2-05-23413/9

2-05-23413 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2006 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-05-23413, endine number 2-2926/05 Tsiviilasi X hagi Tartu linna vastu omandiõiguse tunnustamiseks 14 700 EVP kroonile. Menetlusosalised ja nende hageja X kostja Tartu linn; kostja esindaja Tartu Linnavalitsus, asukoht Raekoda, 50089 Tartu. esindajad Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Tunnustada X omandiõigust
2. juulil 1992 surnud Y pärandvaraks olevale 14 700 EVP kroonile, millised asuvad AS SEB Eesti Ühispangas Y erastamisväärtpaberi kontol nr
3. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud 04.07.1992 suri oma viimases elukohas Kalda tee 8-92 Tartu linnas X u ema Y. Y testamenti ei teinud. X on ainus Y seadusejärgne esimese ringi pärija. Hageja võttis Tsiviilkoodeksis sätestatud tähtaja jooksul emast jäänud pärandvara vastu selle valdamisele asumisega. Hageja soovis ka Y erastamisväärtpaberi arvele kantud summasid pärida, kuid dokumentide vormistamine notari juures ei olnud võimalik. Hagejal puudus sünnitunnistus. Hageja sündis 03.10.1950 Kasahstanis sinna represseerimise tõttu väljasaadetute peres. Alles 2005 a lõpus pärast pikka asjaajamist õnnestus hagejal saada Kasahstanist oma sünnitunnistuse koopia. Hageja nõue ja põhjendused Kuna tähtajad pärandi vastuvõtmise avalduse esitamiseks on möödunud, siis ei ole hagejal muud võimalust erastamisväärtpaberite pärimiseks kui hagimenetlus. Kehtiva Pärimisseaduse § 18 kohaselt on kohalik omavalitsus pärijaks, kui pärandajal teisi pärijaid ei ole. Hageja ei ole saanud temal sünnitunnistuse puudumise tõttu pärandvara vastuvõtmist vormistada, mistõttu Y pärijaks saab olla Tartu linn kui pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Hageja palub tunnustada tema omandiõigust Y pärjana ka SEB Eesti Ühispangas olevale 14 700 EVP krooni suurusele erastamisväärtpaberi arvele, kuna ta on Y seadusejärgse esimese ringi pärijana faktilisele valdamisele asumisega vastu võtnud Y jäänud muu pärandvara. Kostja vastuväited hagile Tartu Linnavalitsus ei vaidle hagile vastu. Linnavalitsusele ei ole laekunud lisaks hagiavaldusele muud informatsiooni Y pärandvara kohta ning linnavalitsus ei ole vastavat pärimismenetlust algatanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on 21.02.2006 määrusega kohustanud pooli esitama täiendavaid tõendeid hiljemalt
4. märtsiks 2006, kui nad seda vajalikuks peavad. Pooled ei ole kohtule tõendeid esitanud. Kohus on pooli informeerinud sellest, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses, millele pooled ei ole samuti tähtajaks vastuväiteid esitanud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb terves ulatuses rahuldada. Kohtule esitatud arhiiviteatise kohaselt oli 1913 a sündinud Y välja saadetud Tartu linnast asumisele alates
5. juunist 1946 kuni
6. juunini 1951, algul Tjumeni oblastisse ja alates jaanuarist 1949 Akmolinski oblastisse. Sünniakti nr 78 kohaselt on Y, sünd 1913, sündinud
7. oktoobril 1950 tütar. Esitatud sünnitunnistus on apostillitud. Abielutunnistuse koopia kohaselt on X, abiellunud, võttes enda uueks perekonnanimeks X. SEB Eesti Ühispanga teatise kohaselt on Y erastamisväärtpaberi kontol nr 41301192736 09.02.2006 seisuga 14 700 EVP krooni. Surmatunnistuse kohaselt on Y surnud Tartu Linnavalitsusele teadaolevalt ei ole keegi pöördunud seoses Y pärandvaraga kohaliku omavalitsuse poole toimingute tegemiseks. Kostjal ei ole vastuväiteid hageja esitatud asjaoludele. Y surma ajal reguleeris pärimise korda Tsiviilkoodeks. TsK § 551 lg 1, 2 ja 3 kohaselt pärandi omandamiseks peab pärija selle vastu võtma. Pärija loetakse pärandi vastuvõtnuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama või kui ta andis pärandi avanemise kohta notariaalorganile avalduse pärandi vastuvõtmise kohta. Käesolevas paragrahvis nimetaud teod peavad olema tehtud kuue kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast. Kohtul ei ole alust kahelda asjaolus, et hageja Y ainsa lapsena on Y jäänud muu pärandvara vastu võtnud selle valdamisele asumisega. Pangakontodel oleva raha pärimiseks tuli aga vormistada pärimine notariaalselt. Vastavalt kohtule esitatud tõenditele sai hageja enda sünnitunnistuse apostillitud koopia alles 2005 aastal. Seega ei olnud tal võimalik Tsiviilkoodeksi §-s 551 lg 3 märgitud tähtaja jooksul teha vajalikke toiminguid notari juures, et vormistada pärimisõiguse tunnistus. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada TsK § 551 lg 2 alusel, mille kohaselt pärija on pärandi vastu võtnud sellele 2 faktilise valduse saamisega. Seaduse põhimõtte kohaselt on pärija vastu võtnud kogu temale kuuluva pärandi ka siis, kui ta asus valdama ainult mõnda eset kogu pärandvarast. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja ei ole taotlenud kohtukulude väljamõistmist kostjalt, mistõttu kohus jätab poolte kohtukulud nende endi kanda. Kohtunik 3