 1998 otsuse koostamise aeg ei ole usaldusväärne, dokument on vormistatud seoses käimasoleva maksu- ja kohtumenetlusega. Kuue aasta jooksul ei ole ette võetud mingeid konkreetseid samme plaanide elluviimiseks. Üksnes vee halva kvaliteediga ei ole viivitust võimalik selgitada. Veeproovide andmine on seostatav eramaja omaniku huviga, et olmevesi vastaks nõuetele. Asjakohaste küsimustega on A. R. pöördunud Türi Linnavalitsuse poole alles pärast maksurevisjoni algust. 2) Pikk tn * eramule tehtud kulutuste seotust ettevõtlusega on kaebaja selgitanud ka ruumide kasutamisega kontori ja arhiivina. Kohtuotsuses analüüsitud tõendeid (OÜ * juhatuse 28.novembri 1998 otsus, Tööinspektsiooni Järvamaa inspektsiooni 25.aprilli 2003 vastus maksuhaldurile, Elion Ettevõtted AS-ga sõlmitud tootelepingud 25.oktoobrist 2002 ja 5.septembrist 2003, tunnistajate V. R., R. K., L. S., R. R. ütlused) hinnates le idis kohus järgmist. Väidetavalt 28.novembril 1998 koostatud juhatuse otsuse tegemise aeg ei vasta tegelikkusele. Tunnistaja R. R., kes elab Pikk tn * eramus, on märkinud, et kontor kolis Pikale tänavale umbes aastal
- Teised tunnistajad ei oska täpset aega määratleda. OÜ Univer töötajatest ei ole keegi väidetavates kontoriruumides sees käinud. Üksnes V. R. on enda sõnul seda teinud, kuid ei oska elumaja sisemust kirjeldada. OÜ * sidevahendid on Pikk tn * 2
(13)3-03-65 aadressile suunatud alates
- aasta lõpust. Isegi kui A. R. toob juhatuse liikmena tööpabereid koju, ei saa Pikk tn * ruume pidada mingiski osas kontoriks ja arvata tehtud kulutusi ettevõtlusega seotud kulude hulka. Eramu on püstitatud ja viimistletud üksnes erahuvides, mitte kaebaja huvides. Eramuga seoses tehtud kulutused ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. A. R. poolne kaebaja dokumentide hoidmine ja mingite tööülesannete täitmine eramus on üksnes juhuslikku laadi ja seotud A. R. enda, mitte kaebaja huvidega. 3) Ehitusmaterjalidele, kodukaupadele ja –tehnikale tehtud kulutustega seoses märkis kohus, et kuivõrd Pikk tn * eramu pole mingilgi määral seotud kaebaja ettevõtlusega, tuleb tuvastada, millises osas on kaebaja maksustatavast tulust maha arvatud eramule tehtud kulutusi. Tõendite (Pikk tn * ja Kaare tn * vaatluse protokoll 29.jaanuarist 2003 ning Kaare tn * vaatlusprotokoll 15.oktoobrist 2002, fotod Kaare tn * ja Pikk tn * hoonetest, * Ehitus OÜ juhataja K. T. ehitusalane eksperthinnang 12.jaanuarist 2004, RMK Türi Metskonna metsaülem E. L. teade 26.jaanuarist 2004, tunnistajate V. R., R. K., L. S., R. S. ütlused) kirjeldamise järel asus kohus järgmistele seisukohtadele. Maksumaksja ei ole tõendanud, et maksusumma on määratud valesti. Kaebaja pole eitanud, et kaupu on kasutatud eramu ehitamiseks ja viimistlemiseks. Samas ei ole kaebaja suutnud konkreetselt kirjeldada, milliseid materjale kasutati eramu ehitamiseks ja milliseid Kaare tn * hoone remondiks. Maksuhaldur ei ole eitanud, et kaebaja on remontinud ka oma vara, ning seetõttu pole maksuhaldur ettevõtlusega mitteseotud kulude hulka arvestanud kõiki kaebaja soetatud materjale. Kaebaja ei ole tõendanud, et üht või teist konkreetse arve alusel soetatud materjali, mida maksuameti hinnangul on kasutatud eramuga seoses, on kasutatud hoopis kaebaja vara remontimiseks või ehitamiseks. Kaebaja väited on jäänud paljasõnaliseks ning tal endal puudub selge ülevaade ja arvestus, milleks ehitusmaterjale ja kodukaupu on kasutatud. Suurem osa ehituskaupu soetati
- aastal, mil toimus eramu ehitus. On ilmne, et enamus maksuotsuse lisas 1 nimetatud kaupadest on kasutatud eramu jaoks, sama kehtib
- ja
- aasta kohta. Kuna kaebaja ei andnud konkreetset seletust, milliste arvete alusel on kaupa soetatud Kaare tn * hoonete tarvis, jääb kehtima maksuhalduri arvestus. Kohus arvestab ka sellega, et oluline osa kaebaja seadusliku esindaja seletustest on hiljem osutunud tegelikkusele mittevastavaks. Kaebaja on oma seisukohti pidevalt muutnud ja kohandanud. 4) Pikk tn * hoonesse paigutatud SAT-TV seadmete süsteemi osas leidis kohus pärast tõendite (seadmeid müünud äriühingute selgitused, insener T. T. 2.jaanuari 2004 vastus järelepärimisele) kirjeldamist järgmist. Kuna Pikk tn * hoonet ei ole kasutatud kaebaja ettevõtluse tarbeks, ei saa selle hoonega seoses tehtud kulutusi SAT-tarvikutele kaebaja maksustatavast tulust maha arvata. Tõendatud ei ole, et SAT-süsteemi kasutatakse mingilgi määral kaebaja huvides metsa valvamiseks. Kaebaja seadusliku esindaja selgitus on paljasõnaline. Maksuametnikele valvesüsteemi töötamist ei presenteeritud. Inseneri arvamus eeltoodut ümber ei lükka. Asjatundja on andnud hinnangu selle kohta, milleks soetatud seadmeid võiks kasutada. Arvamusest ei nähtu, et asjatundja oleks tutvunud tegeliku olukorraga. 5) Eraisikutelt varuosade soetamise osas asus kohus tõendite (E. E. seletused maksumenetluses ja ütlused kohtus, ostu- müügileping 20.oktoobrist 1997 ja kassa väljamineku order 30.oktoobrist 1999, A. L. seletused maksumenetluses ja ütlused kohtus, ostu-müügileping 2.septembrist 1997 ja kassa väljamineku order 12.oktoobrist 1999, U. L. seletused maksumenetluses ja ütlused kohtus, ostu- müügileping 16.septembrist 1997 ja kassa väljamineku order 28.veebruarist 1999, V. R. seletused maksumenetluses ja ütlused kohtus, ostu-müügileping 10.oktoobrist 1997 ja kassa väljamineku order 30.septembrist 1999) hindamisel järgmistele seisukohtadele. Tunnistajate ütlusi ei saa suures osas lugeda usaldusväärseteks. Kõik isikud peale A. L. on oma ütlusi maksumenetluse ajal ja hilisemas kohtumenetluses muutnud. Pole tõenäoline, et maksuhaldur neid mõjutas. Väidetavalt 3
(13)3-03-65 makstud summad ja lepingutes märgitud kasutatud tagavaraosade tegelik hind ei ole vastavuses. Nii on näiteks E. E. müünud lepingu kohaselt hüdrojagaja koos hüdropudeliga, kusjuures traktor, millelt osa pärit on, oli nii vana, et kolhoos oli selle vara hulgast maha arvanud ning see ei kuulunud väidetavalt enam kellelegi. 16 000 krooni maksmine tundub asja väärtusega mittevastavuses olevat. Usaldusväärne ei ole ka U. L. väide, et maksuhaldur teda hirmutas – esimene küsitlus saadeti talle posti teel koju. Ka V. R. on oma ütlusi muutnud: maksuametis arvas, et müüdud asjade eest ta 23 500 krooni kindlasti ei saanud, kohtus seletas, et sai üle 20 000 krooni. Tunnistajad on eri meelt ka raha maksmise osas. Nimelt sõlmiti kõik lepingud aastal
- Kassa orderi kohaselt maksti raha välja aastal
- E. E. ütluste kohaselt sai ta raha kätte kohe lepingu sõlmimisel, U. L. ja V. R. ütluste kohaselt said nemad raha osade kaupa.
- aastal koostatud kassa väljamineku orderite aluseks olevaid tehinguid lepingutes näidatud kujul tegelikult ei toimunud ning orderites märgitud isikud raha (vähemalt sellises ulatuses) tegelikult ei saanud. Asja arutamisel ei selgunud, mis asjaoludel lepingutele ja orderitele alla kirjutati. Kõik nimetatud isikud on olnud või on kaebajaga alluvussuhetes. 6) Koerte ülalpidamiskulude osas asus kohus tõendite (loomaarst O. V. 5.jaanuari 2004 vastus järelepärimisele, tunnistajate V. R., R. K., L. S., R. S., R. R. ütlused) kirjeldamise järel järgmistele seisukohtadele. Asjaolu, et koeri ei ole kasutatud üksnes kaebaja vara valvamisega seoses, on tõendamist leidnud. Seda kinnitavad eelkõige tunnistajate ütlused. A. R. abikaasa on hinnanud koerte kasutamist erahuvides ja kaebaja huvides umbes pooleks. Ka teiste tunnistajate ütlustest nähtub, et koerad liikusid koos oma peremehe A. R.. Seega viibisid koerad metsas ja Kaare tn * angaari juures üksnes siis, kui A. R. seal ise oli. Suurema osa ajast olid koerad aga Pikk tn * eramu juures. Loomaarsti (asja tundva isiku) arvamuse kohaselt kulud, mida kaebaja koertega seoses kandis, hõlmasid üksnes 15 % koerte söögikuludest. Eeltoodu ei anna alust otsust muuta ega tühistada. Kaebaja ei ole maksumaksjana pidanud nõuetekohaselt arvestust kulude ettevõtlusega seotuse ulatuse kohta. Perioodil 2000 – 01.09.2002 on koeratoidu ostmine kaebaja poolt toimunud reeglipäraselt. Tagantjärele ei ole võimalik eristada, kui suure osa kasutas sellest toidust koerte toitmiseks kaebaja ning kui suure osa A. R.. Ka loomaarsti arvamus 15 % kohta on hinnanguline. Nii on ta lähtunud eeldusest, et vastav toidukogus kasutati ära aastatel 2000 –
- Maksu- ja vaideotsus on koostatud perioodi kohta kuni 01.09.
- Maksuhaldur on maksustamisel aluseks võtnud õige suhte. 7) Veskisilla motelli ruumide rendikulude osas asus kohus tõendite (tunnistajate R. K., L. S., R. S. ütlused) kirjeldamise järel seisukohale, et ruumide rentimine ettevõtluse tarbeks ei ole kinnitust leidnud. Kaebaja seadusliku esindaja seletused ruumide rentimisest nõupidamiste jaoks on jäänud üldsõnalisteks ning on tõendamata. Ta ei suutnud täpsustada, kellega ja millega seoses Veskisillal käidi. Kaebaja töötajad Veskisillal käimist ei mäleta, va R. K., kelle sõnul käidi seal külmal ajal. Vaidlusalused arved on väljastatud aprillis ja juunis, mistõttu on ebatõenäoline, et tunnistajale oleks selle perioodiga seostunud külm ilm. 8) Riietusesemete, käekottide ja jalanõude soetamise osas leidis kohus tõendite (FIE G. S. 14.novembri 2003 vastus maksuhalduri järelepärimisele, BWT King AS 1.aprilli 2003 vastus maksuhalduri järelepärimisele, tunnistajate V. R., R. K., L. S. ütlused) põhjal, et maksusumma on enamuse kaupade puhul määratud õiguspäraselt, sest tõendamist ei ole leidnud soetamise seos kaebaja ettevõtlusega. Ükski tunnistajatena ütlusi andnud töötajatest ei kinnitanud maksuotsuses nimetatud riietusesemete ja jalatsite saamist tööriietuseks. Usaldusväärseks ei saa pidada ka arvetele märgitud selgitusi, kuna mitme arve puhul on ilmnenud, et tegelikkusele mittevastav selgitus on sinna märgitud kaebaja palvele vastu tulles. Arvestades samal ajal korraliku dokumendikoti ja diplomaadi soetamist, jääb arusaamatuks nii paljude kottide, sh naistekottide vajalikkus kaebaja ettevõtluse jaoks. Orienteerumisvarustuse ostmine töötajate tarbeks ei ole usutav, eriti kui arvestada, et ka AS * arvele oli selgituseks märgitud 4
(13)3-03-65 „kott“. Väidetava tööõnnetuse kohta, kus töötajate riided võisid hävida, puuduvad igasugused tõendid. Kohus tühistab maksuotsuse vaid osas, mis puudutab OÜ *
- aasta detsembri arvel märgitud kulutuste lugemist ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Arve kohaselt on kaebaja soetanud kaks kombinesooni. Töötajate ütlustest nähtuvalt on neile lisaks tavalistele tunkedele eraldatud ka soojad kombinesoonid. Vastupidiste tõendite puudumise tõttu hindab kohus selles osas asjaolud kaebaja kasuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- OÜ * apellatsioonkaebuses paluti Tallinna Halduskohtu otsus osaliselt tühistada ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Tõendatud on, et Pikk tn * hoone väljaarendamine turismiteenuse pakkumiseks on seotud kaebaja ettevõtlusega ning kulud selleks on põhjendatud. Turismialase tegevuse ettevalmistustöid tõendavad tunnistajad, dokumendid ja Türi Linnavalitsus. Raamatupidamisseaduse §-d 8 ja 11 ei sisalda nõuet kanda alg- või koonddokumendile selgitust kulude seotuse kohta ettevõtlusega, kui kulude seotuses ollakse kindel. Sellist nõuet ei tulene ka TuMS § 36 lõigetest 2 ja 3, mis sätestavad maksustatava tulu arvestamise reeglid. Kuna maksuotsus võttis tegutsemisvõimaluse, tuligi moodustada OÜ Z.. 2) Ebaõiged on halduskohtu järeldused ka seoses Pikk tn * hoone kasutamisega kontoriruumidena. Nimetatud hoones on kontoriruumid välja ehitatud ja sisustatud vastavalt kaebaja juhatuse otsusele. Töötajad ei olnud nõus tegema tööd vinguses keskkonnas Kaare tn * ruumides. Tööinspektsioon tegi märkuse vingu kohta. Sekretär esitas töökeskkonna tõttu lahkumisavalduse. Tunnistajad teadsid, et tehnika käivitamisel ja diiselmootorite töötamisel tekkis väljaheitegaase, mis jäid töökotta hõljuma ja imbusid läbi seinte teistesse ruumidesse. Seetõttu oli dokumentatsiooni, arhiivi, arvuti ja sidevahendite Pikk tn * hoonesse üleviimine hädavajalik. Kaebaja töötajatel ei olnud vaja käia kontoris, kui nende töökoht on kas töökojas, objektidel või kaebaja taludes. Revident tõendas, et Kaare tn * asuvates ruumides revideerimiseks toimetati raamatupidamisdokumendid sinna mujalt. Revidendi kohaloleku ajal ei olnud vajadust töökojas tehnikat käivitada. Elektrikütte sisselülitamisest ja kaebaja töötajate puudumisest pidi revidendile olema arusaadav, et kontoritöid tehakse mujal. Tunnistaja R. R. tõendas, et dokumendid asuvad ja tööprotsess toimub Pikk tn * ruumides. Kontori asumist mingil muul aadressil ei ole välja selgitatud. Kohtu järeldused tööpaberite kojutoomisest ja juhuslikku laadi töödest on väärad. 3) Ebaõiged on kohtu järeldused seoses kulutustega ehitusmaterjalidele kaebajale kuuluvatel talukinnistutel, Kaare tn *, vagunelamutele ja ajutistele ehitistele. Revidendi vaatluse põhjal tehtud järeldused on kummalised. Revidendile tutvustati Kaare tn * töökoja betoonpõrandat, kus olid täiendava põrandavalu kohad selgelt eristatavad, kuid sellest hoolimata loeti ehitusmaterjal betoonitöödele erisoodustuseks. Revidendile tutvustatud 4 mm raudplekist kokkukeevitatud tagavaraosade ja tööriistade hoiuvagun mõõtmetega fikseeriti vagunelamuna. Hiljuti rajatud autoremondikanalite kohta väitis revident, et need on olnud töökojas algusest peale, ehkki revident viibis kohal esmakordselt. Betoonvundamendil puitsõrestiku ja immutatud laudisega varjualuse katuseks on tumeroheline Rannila kiviprofiilplekk, mitte tsinkplekk. Ühtegi kaugemalasuvat kaebaja talukinnistut ega objekti revident vaadelda ei soovinud. Kaebaja väited ei ole paljasõnalised. Ehitus- ja remonditööd on tõendatud tunnistajate selgituste, fotode ja * Ehitus OÜ ehitusalase eksperthinnanguga. Revident ei esitanud kohtule ühtegi dokumenti, mis kinnitaks tema kompetentsust ehitusvaldkonnas. Ehitusalase väljaõppe saanud spetsialiste maksuamet ei kaasanud. Kaebaja on andnud selge ülevaate, kus ehitusmaterjale kasutati. Kohus ei märgi, milliseid seisukohti on seaduslik 5
(13)3-03-65 esindaja muutnud või kohandanud. Tõendina asja juurde võetud fotodelt nähtus selgelt, millist materjali ja kuhu on paigaldatud. Kohus ei hinnanud fotodel kajastatud asjaolusid ega arvestanud eksperthinnanguga. Vaatlusprotokollid on koostatud ilma seadusliku esindaja juuresolekuta ja tema teadmata. 4) Ebaõiged on kohtu järeldused seoses kulutustega turva- ja TV seadmetele. Asjaolu, et ühtsesse TV ja raadiosignaalide nähtavaks ja kuuldavaks tegemise süsteemi tehtud kulutused on vajalikud nii edaspidises turismialases kui ka praeguses tegevuses, on tõendanud raadiotehnika insener T. T.. Maksuametnik nägi antennide ja muu aparatuuri süsteemi, sisselülitamine ei olnud momendil võimalik. Pealegi ei tohi omanik sellealast infot kellegagi jagada, kuna muidu ei täidaks valve- ja jälgimisseadmed enam oma funktsiooni. On arusaamatu, miks kaamerad loeti ettevõtlusega seotud kulutuseks, kuid pildi nähtavakstegev süsteem loeti erisoodustuseks. Kohus ei arvestanud eelnimetatud kulutusi põhjendusega, et Pikk tn 11 hoone ei ole seotud ettevõtlusega. Kaebaja arvates on aga süsteemi kasutamine hoones kindlaks tõendiks hoone seotuse kohta ettevõtlusega. 5) Ebaõiged on halduskohtu järeldused seoses eraisikutelt varuosade ja seadmete soetamisega. Kohus hindas tõendeid vääralt. Tehingud, mida müüjad ei tahtnud tunnistada, tulid neile lepinguid ja kassa väljamineku ordereid nähes meelde. Tagavaraosad ja seadmed, mida revident näha ei soovinud, olid olemas revideerimise ajal ning on olemas ja kasutusel ka praegu. Kohus saab anda hinnangu asjaoludele, mis ei nõua eriteadmisi. Kohtu põhjendus, et 16 000 krooni maksmine tundub asja väärtusega mittevastavuses olevat, on objektiivset informatsiooni mittevaldava isiku arvamus. Põhjendus ei ole veenev. 6) Ebaõiged on kohtu järeldused seoses valve- ja turvakoerte toitlustuskuludega. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et maksuhaldur on koerte toitlustamise puhul võtnud aluseks õige suhte – 50 %. Arvestust koerte toitlustamise osas peeti pidevalt ja selle järgi ongi kaebaja tasunud kuivtoidu eest vastavalt sellele, kui palju koerad osalesid ettevõtte omaniku tööalasel turvamisel ja objektide valvamisel. Kaebaja vajaduseks tegutsesid koerad aastatel 2000-2003 310 ööpäeva ehk keskmiselt 77 ööpäeva aastas. Selleks kulutati spetsiaalset koeratoitu 466 kg ehk 1,5 kg ööpäevas. Toiduvajadust tõendas loomaarst. 7) Ebaõige on kohtu järeldus, et ruumide rentimine ettevõtte tarbeks ei leidnud kinnitust. Kõik ettevõtted kasutavad mingeid ruume nõupidamisteks äripartneritega läbirääkimistel, koostööplaanide ja lepingute sõlmimiseks. Kuna kaebajal vastavad ruumid puuduvad, siis tuli neid rentida. Tunnistajad ei saanudki nõupidamist mäletada, sest nad ei sõlmi lepinguid. Et lepingud on sõlmitud ja koostöö äripartneritega sujunud, tõendasid raamatupidamisdokumendid. Lepingute sõlmimise õigus on seaduslikul esindajal ja seega pidas nõu esindaja. Kulutused olid ettevõttele vajalikud, sest ettevõttel on õigus rentida nõupidamiste läbiviimiseks ruume. 8) Ebaõiged on kohtu järeldused seoses riietusesemete, käekottide ja jalanõude soetamisega. Talvesaabaste ost oli vajalik autotõstukijuhtidele külmas töötamiseks. Neile anti võimalus osta sobilikud talvesaapad ning saabaste ostudokumendid pärinevad autotõstukijuhtidena töötanud J. K., K. T. ja L. S.. Puuvillaste riiete ostmine oli vajalik kaebaja seaduslikule esindajale, kellele terviseseisundi tõttu ei sobi sünteetilised töökombinesoonid. Väikeettevõtte omanik teeb mitmeid erinevaid töid ja seetõttu paluski seaduslik esindaja kirjutada ostutšekile teksapükste asemel tööriided. Töökotte on ostetud vastavalt ettevõtte vajadustele dokume ntide ja peenemate tööriistade teisaldamiseks. Kaebaja omanikuna on seaduslik esindaja kasutanud valvetelki, täispuhutavat madratsit ja kõrgmäestiku magamiskotti metsast väljaveetud materjali valvamiseks, kui oli aimata või valvesignaal andis infot plaanitavast vargusest. Halduskohus luges kahe kombinesooni soetamise summas 3351 krooni ettevõtlusega seotuks, kuid sellelt määratud erisoodustusmaksud jättis muutmata. 6
(13)3-03-65 5. Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) OÜ * ei ole pidanud oma raamatupidamist selliselt, et see kajastaks kulutusi äriühingu tegeliku ettevõtlusega seonduvalt. Kaebaja kulutustena näidatud kulud on suures osas äriühingu ainuomaniku isiklikes huvides tehtud kulutused. 2) Kaebaja peamiseks tegevusalaks on metsavarumine- ja langetamine. Ehkki äriühingu põhitegevusalaks ei ole ehitustegevus, on revideeritaval perioodil tehtud suuri kulutusi just ehitusmaterjalidesse, samuti kodukaupadesse ja –tehnikasse. Vaatluse käigus selgus, et äriühingu ruumides Kaare tn * ei ole tehtud ehitustöid ega kasutatud materjale sellises ulatuses, nagu raamatupidamisest ja juhatuse liikme selgitustest tuleneb. Äriühingu ainuosaniku ja juhatuse liikme selgitustest selgus, et raamatupidamises kajastatud ehitusmaterjale ja kodukaupu ning –tehnikat on suures osas kasutatud tema eramu ehitusel ja sisustamisel. Seda on kaebaja vaide täienduses ka ise möönnud, näidates tabelkujul esitatud loeteludes, milliseid kaupu ja kuhu on kasutatud. Vaatluse käigus leidis tõendamist, et maksuotsuse lisades märgitud ehitusmaterjale on kasutatud Pikk tn * eramus. Väited ehitusmaterjali kasutamisest majutusteenuse tulevikus osutamise eesmärgil ei ole tõsiseltvõetavad. Kuni revisjonini ei teinud äriühing ühtegi maksu- või kohtumenetluses tõendamist leidnud reaalset tegu või tahteavaldust, millest võiks välja lugeda äriühingu tahet muuta oma tegevusspetsiifikat metsatöötlemise ettevõttest majutusteenust osutavaks ettevõtteks. Samuti ei leidnud kinnitust kaebaja kontoriruumide asumine eramus. Ainsa tunnistajana oskas eramu sisemust kirjeldada A. R. abikaasa, kelle sõnul kasutab juhatuse liige ja ainuosanik nn kontoriruumidena viiendal ja teisel tasandil asuvaid ruume ning kohvi keetmiseks harva ka kööki. Viienda tasandi ruum on tunnistaja kirjelduse kohaselt tüüpiline töö- või raamatukogutuba (riiulid, kapp, arvutilaud), teisel tasandil on nn kööktuba, millest osaühingu käsutuses on väidetavalt toapool, kus on kapid dokumentidega. Tunnistaja ütlustest selgub, et eramut ja nn kontorit ei ole võimalik eristada muu kriteeriumi kui võimalike dokumendikaustade leidumise alusel. Maksuhalduri poolt ja kohtumenetluses kogutud tõenditest nähtub, et eramut kasutas perekond R. ainult isiklikuks tarbeks. On mõistetav, et aeg-ajalt võetakse koju kaasa tööga seonduvaid materjale, seda enam kui äriühing kuulub ühele isikule, kes on ka ettevõtte tegevjuht. See ei anna veel alust oma eramu ehitamiseks soetatud materjale näidata ettevõtluse kulutustena. Eramus ei ole selgelt eristuvaid kontoriruume ning elamiseks ehitatud maja kasutamine mingiski osas ettevõtlusega seotud eesmärkidel ei leidnud maksu- ega kohtumenetluse käigus kinnitust. Maksuhaldur on võtnud arvesse revisjoniaktile esitatud eriarvamuse väited, mille tulemusel on kulud truupide, laoplatside, varjualuste, vagunelamute ja töökoja ehitustööde tarbeks arvestatud ettevõtluse kuludena ning nimetatud kulutusi ei ole maksustatud. Maksustati vaid need kulutused, mida ei olnud võimalik ettevõtlusega seotud objektidelt leida. 3) SAT TV seadmetele tehtud kulutusi on kaebaja, lisaks tõendamist mitteleidnud kavatsusele spetsialiseeruda ümber majutusteenuseid osutavaks ettevõtteks, põhjendanud vajadusega püüda ja teha Pikk tn * eramus kuuldavaks kaebaja kinnistutelt teatud valvesignaale. Metsakinnistute valvesüsteemiga seonduvate väidete kontrollimiseks elektroonikafirmadele tehtud järelepärimiste vastustest nähtuvalt on soetatud kaupade puhul eelkõige tegemist televisiooni- ja raadiosignaalide vastuvõtuseadmetega. Eramus on välja ehitatud korralik telepildi edastamise kaabelsüsteem, mille tulemusel on telerit võimalik vaadata pea kõigis elumaja ruumides. Väidetavalt samasse süsteemi paigaldatud seadmeid talukinnistutelt tulevate helisignaalide kuuldavaks tegemiseks maksuhalduri soovist hoolimata vaatlusel ei demonstreeritud. Väitega, et omanik ei tohi infot kellegagi jagada, ei saa tõendada asjaolu, et eramusse paigaldatud seadmete näol on tegemist reaalsete turvaseadmetega, mille soetamine 7
(13)3-03-65 on seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaubad on soetatud A. R. ja tema perekonna isiklikuks tarbeks. 4) Kaebaja kajastas oma raamatupidamises 1999. aastal füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid. Väidetavalt on ostu-müügilepingutes märgitud füüsilised isikud müünud äriühingule kõikvõimalikku tehnikat. Väidetavad müüjad on oma seletusi tagasi võtnud ja muutnud. Kuna tegemist on kaebaja ja A. R. isiklikult erinevates suhetes olnud isikutega, kajastavad maksuhaldurile esialgselt antud selgitused kõige tõenäolisemalt tegelikku olukorda seoses tehnika väidetava võõrandamisega. Algselt väitsid enamus isikutest, et neil ei ole lepingutes kirjeldatud esemeid olnud, müügitehingut ei teinud ja raha ei saanud. On mõistetav, et väikeses piiratud töökohtade arvuga kohas ei soovita sattuda konflikti tööandjaga, kellest sõltub edasine elatise teenimise võimalus. On tõenäoline, et kohtus seletusi andnud isikud on seletuste muutmiseni jõudnud kaebaja juhtnööride alusel. Ostu- müügitehingute osas tuvastatud asjaolud viitavad üheselt, et reaalselt nimetatud isikud nn varuosi ei müünud. Lepingutes märgitud kaubad ei kattu esialgsetes seletustes väidetud kaupadega, pealegi ei omanud ükski müüja traktoreid, veoautosid ega nende osi. Tuvastatud on, et äriühingu juhatuse liige on võtnud kassast välja sularaha, mille edastamine kaebaja poolt näidatud isikutele ei ole üheselt tõendatud. Seega on väljamaksete seos ettevõtlusega tuvastamata. 5) Kohtus leidis kinnitust, et kaks dobermanni tõugu koera on A. R. koerad, kes on viibinud nii Kaare tn * hoone kui ka Pikk tn * eramu juures. Äriühingus ei peetud arvestust selle kohta, kui suures osas on koerad olnud valve eesmärgil äriühingu käsutuses. Kui puuduvad tõendid, mille alusel saaks täpselt kindlaks määrata kulutuste ettevõtlusega seotud osa, ning on mõistlik eeldada, et seotud ja mitteseotud osa on enam- vähem võrdsed, võib maksuhaldur lugeda ettevõtlusega seotud osaks 50 % kulutustest. Sellises osas kulutuste aktsepteerimine on antud juhul põhjendatud, sest tuvastatud on koerte kasutamine valve eesmärgil kaebaja hoonete juures Kaare tn *. Kaebaja esindaja on kohtumenetluses esitanud meelevaldselt erinevaid versioone sellest, kuidas koerad olid ainult OÜ * käsutuses, millest tulenevalt on kõik kulud ilmselgelt seotud ettevõtlusega. Samas järeldub kohtus antud selgitustest, et A. R. võttis oma isiklikud koerad aeg-ajalt tööpostile kaasa. 6) Maksu- ega kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit lükkamaks ümber maksuhalduri järeldus t, et Veskisilla motelli ruumide rendikulutused ei ole ettevõtlusega seotud. Tunnistajad andsid selgitusi tähtpäevade ühise veetmise kohta töökaaslastega, kuid ükski neist ei mäletanud konkreetselt koosviibimist Veskisilla motellis. Samas on A. R. Veskisilla Bowlinguklubi aktiivselt tegutsev liige ja need kulud võivad olla tehtud tema isiklikes huvides. 7) Maksuotsuse lisas 5 on loetletud rida selliseid artikleid nagu riideesemed, nahkgalanterii ja jalanõud. Maksuhaldur on põhjendanud oma seisukohta, et nende artiklite puhul on A. R. üritanud isiklikuks otstarbeks soetatud kaupu käsitleda OÜ * ettevõtlusega seotud kulutustena. Tööandjal ei ole kohustust soetada riideid, jalanõusid ega käekotte, kui nende soetamine ei ole töötervishoiu ja tööohutuse seadusega otseselt ette nähtud. Pööratud nahast meeste saapad, naiste suvekingad, teksapüksid, käekotid, Puma dressid, orienteerumisvarustus ei ole metsa ülestöötava äriühingu ettevõtlusega tavapäraselt seostatavad kaubaartiklid. Naiste suvekingade, käekottide või orienteerumisvarustuse soetamise kohta antud kaebaja selgitused ei ole tõsiseltvõetavad. Isegi kui naiste käekotiga saab äriühingu dokumente ja väiketööriistu transportida, siis ei ole mõistusepärasel moel võimalik seostada naiste kingade, orienteerumisvarustuse ja ükskõik millise vabaaja riietuseseme või jalatsipaari soetamist äriühingu ettevõtlusega. Maksuhaldur arvestas 16 töökombinesooni ja 14 paari turvakummikutega. Ka tunnistajad ei kinnitanud muude kui töökombinesoonide ja metsas kasutatavate jalanõude saamist äriühingult. Orienteerumisvarustuse, telgi ja muu matkavarustuse soetamist on võimalik selgitada asjaoluga, et A. R. on orienteerumisklubi 8
(13)3-03-65 Järva Karud kauaaegne liige, kes võtab aktiivselt osa orienteerumisüritustest üle Eesti. Eeltoodu viitab asjaolule, et varustuse soetamine on seotud tema isiklike huvidega.
- Ringkonnakohtu istungil toetas kaebaja esindaja apellatsioonkaebust, vastustaja esindaja palus selle rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti ega ole rikkunud kohtumenetluse norme. Nõustudes halduskohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Asjas esitatud tõendite kogumi põhjal on ka ringkonnakohus seisukohal, et kulutusi Pikk tn * eramule ei saa vaadelda kaebaja ettevõtlusega seotud kuludena. Apellatsioonkaebuse väited ei veena ringkonnakohut selles, et tõendeid nimetatud eramu väidetavalt äriühingu turismiteenuse osutamise ja kontorina kasutamise eesmärgil ehitamise kohta tuleks hinnata teisiti, kui seda on teinud esimese astme kohus. Maksuhaldurile ega kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusväärset tõendit, millest saaks järeldada, et äriühingul oli enne maksurevisjoni kavatsus hakata ainuosanikule kuuluvas eramus majutusteenust pakkuma. Selliseid järeldusi ei saa teha 5.jaanuari 1998 kuupäevaga dateeritud Pikk tn * elamu ettevõtluseks vajalike ruumide tasuta rendile andmise lepingust, mille on nii rentniku kui rendileandja nimel allkirjastanud A. R., kaebaja juhatuse 6.jaanuari 1998 kuupäevaga dateeritud ja A. R. poolt allkirjastatud otsusest ehitada ning arendada talle kuuluv hoone osaliselt turismialaseks majutustegevuseks väiksemate turismigruppide vastuvõtmiseks ja alustada vajalike siseehitus-, sisustus- jne töödega, elamu omaniku poolt joogivee analüüside tellimisest ega R. R. ütlustest, et ta on teadlik abikaasa plaanidest hakata osutama majutusteenust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et osaühingu juhatuse otsus on vormistatud sellele märgitud kuupäevast hiljem ning seoses käimasoleva maksuvaidlusega. Sama leiab ringkonnakohus rendilepingu vormistamise kohta. Teabe saamiseks majutusettevõtte tunnustamisega seotud küsimustes on kaebaja pöördunud Türi Linnavalitsuse poole alles pärast maksurevisjoni algust. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole aadressile Kaare tn * välja ehitatud kontoriruumid läbi seinte imbuvate heitgaaside tõttu töökeskkonnana sobilikud, revident pidanuks raamatupidamisdokumentide mujalt Kaare tn * hoonesse revideerimiseks toimetamisest ja kaebaja töötajate puudumisest järeldama, et kontoritööd tehakse mujal. Väited ei ole asjakohased, sest tõendamist vajab mitte see, et Kaare tn * kontoritööd ei tehtud, vaid see, et Pikk tn * asuv eramu on mingiski osas ehitatud ja kasutusel äriühingu kontorina. Liiatigi kinnitas apellandi seaduslik esindaja, et peale tema enda ei ole gi äriühingus teisi, kes teeksid kontoritööd, sekretäri ei ole, raamatupidamisteenust ostetakse. Sama nähtub maksuotsusest: revideeritaval perioodil oli osaühingul keskmiselt kuus töötajat – metsaveo autojuht, traktorist, langetajad ja juhatuse liige A. R. tööde organiseerijana (hkt I kd lk 61 pöördel). 9
(13)3-03-65 Ringkonnakohus nõustub Pikk tn * eramus väidetavalt asuva kontori suhtes tehtud esimese astme kohtu järeldustega, samuti hinnanguga, et kaebaja juhatuse 28.novembri 1998 kuupäevaga dateeritud otsus Pikk tn * hoones kontorialasteks töödeks ja dokumentide arhiiviks vajalike ruumide väljaehitamise ja sisustamise kohta on vormistatud tagantjärele. Olukorras, kus maksuhalduri poolt läbi viidud vaatluse käigus ei olnud võimalik väidetavaid kontoriruume eramu elamiseks kasutatavatest osadest eristada, äriühingu töötajad ei oska kontorit kirjeldada ning äriühingu sidevahendid on eramu aadressile suunatud alles pärast revisjoni algust, on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et Pikk tn * eramut ei ole püstitatud ega kasutata äriühingu kontorina. Kaebaja usutavust elamu äriühingu kontorina kasutamisest kahandab see, et maksuotsusest nähtuvalt keeldus hoone omanik esialgu revidenti oma valdustesse kontori- ja hotelliruumidega tutvumiseks lubamast, mis pole äriühingu tegevuskoha puhul tavaline. Tavapärane pole seegi, et äriühingu kontorisse ei saa vaatlusprotokollist nähtuvalt siseneda ilma peremeheta, kuna seal on kaks dobermanni, kes pidid võõraid ründama. Pelgalt asjaolu, et äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige hoiab kodus äriühingu dokumente ja aeg-ajalt neid seal ka koostab, ei anna alust lugeda talle kuuluva eramu ehitamiseks ning sisustamiseks tehtud kulutusi äriühingu ettevõtluskuludeks.
- Apellatsioonkaebuses peetakse ebaõigeks kohtu järeldusi seoses kulutustega ehitusmaterjalidele kaebajale kuuluvatel talukinnistutel, Kaare tn *, vagunelamutele ja ajutistele ehitistele, ning leitakse, et halduskohus on sellekohaseid tõendeid vääralt hinnanud. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Halduskohus ei ole ühtegi kaebaja poolt esitatud tõendit jätnud tähelepanuta, vaid on leidnud, et need ei tõenda maksusumma valesti määramist. Kaebaja tõendid (fotod, ehitusala tundva isiku arvamus, metsaülema teade, tunnistajate ütlused, seadusliku esindaja seletused) kinnitavad, et kaebaja on teinud eespool nimetatud objektidel ehitustöid ja remontinud oma vara, seega kasutanud soetatud ehitusmaterjale ka oma ettevõtluse tarbeks. Selle üle, et kaebaja on kasutanud revideeritaval perioodil ehitusmaterjale ka oma ettevõtluse tarbeks, ei ole kohtus vaidlust. Maksuhaldur on nii maksuotsuses kui kohtumenetluses korduvalt selgitanud, et revisjoni käigus ei ole loetud ettevõtlusega mitteseotuks kõiki kaebaja raamatupidamises kajastatud ehitusmaterjale, samuti et maksuotsuse tegemisel võeti kaebaja vastuväiteid osaliselt arvesse ning kulud, mis on tehtud truupide, laoplatside, varjualuste, vagunelamute ja töökoja ehitustööde tarbeks, on arvatud ettevõtlusega seotud kulu hulka: revisjoniaktiga võrreldes on maksuotsuses ettevõtlusega mitteseotuks loetud kulutus i materjalidele
- aasta osas vähendatud 37 414 krooni võrra,
- aasta osas 41 020 krooni võrra ning
- aasta osas 24 442 krooni võrra. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda tõendite kogumi põhjal halduskohtust erinevale seisukohale. Kaebaja tõendid ei võimalda teha järeldust, et maksuotsuses ettevõtlusega mitteseotuks loetud kaupu on kaebaja kasutanud nimelt oma vara remontimiseks või ehitamiseks.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et tõendatud ei ole SAT TV seadmete soetamine ei majutusteenuse osutamiseks ega ka nende kasutamine metsa valvamiseks. Asjakohastest tõenditest nähtuv põhimõtteline võimalus kasutada soetatud tarvikuid ka valveja jälgimisseadmete väljaehitamiseks ei tõenda veel, et kaebaja neid sel eesmärgil kasutas. Vaatluse käigus on kaebaja seaduslik esindaja maksuotsusest ja vaatlusprotokollist nähtuvalt selgitanud, et talvel ei ole vajadust valveseadmeid kasutada, kuna siis metsavargusi eriti toime ei panda, seadmeid kasutatakse suvel, mil lülitatakse seade signaalide vastuvõtuks sisse umbes tunniks ajaks. Seadme kasutamise demonstreerimisest keelduti põhjendusega, et tegemist on turvaseadmega. Apellatsioonkaebuses väidetakse, et seadmete sisselülitamine ei olnud momendil võimalik, ning rõhutatakse taas, et valve- ja jälgimisseadme te omanik ei tohigi 10
(13)3-03-65 nende kohta kellegagi infot jagada, kuna muidu ei täidaks seadmed enam oma funktsiooni. Ringkonnakohus ei pea selliseid selgitusi veenvaks ja leiab, et kaebaja on jätnud kasutamata võimaluse soetatud tarvikute ettevõtluse tarbeks kasutamist tõendada.
- Halduskohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud tõendeid ja selgitanud oma seisukohta, et
- aastal koostatud kassa väljamineku orderite aluseks olevaid tehinguid lepingutes näidatud kujul ei ole toimunud. Kohtuotsus ei vaja selles osas täiendavat põhjendamist. Pelgalt varuosade olemasolu tehingute toimumist ei tõenda. Ka ringkonnakohus ei pea tehinguid algselt eitanud tunnistajate muudetud ja vastuolulisi ütlusi usaldusväärseteks ning ütluste muutmise esiletoodud põhjendusi (maksudega hirmutamine, tegelike asjaolude meenumine) usutavateks.
- Apellatsioonkaebuse väited ei lükka maksuhalduri ja halduskohtu seisukohti koerte toitlustuskulude arvestamise osas ümber, vaid pigem kinnitavad maksu määramise õiguspärasust. Vastukaaluks väitele, et kaebaja ei ole pidanud nõuetekohaselt arvestust kulude ettevõtlusega seotuse ulatuse üle, on kaebaja asunud apellatsioonimenetluses väitma, et arvestust peeti pidevalt ning selle arvestuse kohaselt tegutsesid koerad äriühingu huvides keskmiselt 77 ööpäeva aastas. Nimetatud eeldusest lähtudes ning arvestades sellega, et kaebaja peab erinevalt maksuhaldurist ja halduskohtust ka Pikk tn * eramut ettevõtlusega seotuks, võib väita, et äriühingu käsutuses olid koerad ca pool apellatsioonkaebuses nimetatud ajast, so keskmiselt 34 ööpäeva aastas. Loomaarsti vastuses advokaadibüroo järelepärimisele märgitakse, et OÜ * on oma kahele turvakoerale kulutanud aastatel 2000 – 2003 ainult 466 kg spetsiaalset koeratoitu, mis moodustab üldisest toiduvajadusest umbes 15 % (hkt II kd lk 13). Kui äriühing kattis koerte toidukulust ca 15 % ning maksuhaldur aktsepteeris kaebaja raamatupidamises kajastatud koeratoidu kulutusi 50 % ulatuses, siis on aktsepteeritud koerte üldisest toiduvajadusest ca 7,5 %. Aktsepteeritud kulutuste osakaal vastabki ligilähedaselt poolele ajast, mil koerad on äriühingu väitel olnud tema käsutuses (34 ööpäeva moodustab 365-st ööpäevast 9,3 %). Siiski leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse väited arvestuse pidamisest ei ole tõesed ning apellant on tagantjärele tuletanud koerte äriühingu käsutuses oldud aja (77 ööpäeva aastas) perioodil 2000 – 2003 (nelja aasta jooksul) kasutatud toidukoguse (466 kg) jagamisest ühe koera päevase keskmise toiduvajadusega 1,5 kg (466 : 1,5 : 4 = 77). Kahe koera toiduvajadusega jagamisel oleks tulemuseks pool apellatsioonkaebuses märgitud ajast. Eeltoodu näitab, et äriühingul tegelikult puudub selge ülevaade koerte kasutamisest ettevõtluse tarbeks. Kuna äriühing ei ole pidanud arvestust selle kohta, kui suures osas on koerad olnud valve eesmärgil äriühingu käsutuses ning on ise jätnud kulutuste ettevõtlusega seotuse ulatuse määramata, tuli seda teha maksuhalduril. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega ühtki veenvat argumenti, mis tingiks koerte ülalpidamiseks tehtud kulutuste ettevõtlusega seotuks loetud osa suurendamist.
- Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta kohtuotsust rendikulutuste suhtes tehtud järelduste osas. Konstateeringust, et äriühingud tavapäraselt kasutavad äripartneritega läbirääkimisteks ning koostööplaanide ja lepingute sõlmimiseks mingeid ruume, samuti 11
(13)3-03-65 ruumide rentimise õiguse olemasolust ei saa tuletada faktilist asjaolu, et kaebaja rentis kõnealuseid ruume oma ettevõtluse tarbeks. Milles seisneb tunnistajate ja kaebaja seadusliku esindaja seletuste ebaõige hindamine lisaks sellele, et kaebaja väidab paljasõnaliselt teisiti, apellatsioonkaebuses ei märgita. 14. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda esimese astme kohtu omadest erinevatele seisukohtadele ka riietusesemete, kottide ja jalanõude soetamise osas. Riiete ja jalanõude ettevõtluse tarbeks hankimist põhjendas kaebaja esialgu vajadusega asendada tehnilise rikke tõttu toimunud õnnetusjuhtumis (hüdrovooliku lõhkemisel) hävinenud riided ja jalanõud töötajate poolt esitatud ostukviitungite alusel. Sel eesmärgil olid vaide lisaks oleva ettevõtlusega seotud kulude loetelu kohaselt väidetavalt soetatud AS- lt * saapad, FIE- lt G. S. tööriided, kauplusest Walking saapad ja AS- lt BWT King arvel sõnaliselt kirjeldamata kaupa. Samuti oli FIE G. S. hangitud kaks kombinesooni väidetavalt tõstukijuhtide jaoks. Maksuhalduri kontrolli tulemusena selgus, et FIE G. S. tööriietega ei kauple, kauba nimetus märgitakse vastu tulles ostja soovile ning tegelikult on temalt soetatud teksapüksid, teksakombinesoonid ja muud kaupa. BWT King AS teatas vastuseks maksuhaldurile, et kauplusest Walking on tegelikult ostetud naiste kingad, meeste saapad ja saabaste hooldusvahend ning Walk ing Kingakaubamajast on ostetud naiste kingad. Apellatsioonkaebuses sisalduv versioon tõstukijuhtidele sobilike talvesaabaste soetamisest ja äriühingu juhatuse liikme erivajadustest lähtudes tema varustamisest puuvillaste tööriietega ei ärata eeltoodu taustal usaldust. Apellatsioonkaebuses osutatud üks tõstukijuhtidest L. Susi on kohtus andnud ütlusi ja kinnitanud kummisaabaste, mitte külma kaitseks talvesaabaste saamist. Ka ei pea kohus tõenäoliseks, et tõstukijuhid ostsid naiste kingi, esitasid ostudokumendid tööandjale hüvitamiseks ja kaebaja need hüvitas. Väikeettevõtte tegevjuhile ei saanud jääda märkamatuks, et tõstukijuhid ei kanna tööandja poolt hüvitatud talvesaapaid. Pole kahtlust, et väikeettevõtte omanik teeb mitmeid erinevaid töid ja ka teksapükste kasutamises tööriietusena pole iseenesest midagi iseäralikku, kuid FIE G. S. on vastuseks maksuhaldurile selgelt märkinud, et ta ei tegele tööriiete müügiga, samuti viitab arvetel olev kauba hind vabaajariietuse, mitte tööriiete hankimisele. Apellatsioonkaebuse väide töökottide ostmisest dokumentide ja peenemate tööriistade teisaldamiseks ei veena ringkonnakohut selles, et halduskohtu otsust tuleks muuta. Maksuhaldur on arvestanud 1533 krooni maksva dokumendikoti ja 1099 krooni maksva diplomaadikohvriga. OÜ-st Mount Kaubandus on kaebaja ostnud naiste käekoti. AS-st * on ostetud kott, mida kaebaja põhjendas dokumentide ja tagavaraosade toimetamise vajadusega. Samas on maksuhaldur välja selgitanud, et AS * tegeleb orienteerumisvarus tuse hulgimüügiga ning jaekaubandusega orienteerumisvõistlustel. Kaebaja versiooni, et äriühingul tuli soetada veel portfellitaolisi sangadega naistekotte dokumentide ja tagavaraosade vajalikku kohta toimetamiseks, ei pea kohus tõsiseltvõetavaks. Apelland i väited kiirreageerimisvalvuri telgi koos varustusega soetamisest metsamaterjali valvamise eesmärgil ei ole veenvad. Vaide lisaks oleva kulude loetelu kohaselt on väidetava valvetelgi komplekteerimiseks soetatud telk, õhkvoodi ja magamiskott, kusjuures magamiskoti soetamise ajaks on 16.juuli 2000, samas on telk soetatud 1.juunil 2001 ja 12
(13)3-03-65 õhkvoodi 1.juulil
- Pole usutav, et valvur varustati magamiskotiga ja telgi sai ta alles aasta hiljem.
- Eeltoodud põhjustel jääb halduskohtu otsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ning apellandi kohtukulud tema enda kanda. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 13
(13)