3-06-143/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-143 Otsuse kuupäev 5.aprill 2006 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 19.12.2005 käskkirja nr 1-3.13-4/76 lisa punkt 57 peale Asja läbivaatamise kuupäev 21.märts 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Veiko Bergmann Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XXX esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) 30.05.2005 pindalatoetuse taotluse, milles taotles ühtset pindalatoetust ning keskkonnasõbraliku tootmise toetust ühele põllule 3,0 ha suurusele pinnale. PRIA peadirektori 19.12.2005 käskkirjaga nr 1-3.13-4/76 lisa punktile 57 jäeti XXX taotlus keskkonnasõbraliku tootmise toetuse osas rahuldamata ning taotlejalt nõutakse tagasi 2004.aasta keskkonnasõbraliku tootmise toetus. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub PRIA peadirektori 19.12.2005 käskkirja nr 1-3.134/76 lisa punkt 57 tühistada. Kaebuse esitaja väidab, et ta taotles 2004.aastal PRIA-lt toetust 8 ha maale, kuid hiljem rentis 5 ha maad välja tingimusel, et maa kasutamisel täidetakse keskkonnasõbraliku tootmise nõudeid. Kaebuse esitaja väidete kohaselt on keskkonnasõbraliku tootmise nõuded täidetud nii maa omaniku poolt kasutataval 3 ha maal kui ka rentniku poolt kasutataval 5 ha maal, seetõttu leiab kaebuse esitaja, et PRIA on teinud arvestusvea ja tal on õigus saada keskkonnatoetust proportsionaalselt enda poolt kasutatava põllumajandusmaa ulatuses. VASTUSTAJA VASTUVÄITED PRIA esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt oli kaebaja taotluse rahuldamata jätmise aluseks põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ § 81 lg 3, mis ütleb, et taotlus jäetakse rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui toetuse saaja vähendab kohustusperioodi jooksul üle 30% põllumajandusmaa pindala, mille kohta ta kohustuse võtmise aastal võttis keskkonnasõbraliku tootmise kohustuse. Toetuse saaja on kohustatud vormistama ja esitama PRIA-le kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtub, milline majandusüksus või selle osa üle võeti. Kuna kaebuse esitaja ei ole PRIA-le eelnimetatud akti esitanud, siis puudus PRIA-l igasugune teave, kas ja millisel põhjusel oli kaebaja esialgne keskkonnatootmise kohustus vähenenud üle 30%. Vastustaja väidab, et ta sai asjaolust, et taotleja rentis 5 ha maad välja ning et rentnik täidab antud maal keskkonnasõbraliku tootmise nõudeid, esmakordselt teada kohtule esitatud kaebusest, mistõttu PRIA-l puudus alus teistsuguse otsuse tegemiseks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletuse, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ § 81 lg 3 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui toetuse saaja vähendab kohustuse perioodi jooksul üle 30% põllumajandusmaa pindala, mille kohta ta kohustuse võtmise aastal võttis § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustuse, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja tõestab, et ta ei saa jätkata võetud kohustuse täitmist vääramatu jõu tõttu. Kui toetuse saajalt nõutakse eelmistel aastatel makstud toetus tagasi, lõpeb tema võetud kohustus ja ta ei saa kohustuse jätkuva täitmise eest toetust taotleda. Sama määruse § 77 lg 2 kohaselt kui toetuse saaja annab võetud kohustuse kehtivusajal kogu oma majandusüksuse või osa sellest üle teisele isikule, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruse 817/2004 EÜ artiklit 36. Kohustuse ülevõtmise korral vormistavad kohustuse üleandja ja kohustuse ülevõtja kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti, milline majandusüksus või selle osa üle anti. Järelikult on toetuse saaja kohustatud vormistama ja esitama PRIA-le kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtub, milline majandusüksus või selle osa üle võeti. Asja materjalidest nähtuvalt taotles XXX 2004.aastal keskkonnasõbraliku tootmise toetust ning võttis kohustuse 8 ha suurusele põllumajandusmaale. 30.05.2005 esitas XXX PRIA-le pindalatoetuse taotluse (tl 22-24), milles taotles ühtset pindalatoetust ning keskkonnasõbraliku tootmise toetust ühele põllule 3,0 ha suurusele pinnale, seega vähenes kaebaja kohustus 2005.aastal üle 30%. Kaebaja väidab kohtule, et ta rentis 5 ha maad välja ning rentnik täidab antud maal keskkonnasõbraliku tootmise nõudeid. Kuna vastustaja esindaja seletuse kohaselt puudus PRIA-l igasugune teave, kas ja millisel põhjusel oli kaebaja esialgne keskkonnatootmise kohustus vähenenud üle 30%, siis puudus PRIA-l alus teistsuguse otsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et PRIA-l oli õigus jätta kaebaja põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlus keskkonnasõbraliku tootmise eest rahuldamata ja nõuda tagasi ennetähtaegse kohustuse lõpetamise eest 2004.aastal makstud toetus, sest kuni käesoleva ajani ei ole kaebaja eespoolnimetatud kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti vastavalt põllumajandusministri määruse nr 51 §-le 77 lg 2 koostanud ja seda PRIA-le esitanud, mistõttu PRIA-l puudus teistsuguse otsuse tegemiseks alus. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud PRIA peadirektori 19.12.2005 käskkirja nr 1-3.13-4/76 lisa punkt 57 on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebuse esitaja poolt kantud kohtukulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Maare Aloe kohtunik