KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-04-19 Otsuse kuupäev 23. veebruar 2006. a. Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Reet Allik

) § 23 lg. 3 nõuetele, mille kohaselt tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline.

§ 93järgi kohaldatakse testamendi tühiseks tunnistamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) sätteid. TsÜS § 78 lg. 1 sätestab, et tehingudokument peab olema tehingu teinud isiku poolt omakäeliselt allkirjastatud. TsÜS § 83 lg. 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. V.U.i allkiri testamendil on kahtlustäratav ja testament võib olla allkirjastatud teise isiku poolt. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning lisas, et testamendile alla kirjutanud tunnistajad ei viibinud testamendi tegemise juures ja kirjutasid testamendile alla pärandaja juuresolekuta. Testament koostati

1. juulil
2. a., kuid piiriületuste väljavõttest nähtuvalt viibis üks tunnistajatest V.K. testamendi koostamise kuupäeval Venemaal ja seega ei saanud ta sel kuupäeval testamendile alla kirjutada. Hageja V.K.i nimelist isikut ei tunne. Kostjate seisukoht Kostjad hagi ei tunnistanud. Viimaste aastate jooksul suhtles V.U. hagejaga üksnes kohtus, kus oli menetluses tema ja hageja abielulahutus ja ühisvara jagamine. Vaidlustatud testament on koostatud õigusteaduse magistri, Balti Vene Instituudi õigusteaduse õppetooli professori, K.D.i poolt, kelle kogemused ja tööstaaž ei anna alust kahelda tema pädevuses ja testamendi korrektsuses. Kohtuistungil seletas kostja J.A., et tunneb V.K.it, kes oli V.U.i töökaaslane. V.U. rääkis kostjale, et vormistas mingid dokumendid, aga nende vormistamise kuupäeva kostja ei tea. Esimese astme kohtu otsus Tallinna Linnakohus rahuldas
3. juuni
4. a. otsusega hagi ja tuvastas V.U.i
5. juulil
6. a. vormistatud koduse testamendi tühisuse. Kummaltki kostjalt mõistis kohus hageja kasuks välja kohtukulu 750 krooni. V.U., kes suri
7. juulil
8. a., on alla kirjutanud kodusele testamendile. Samuti on testamendile tunnistajatena alla kirjutanud V.K. ja K.D.. Testamendi vormistamise kuupäevaks on märgitud
9. juuli
10. a. ning see on koostatud K.D.i õigusbüroos aadressil Maardu, M14-*. Testamendiga on V.U. jätnud oma vara kostjatele.

§ 19lg.

1 kohaselt on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi.

§ 23

lõigete 1, 2 ja 3 järgi võib pärandaja teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allkirjastamise juures üheaegselt. Kohe pärast seda, kui pärandaja on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et pärandaja on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on pärandaja teo- ja otsusevõimeline. Piirivalveameti väljavõtte kohaselt väljus V.K. Eesti Vabariigist 4. juulil 2003. a. ning saabus Eesti Vabariiki 12. juulil 2003. a. Piirivalveamet on kontrollinud V.K.i dokumendina passi nr. 51N0772881, selle andmed on samad testamendil märgitud V.K.i passiandmetega. Seega ei saanud V.U. 7. juulil 2003. a. testamendile alla kirjutada tunnistaja V.K.i juuresolekul, kuna viimane ei viibinud Eesti Vabariigis. 2

§ 23sätestatud testamendi vormistamise nõuete täitmine.

Tunnistaja ei ole kindel, millal toimus testamendile allakirjutamine. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et tuvastada testamendi vormistamise ja allakirjutamise muu kuupäev. Testamendi tegemise kuupäev ja aasta on olulised koduse testamendi tingimused, kuna vastavalt

§ 25

lõikele 2 toob nende märkimata jätmine ja muul viisil tuvastamise võimatus kaasa testamendi tühisuse.

§ 93kohaselt on testament tühine Ts

ÜS-is sätestatud alustel. TsÜS § 83 lg. 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. V.U.i 7. juuli 2003. a. kodune testament ei vasta

§ 23lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetele ning on seega tühine.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja J.A. palub vaidlustatava otsuse täies ulatuses tühistada. Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud menetlusõigust. TsMS § 90 kohaselt on tunnistaja ütlused tsiviilasjas tõendiks. Kohus on jätnud üle kuulamata testamendile tunnistajana alla kirjutanud V.K.i, kuigi kostja J.A. taotles V.K.i allkirja ekspertiisi ning tema väljakutsumist ülekuulamiseks kohtuistungile. V.K.i ülekuulamise taotlus kohtuistungi protokollis ei kajastu, kuna kohtunik seletas kostjale, et V.K.i ülekuulamine ei ole otstarbekas ja kostja tol hetkel sellega nõustus. V.K.i ülekuulamine on vajalik, kuna ta peab kohtus selgitama, miks on

1. juulil
2. a. koostatud testament tema poolt alla kirjutatud koostamise kuupäevast hilisemal kuupäeval. V.K.i ülekuulamine aitab tuvastada testamendi allkirjastamise kuupäeva. Apellandiga samal poolel esinenud kostja seisukoht Kostja O.B. ühines apellatsioonkaebusega. Vastustaja seisukoht Vastuses apellatsioonkaebusele leiab hageja, et selles toodud põhjendused ei anna alust vaidlustatava kohtuotsuse tühistamiseks. Kohus on õigesti tuvastanud, et testaator V.U. ei saanud tunnistaja V.K.i juuresolekul
3. juulil
4. a. testamendile alla kirjutada, kuna V.K. ei viibinud Eesti Vabariigis. TsMS § 308 sätestab, et ringkonnakohtus võib apellant esitada tõendeid, mida ta varem ei esitanud esimese astme kohtule, vaid juhul, kui esimese astme kohus põhjendamatult keeldus tõendeid vastu võtmast või kui tõendit ei olnud võimalik muul kaalukal põhjusel varem esitada. Kostjatel oli võimalus taotleda tunnistaja ülekuulamist esimese astme kohtus, kuid nad ei teinud seda. Kostjad ei ole esitanud esimese astme kohtus taotlust tunnistaja V.K.i ülekuulamiseks. Samuti ei esitanud kostjad kohtule tõendeid testamendi vormistamise ja allkirjastamise muu kuupäeva tuvastamiseks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. Küll tuleb otsuse motiive täpsustada. Vaidlus käib selle üle, kas
5. juulil
6. a. surnud V.U.i poolt allakirjutatud kodune testament, mis kannab
7. juuli
8. a. kuupäeva, vastab seaduse nõuetele. Linnakohus 3

§ 23

lõigetes 1 ja 3 koduse testamendi koostamiseks ettenähtud korras: testaator ei ole testamendile alla kirjutanud kahe teovõimelise, testamendi allakirjutamise juures üheaegselt viibiva tunnistaja juuresolekul, ning tunnistajad ei ole testamendile alla kirjutanud kohe pärast testaatorit. Samas on linnakohus leidnud, et esitatud ei ole tõendeid, et tuvastada testamendi vormistamise ja allakirjutamise testamendile märgitust erinev kuupäev. Kolleegium seevastu leiab, et juhul, kui kodusele testamendile on selle tegemise kuupäev märgitud, ei ole see teiste tõenditega ümber lükatav. Nii märgib testaator

§ 23

lõikes 1 sätestatu kohaselt koduses testamendis ära selle tegemise kuupäeva ja aasta. V.U.i testamendile olid nimetatud andmed ka märgitud.

§ 25lg.

2 kohaselt, kui koduses testamendis pole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise päeva, on testament tühine. Seega annab nimetatud säte aluse koduse testamendi koostamise aja tuvastamiseks üksnes juhul, kui see on testamendile märkimata. Kuna V.U.i kodusele testamendile oli selle tegemise kuupäev märgitud, siis ei saa kostjad tugineda väitele, nagu oleks testament koostatud muul ajal, kui testamendile märgitud kuupäev. Sellest tulenevalt ei ole testamendi koostamise aja tuvastamiseks esitatavad tõendid asjakohased. Kuna vastavalt kuni

1. jaanuarini
2. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 92 võtab kohus vastu ainult selle tõendi, millel on asjas tähtsust, tunnistaja V.K.i ütlustega soovis apellant aga tõendada asjaolu, millega ta seaduse kohaselt oma vastuväiteid põhjendada ei saanud, siis ei ole tõendi vastu võtmata jätmisega menetlusõiguse normi rikutud. Apellatsioonimenetluses on vastustaja taotlenud apellandilt õigusabikulu 1000 krooni väljamõistmist. Kolleegium leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades on õigusabikulu vajalik ja põhjendatud, taotlus tuleb kooskõlas kuni
3. jaanuarini
4. a. kehtinud TsMS § 61 lg. 1 punktiga 2 rahuldada. Reet Allikvere Kai Kullerkupp Malle Seppik 4