← Eesti

2-05-2701/2

2-05-2701 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2006.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-2701 Tsiviilasi R.R. hagi K.V.-R. vastu abielu lahutamiseks ja K.V.-R. vastuhagi ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja R.R. (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Ilona-Evelyn Rannala Kostja K.V.-R. (isikukood xxx, elukoht xxx) esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
  2. veebruar 2006.a. Kohtuistungil osalenud isik Hageja R.R. RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Lahutada R.R. (isikukood xxx) ja K.V.-R. (isikukood xxx) abielu, mis on registreeritud 22.08.1997.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr
  5. Kohtukulude jaotus
  6. Välja mõista K.V.-R. kohtukulu 300 (kolmsada) krooni R.R. kasuks.
  7. Välja mõista K.V.-R. riigituludesse postikulu 163.70 (ükssada kuuskümmend kolm krooni ja 70 senti), mis tuleb 10 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka, viitenumber 2800049777, selgituseks märkida kostja nimi, tsiviilasja number ja sõna „postikulud“. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (
  8. märts 2006.a.). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 13.06.2005.a. esitas Rein Rannala hagi Katrin Viires-Rannala vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt registreeriti 22.08.1997.a. Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris poolte abielu. Abielusuhted on lõppenud, pooled elavad eraldi alates 2004.a. juulikuust, abielu taastamine on võimatu. Hageja soovib abielu lahutada. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, kostja istungile ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Kohus leiab, et kuna käesolevas menetluses on esitatud vastuhagi puhul lõplikuks otsustamiseks valmis üksnes hagi, teeb kohus abielulahutuse osas eraldi otsuse. TsMS § 414 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, ning kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõude puhul on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud. Abielutunnistusest nähtuvalt sõlmisid pooled 22.08.1997.a. Tallinna Perekonnaseisuametis abielu, mille kohta on tehtud kanne nr 299 (tl 7). Vastavalt PKS § 29 lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kuna hageja soovib abielu lahutada ja kostja ei ole lahutamisele vastuväiteid esitanud, on abielu jätkamine võimatu ning seega kuulub lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (jõust 01.01.2006.a.) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 300 krooni hageja kasuks. Kostjalt kuulub väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 163.70 krooni riigituludesse. Iko Nõmm Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.