3-05-41/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-41 Haldusasi V. J. kaebus Vabariigi Valitsuse kohustamiseks lahendada kaebaja
2. oktoobri 2004 taotlus. Tallinna Halduskohtu
3. novembri 2005 otsus haldusasjas nr 3-86/2005 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus V. J. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts 2006 Menetlus osalised Kaebaja: V. J. Vastustaja: Vabariigi Valitsus, esindaja T. N. RESOLUTSIOON Rahuldada V. J. apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
5. novembri 2005 otsus haldusas jas nr 3-86/2005 ning saata asi esimese astme halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. 3-05-41 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. V. J. esitas 20.10.2004 Vabariigi Valitsusele taotluse kahju hüvitamiseks summas 91 075 krooni, mis on tekitatud avaliku võimu kandja Vabariigi Valitsuse poolt õigusvastase tegevusetusega. Taotluse kohaselt oli V. J- il õigus avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 57 järgi riikliku vanaduspensioni suurendamisele alates 01.01.
7. Kuna Vabariigi Valitsus ei võtnud vastu nõuetekohaseid ATS-i rakendusmäärusi, sai V. J. suurendatud pensioni alles alates 25.03.
8. Kahjunõue oli esitatud tuginedes riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 2 ja 3, § 8 lg 1, § 12 lg 1 ja lg 2 ning §
9. Riigikantselei teatas 12.10.2004 V. J- ile, et tema taotlus on edastatud lahendamiseks Keskkonna ministeeriumile. Keskkonnaministeeriumi 27.12.2004 vastuse kohaselt V. J-ile juba määratud pensioni ümberarvutamist tagasiulatuvalt riikliku pensionikindlustuse seadus ei võimalda.
10. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus V. J. kohustada Vabariigi Valitsust sisuliselt lahendama tema 20.10.2004 taotlust. Kaebuses leiti, et taotlus saadeti põhjendamatult lahendamiseks Keskkonnaministeeriumile. Lisaks eelnimetatule on taotlus lahendamata RVastSst lähtudes. Tallinna Hald uskohtu 21.04.2005 määrusega jäeti kaebus käiguta. Määruses leiti, et taotlus on ebaselge ning kaebusest ei selgu üheselt, mis on kaebuse ese. Kohus selgitas, et RVastS § 18 lõike 2 kohaselt tuleb juhul, kui kahju hüvitamise taotlus on jäetud haldusorgani poolt rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, pöörduda 30 päeva jooksul kaebusega halduskohtusse hüvitise väljamõistmiseks. Arvestades RVastS § 18 lõikes 2 sätestatut ja kaebuse sisu, võib kaebaja esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks, mitte aga Vabariigi Valitsuse kohustamiseks lahendada taotlus sisuliselt. Kuna taotlus ei vasta RVastS § 18 lõikele 2, siis tuleb kaebajal oma taotlus viia sellega kooskõlla. Lisaks eeltoodule märkis kohus, et kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse. Kaebajal tuleb seega esitada tõend 2732,25 krooni tasumise kohta. Kaebaja vastuses käiguta jätmise määrusele selgitati, et Vabariigi Valitsuse tegevusetusega on kaebajale põhjustatud varalist kahju. RVastS § 12 alusel saab kahju hüvitamise kohustatud subjektiks olla mitte Keskkonnaministeerium, vaid Vabariigi Valitsus. RVastS § 17 järgi on kaebajal õigus valida, kas pöörduda kahju hüvitamise taotlusega Vabariigi Valitsuse poole või kaebusega halduskohtusse. Kaebaja saatis taotluse Vabariigi Valitsusele, kuid ei ole saanud sisulist vastust oma taotlusele. Kaebaja ei esitanud oma taotlust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, vaid RVastS-le tuginedes. Lähtudes HKMS § 4 lg 2, § 6 lg 2 p 2, § 26 lg 1 p 2, leidis kaebaja, et ta on pöördunud seaduslikul alusel halduskohtusse palvega kohustada Vabariigi Valitsust sisuliselt lahendama oma taotlust. Kaebaja palus halduskohtult kohtulikku kaitset ja õigusabi antud küsimuse lahendamisel, kuna küsimuse lahendamine eeldab kõrgharidusega juristi teadmisi. 2 3-05-41
11. Vabariigi Valitsuse vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata.
12. Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et kaebaja ei ole kohtule esitanud kahju hüvitamise nõuet, kuigi sellekohasele võimalusele juhiti kaebaja tähelepanu kohtu 21.04.2005 kaebuse käiguta jätmise määruses. Kuna kahjunõuet pole kohtule esitatud, siis puudub kohtul vajadus kontrollida kahju hüvitamise aluseid. Kaebaja on esitanud taotluse vastavalt HKMS § 6 lg 2 punktile 2, so ta soovib sooritamata toimingu sooritamist. Nimetatud taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Kaebaja 20.10.2004 taotlusele on vastatud, samuti on kohtumenetluse ajal antud täiendavad selgitused taotluse kohta (sh põhjendatud, miks ei kuulu taotlus rahuldamisele ka RVastS alusel). Asjaolu, et vastustaja vastus ei ole kaebajale meelepärane, ei anna kaebajale alust nõuda vastustajalt taotluse uuesti läbivaatamist. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13. V. J. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus ei arutanud kaebaja põhitaotlust: ametniku pensionilisa väljamaksmata jätmisega kaebajale tekitatud kahju hüvitamist. Juba 20.10.2004 Vabariigi Valitsusele esitatud taotluse pealkirjas oli väljendatud kaebaja soov kahju hüvitamiseks. Halduskohtu otsusega on kaebaja jäetud ilma põhiseadusega ettenähtud õigusest ametniku pensionilisale alates 01.01.1996 kuni 27.01.
14. Kaebaja taotleb kohtukulude hüvitamist.
15. Vabariigi Valitsuse vastuses apellatsioonkaebusele leitakse, et halduskohtu otsus on seaduslik ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on ajanud segamini tema poolt Vabariigi Valitsusele esitatud taotluse ning kohtule esitatud kaebuse. Halduskohtus ei taotlenud kaebaja kahju hüvitamist. HKMS § 19 lõike 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Kaebaja on apellatsioonkaebuses esile toonud, et kohus on jätnud läbi vaatamata tema põhitaotluse vastustajalt hüvitise väljamõistmiseks. Eeltoodust lähtuvalt tuleb enne vaidlustatud kohtuotsuse sisulise õiguspärasuse kontrollimist tuvastada, kas halduskohus on nõuetekohaselt täitnud uurimispõhimõttest tulenevat nõuet selgitada välja kaebuse esitaja tegelik tahe. Toimiku materjalidest nähtub, et halduskohus on jätnud esitatud kohustamiskaebuse käiguta ning selgitanud kaebajale RVastS § 18 sisu, mille kohaselt tuleb halduskohtule esitada kaebus hüvitise väljamõistmiseks, mitte aga Vabariigi Valitsuse kohustamiseks lahendada taotlus sisuliselt. Nimetatud määruse peale saadetud vastuses on kaebaja jäänud esialgse kohustamisnõude juur de. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodule vaatamata ei saa pidada uurimisprintsiibist tulenevat selgitamiskohustust halduskohtu poolt nõuetekohaselt täidetuks. Halduskohus oleks pidanud kaebajale selgitama, et kui tema eesmärgiks on kahju hüvitamine Vabariigi Valitsuse poolt, siis ainsaks efektiivseks kohtule esitatavaks kaebuse liigiks, mis sellele eesmärgile vastab, on kahju 3 3-05-41 hüvitamise kaebus. Vastusest käiguta jätmise määrusele nähtub, et kaebaja ei pruukinud aru saada RVastS § 18 tähendusest ning tagajärgedest, mis kaasnevad kohustamiskaebuse juurde jäämisega. Kaebaja on oma vastuses palunud kohtulikku kaitset ja õigusabi oma kaebuse lahendamisel. Kui halduskohus nägi, et kaebaja ei ole suuteline oma õiguste kaitseks kõige tulemuslikumat taotlust formuleerima, tulnuks kaaluda kaebajale riigi õigusabi taotlemiseks ettepaneku tegemist. Halduskohtul, saades aru, et kohtule on esitatud ebaefektiivne taotlus, oleks tulnud sellele tähelepanu juhtida ka kohtuistungil. HKMS § 19 lg 8 võimaldab taotlust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus. Halduskohtu 31.10.2005 kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole halduskohus taotluse efektiivsuse teemat püstitanud. Seda vaatamata asjaolu le, et kohtuistungil kaebaja poolt esitatud kirjalikus ettekandes paluti muuhulgas lahendada asi halduskohtu kaudu Keskkonnaministeeriumilt kaebajale hüvitise väljamõistmiseks.
17. Eeltoodut arvestades tuleb esitatud apellatsioonkaebus rahuldada ning vaidlustatud halduskohtu otsus tühistada. Kuna halduskohus ei ole kahjunõuet menetlenud, pole ringkonnakohtul võimalik ise asjas uut otsust teha. Asi tuleb saata halduskohtule kahjunõude menetlemise ettevalmistamiseks. Kahjunõudelt tuleb tasuda riigilõiv. Lahendamisele ei kuulu kaebaja kohtukulude hüvitamisele taotlus. Kohtukulud jagatakse pärast kahju hüvitamise kaebuse sisulist läbivaatamist esimese astme kohtus. Viive Ligi Silvia Truman Kaire Pikamäe 4