KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-42 Haldusasi M. P. kaebus Maksuameti 12.05.2003 otsuse nr 207 ja 13.05.2003 otsuse nr 208 õigusvastasuse ja tühisuse tunnustamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20.11.2003 otsus haldusasjas nr 3-1313/2003 Menetluse kohtus alus ringkonna - M. P. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M. P. Vastustaja Maksuamet RESOLUTSIOON Muuta Tallinna Halduskohtu 20.11.2003 otsuse haldusasjas nr 3-1313/2003 põhjendavat osa ringkonnakohtu otsuses märgitud viisil. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata ning M. P. apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maksuamet jättis 12.05.2003 otsusega nr 207 ja 13.05.2003 otsusega nr 208 läbi vaatamata OÜ * vaided Järva Maksuameti ametnike 17.02.2003 ja 13.02.2003 toimingutele ning tagastas vaiete täiendused. Maksuamet leidis, et vaided on esitatud menetlustähtaegu mitte järgides ning tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Halduskohtule esitatud kaebuses ja selle täpsustustes palus M. P. tuvastada otsuste nr 207 ja nr 208 õigusvastasus ja tühisus. Kaebuse põhjenduste kohaselt puudus Maksuametil kehtiv põhimäärus perioodil 07.
- - 11.07.2003 ning seega on otsused tehtud selleks pädevust mitteomava ametkonna poolt. HMS § 63 lg 2 p 3 alusel on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev organ. Kaebaja on OÜ * lepinguline esindaja. Vaidlustatud otsuste põhjendavas osas on kaebaja kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja halvustava sisuga väärtushinnanguid. Otsuste sõnastus jätab esindatavale mulje, et vaietes esitatud seisukohad ei ole tõesed ja et tegemist on kaebaja isiklike alusetute seisukohtadega maksumenetluses. Otsustes heidetakse kaebajale ette maksuhalduri tegevuse takistamist ning valeandmete ja põhjendamatute kaebuste esitamist, mis on kaebajat solvavad ning tema au ja väärikust riivavad. Maksumenetluse takistamiseks ei saa kuidagi lugeda kaebaja poolset maksumaksja abistamist tema õiguste kaitsmisel menetlustoimingute vaidlustamisel. Vastustaja kaebusega ei nõustunud. Vaidlustatud haldusaktidega jäeti läbi vaatamata ja tagastati OÜ * kaebused Järva Maksuameti ametnike toimingutele, kuivõrd kaebused olid esitatud menetlustähtaegu mitte järgides. Vaidlustatud haldusaktid, mille adressaadiks on OÜ *, ei puuduta kaebaja õigusi. M. P. on küll viidanud oma au ja väärikuse riivamisele, kuid on jätnud märkimata, kuidas mõjutab see haldusaktide õiguspärasust. Vaidlustatud haldusaktid on antud pädeva isiku poolt. Tallinna Halduskohus jättis M. P.i kaebuse rahuldamata ja asjas kantud kohtukulud tema enda kanda. Kohus leidis, et vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja õigusi ning tal puudub ka põhjendatud huvi maksuhalduri otsuste õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamiseks. Maksuhaldurile kaebuste, vaiete ja taotluste esitajaks on olnud OÜ * ning äriühing on ka kaebaja vaidlustatud haldusaktide adressaat. Kaebaja on OÜ * lepinguline esindaja. TsÜS § 117 lg-st 1 tulenevalt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Maksuhalduri otsused, mille adressaadiks on OÜ *, ei puuduta osaühingu lepingulise esindaja õigusi. Vaidlustatud otsused ei anna kaebajale mingeid õigusi ega pane talle kohustusi. Õiguslikud tagajärjed tekivad neist otsustest vaid kaebaja volitajale ja esindatavale, so OÜ- le *. Kui haldusaktid ei puuduta üldse kaebaja subjektiivseid õigusi, siis ei saa need ka kaebaja õigusi rikkuda. Käesoleva vaidluse raames ei lahenda kohus M. P.i au ja hea nime kaitsega seotud küsimusi, sest need ei kuulu halduskohtu pädevusse. Isiklike õiguste kaitsmine toimub tsiviilkohtumenetluses võlaõigusseaduse sätete alusel (§ 1045-1047). Pealegi asjaolu, et Maksuamet on väidetavalt kaebuse esitajat oma haldusaktides solvanud, ei muudaks iseenesest vaidlustatud otsuseid õigusvastaseks (HMS § 54 - haldusakti õiguspärasuse eeldused). Lisaks sellele on Tallinna Halduskohtu menetluses veel teinegi haldusasi (nr 3-1627/2003), milles kaebaja on esitanud analoogseid väiteid oma au ja väärikuse riive kohta. Isegi sel juhul, kui kaebajal oleks põhjendatud huvi ja kohus oleks käesolevas asjas tuvastanud, et Maksuameti otsused on tehtud pädevust ületades, ei aitaks see konstateering M. P.il kuidagi kaitsta oma au ja väärikust mingis muus kohtuasjas. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Apellatsioonkaebuses palub M. P. tühistada esimese astme kohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Maksuametil puudus kehtiv põhimäärus perioodil 07.04.-11.07.2003, mistõttu ei olnud Maksuamet 12.
- ja 13.05.2003 pädev vaidlustatud otsuseid nr 207 ja nr 208 vastu võtma. Maksuameti vaidlustatud otsustega tagastati OÜ * vaided MKS § 143 lg 1 p 3 alusel. Viidatud sätte alusel saab vaide tagastada vaid Maksuameti kohalik asutus (antud juhul Järva Maksuamet), mitte Maksuamet. Järva Maksuamet ei tagastanud OÜ- le * vaideid nende esitamise tähtaja möödumise tõttu, vaid edastas vaided Maksuametile. Sellega luges Järva 2
(4)Maksuamet vaided tähtaegselt esitatuks. Tulenevalt MKS §-st 147 oli Maksuametil kohustus vaided sisuliselt läbi vaadata. OÜ * volitas kaebajat esindama äriühingut maksumenetluses. Maksuamet on vaidlustatud otsustes seostanud maksuhalduri tegevuse takistamise, valeandmete esitamise ning põhjendamatute kaebuste esitamise kaebaja kui OÜ * esindajaga. Maksuameti otsustes toodud paljasõnalised, põhjendamatud ja ebaõiged faktiväited on otseselt kaebajat süüdistavad ning kaebaja au ja väärikust solvavad. Seadusliku kaebeõiguse realiseerimist ei saa kuidagi käsitleda valeandmete või põhjendamatute kaebuste esitamisena ega maksuhalduri tegevuse takistamisena. Otsustes tehtud viide väidetavale väärteo- või kuriteokoosseisule on alusetu ning teotab samuti kaebaja au ja head nime. Tulenevalt MKS § 43 p 3 ja § 137 lg 1 on kaebaja maksumenetluses muu isik, kelle õigusi haldusakt või toiming puudutab, mistõttu on kaebajal õigus taotleda kohtult vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamist. Maksukohustuslase esindajal on maksumenetluses menetlusosalise staatus, kui haldusakt või toiming puudutab esindaja õigusi. MKS ei välista maksukohustuslase esindaja õigust vaidlustada maksuhalduri toimingut haldusakti väljaandmisel, kui sellega rikuti esindaja subjektiivseid õigusi. Ekslik on kohtu seisukoht, et kaevatud haldusaktid ei puuduta üldse kaebaja subjektiivseid õigusi ega saa seetõttu kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Ilma kaebaja isiklike õiguste rikkumisele hinnangut andmata ei saa kohus eeldada, et kaebajal puudub põhjendatud huvi otsuste nr 207 ja nr 208 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohtu viidatud teine haldusasi (nr 3-1627/2003) on algatatud RVS alusel. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma teine haldusasi mingit tähendust. Maksuhalduri jõustunud otsused on tulenevalt MKS § 27 p-st 6 avalikud ja nende avalikustamisest ei pea teavitama maksukohustuslast ega tema esindajat. Maksuameti jõustunud otsuste nr 207 ja nr 208 kehtival kujul avalikustamine võib tekitada kaebajale varalist või mittevaralist kahju, nt klientide arvu vähenemise, töö kaotuse, põhjendamatu moraalse hukkamõistu kaebaja klientide ja tuttavate poolt. Põhjendatud huviks vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamiseks on varalise ja moraalse kahju ärahoidmine. Haldusaktide õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamine kaitseb ja taastab kaebaja au ja väärikust. Kohtu järeldus, et kaebaja isiklike õiguste kaitse ei kuulu halduskohtu pädevusse ja et see toimub tsiviilkohtupidamises VÕS sätete alusel, on ekslik ja vastuolus HKMS ja RVS-s sätestatuga. Vastustaja kirjalikus vastuses leiti, et halduskohtu otsus on õige ning paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust, kuid apelleeritud kohtuotsuse põhjendusi tuleb muuta. Alust ei ole apellandi väitel, et Maksuametil puudus perioodil 07.04.-11.07.2003 kehtiv põhimäärus ning et seetõttu ei olnud Maksuameti peadirektor pädev vaidlustatud otsuseid vastu võtma. Maksuameti ja tema kohalike asutuste põhimäärused kinnitati rahandusministri 09.12.1999 määrusega nr 104. Sama määrusega kinnitas rahandusminister Maksuameti ja tema kohalike asutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu. Apellandi viidatud rahandusministri 25.03.2003 määruse nr 54 §- ga 1 kinnitati Maksuameti ja tema kohalike asutuste struktuur ning teenistujate koosseis; uued struktuurid ja teenistujate koosseis olid määrusele juurde lisatud. Määruse nr 54 § 2 sätestas „Rahandusministri 9.detsembri 1999 määrusega nr 104 „Maksuameti ja tema kohalike asutuste põhimääruste ning struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks Maksuameti ja tema kohalike asutuste struktuur i ja 3
(4)teenistujate koosseis.“ Seega kehtisid põhimäärused määrusega nr 104 kehtestatud kujul edasi ja asjaolust, et elektrooniline Riigi Teataja otsingusüsteem mingil ajavahemikul põhimääruse kehtivust ei näita, ei saa teha järeldust põhimääruse puudumise kohta. Eeltoodu alusel ei ole õige apellandi väide, et vaidlustatud haldusaktid on HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühised. Maksukohustuslase lepinguline esindaja ei ole menetlusosaline (kolmas isik) MKS § 43 lg 3 tähenduses ning apellandi teistsugune seisukoht on ekslik. Õige on aga apellandi väide, et isiku õigusi võib puudutada ja rikkuda ka haldusakt, mille adressaadiks ta ise ei ole. Kaebaja väidab, et Maksuameti otsustes on avaldatud tema kohta ebaõigeid faktiväiteid ja halvustava sisuga väärtushinnanguid, mis teotavad tema au ja head nime, ning leiab, et vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamine taastab tema au ja väärikust ning hoiab ära kahju (varalise ja moraalse) tekkimise. Eeltoodust võib järeldada, et kaebaja eesmärgiks on isiklike õiguste kaitse. Kui kannatanu isiklike õiguste rikkumine on toimunud avalik-õiguslikus suhtes, toimub selle kaitsmine RVS sätete alusel. Seetõttu on ekslik halduskohtu seisukoht, et isiku au ja hea nime kaitsmisega seotud küsimused ei kuulu halduskohtu pädevusse. Mõlemas haldusaktis on kaebajat küll nimeliselt nimetatud, kuid ringkonnakohus ei leia, et otsustes sisalduvad maksuhalduri põhjendused OÜ * taotluste läbivaatamata jätmise ja tagastamise kohta oleks kaebajat süüdistavad ning tema au ja head nime teotavad. Otsustes ei sisaldu halvustava sisuga väärtus hinnanguid kaebaja isiku kohta ning otsustest ei nähtu ka ühtegi kaebaja isikuga seonduvat ebaõiget faktiväidet. Otsustes põhjendatakse viitega OÜ * seadusliku esindaja M. V. selgitustele ja maksumenetluses saadud muudele andmetele, miks ei ole maksuhalduri arvates õiged äriühingu lepingulise esindaja (s.o kaebaja) poolt allkirjastatud taotlustes esitatud väited selle kohta, et OÜ * poolt Järva Maksuameti ametnike toimingute peale esitatud vaided on tähtaegsed. Otsustes ei ole heidetud kaebajale ette valeandmete esitamist ega maksuhalduri tegevuse takistamist. MKS §-d 56-58 sätestavad maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse. Maksumaksja tähelepanu juhtimine tema kohustustele maksumenetluses ja kohustuste täitmata jätmisega kaasneda võivatele sanktsioonidele ei ole käsitletav käesoleval juhul maksukohustuslase lepingulise esindaja väärikust alandavana ega tema au ja hea nime teotamisena. Käesoleva vaidluse raames tuli kohtul kontrollida kaebaja väidet tema isiklike õiguste rikkumisest Maksuameti 12.03. ja 13.03.2003 otsustega nr 207 ja nr 208. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid (Järva Maksuameti 16.05.2003 ja 15.10.2003 revisjoniaktid, OÜ * tegevuskohas läbi viidud kohavaatluse protokollid, OÜ * juhatuse liikmelt tema töökohast ära võetud arvuti vaatluse protokoll, õiend selle kohta, et Järva Maksuameti ametnik on teinud kaebaja tööruumides koopiad OÜ * dokumentidest, OÜ-le * koostatud väärteoprotokoll (allkirjastamata), maksumaksja poolt Järva Maksuametile antud suulise seletuse andmise kohta koostatud protokoll (seletuse andja maksumaksja volitatud esindaja M. P.), Järva Maksuameti vastus OÜ * volitatud esindaja M. P.i teabenõudele, kaebaja avaldused Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskusele dokumentide koopiate nõudes ning Maksu- ja Tolliameti kirjalik vastus kaebaja 06.07. ja 18.07.2005 avalduste rahuldamata jätmise kohta) ei ole käesolevas asjas asjakohased tõendid ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Eeltoodu alusel muudab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhjendusi ning jätab M. P.i kaebuse rahuldamata käesolevas kohtuotsuses toodud motiividel. Kohtunikud Ruth Virkus Oliver Kask Silvia Truman 4
(4)5
(4)