2-02-309/1

1 2 – 03 – 309 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „04“aprillil 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 03 – 309 Tsiviilasi: A A hagi Korteriühistu xxx liikmete 05.septembril 2002.a. toimunud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: A A (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Ü A (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostja: Korteriühistu xxx (registrikood: xxx, asukoht: xxx); Kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige, M A (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „13“veebruar 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Valentina Michelson, hageja, A A, lepinguline esindaja volikirja alusel Ü A ning kostja, Korteriühistu xxx, seaduslik esindaja, juhatuse liige, M A; RESOLUTSIOON: Jätta A A hagi Korteriühistu xxx vastu kõigi nõuete osas rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna hageja, A A, enda kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada 2 kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD A A on esitanud kohtule hagiavalduse Korteriühistu xxx vastu Korteriühistu xxx liikmete 05.septembril 2002.a. toimunud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes põhjusel, et, vastavalt hagiavaldusele, toimus 05.septembril 2002.a. Korteriühistu xxx liikmete üldkoosolek, mis oli kokku kutsutud Iidla Maja initsiatiivil ja kaasabil. Naabrite selgituste kohaselt oli 04.septembril 2002.a. korterelamu sissekäigu uksele välja pandud avalik teade üldkoosoleku toimumise aja ja koha kohta. Teatel oli ära toodud ka üldkoosoleku päevakord, milleks oli 25.augustil 2002.a. toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühiseks tunnistamine. Hageja, A A, asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriühistu xxx 05.septembril 2002.a. toimunud üldkoosoleku otsused on ebaseaduslikud ning kuuluvad selle tõttu kehtetuks tunnistamisele järgmistel põhjustel. Üldkoosolek kutsuti kokku Korteriomandiseaduse sätete rikkumisega. Koosolek kutsuti kokku selleks mitte volitatud isikute poolt, samuti teatati koosoleku kokkukutsumisest ette ainult üks päev, mis ei onud hageja arvates piisav tähtaeg. Koosoleku kokkukutsumisest ei teatatud kõiki korteriomanikke kirjalikult. Koosoleku kutsel ei põhjendatud, milleks on vaja uut koosolekut kokku kutsuda. Uue erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti Korteriühistu xxx põhikirja p.6.5, mis näeb ette, et erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku kas juhatus omal initsiatiivil või siis 1 / 10 ühistu liikmete nõudmisel. A A väidab, et juhatus ei olnud seda üldkoosolekut kokku kutsunud, sest juhatusele ei olnud saabunud ka sellekohast avaldust. Samuti tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest teatada ühistu liikmetele ette vähemalt 15 – päeva enne koosoleku toimumist. Veel on, A A arvates, ebaseaduslikult toimunud üldkoosolek muutnud koosoleku juba väljakuulutatud päevakorda ning arutanud lisaks väljakuulutatud päevakorrale veel Osaühinguga Iidla Maja lepingu sõlmimist ning Aktsiaseltsiga Kohtla – Järve Soojus juba sõlmitud lepingu tühistamist. Samuti otsustas üldkoosolek valida uue Korteriühistu xxx juhatuse. A A asus seisukohale, et toimunud üldkoosoleku otsused rikkusid Mittetulundusühingute seaduse §21 lg.3 ja lg.4 ning §24 lg.1 sätteid ning on selle tõttu ebaseaduslikud. Korteriühistu xxx uued juhatuse liikmed on asunud ebaseaduslikku üldkoosoleku otsust ka täitma ning asunud registreerima uut 3 juhatuse koosseisu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Kuna uue juhatuse tegutsemine võib kaasa tuua palju segadust ning Korteriühistule xxx kahjulike lepingute sõlmimist, siis palub A A kohtul hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, Korteriühistu xxx, kirjalikus vastuses kohtule (tl.46) hagi ei tunnista ning palub hagi jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt viidi Korteriühistu xxx liikmete üldkoosolek 05.septembril 2002.a. läbi kooskõlas Korteriühistu xxx põhikirjale ning Korteriomandi seadusele. Koosoleku läbiviimisel mitte mingisuguseid seaduserikkumisi ei täheldatud. Soovib tõendada üldkoosoleku läbiviimise asjaolusid tunnistajate ütlustega. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, A A, lepinguline esindaja volikirja alusel Ü A palus kohtuistungil hagi rahuldada ja tühistada 05.septembril 2002.a. toimunud üldkoosoleku otsused, kui ebaseaduslikud. Hageja esindaja volikirja alusel Ü A selgitas kohtuistungil kohtule, et elab ise samuti selles majas, kuid üldkoosolekul ei viibinud, kuna oli tööl. Korteriühistul xxx on 10 –liiget, kellest koosolekul viibisid 9 – liiget. Ü A ise Korteriühistu xxx liige ei ole, kuid liikmeks on Ü A abikaasa A A. Ü A selgitas kohtuistungil, et tema abikaasa ei ole nõus lepingutega, mis on sõlmitud peale koosolekut uue juhatuse poolt. Peale koosoleku tühistamist soovib A A teha uue põhikirja ning kokku kutsuda uue koosoleku. Kostja, xxx, seaduslik esindaja, juhatuse liige, M A vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Kostja esindaja selgitab kohtule, et ta ei saa aru, mida Ü A selle hagiavaldusega taotleb. Majas on 18-korterit, nendest kahes korteris elab Ü A perega. Ü A pere on ise Korteriühistu xxx ees võlglased, kuna nad ei maksa kommunaalteenuste eest ja elumaja tehnilise teenindamise eest. Kostja seaduslik esindaja selgitab Ü A kohtuistungil, et kui kõik Korteriühistu xxx liikmed ei maksaks oma korteri eest, siis ei oleks ka raha, mille eest remonti teha. Kohtuistungil avaldatud tunnistaja S L ütluste kohaselt (tl.58) arvab tunnistaja, et Ü A esindajana ületab volitusi ja tegutseb ilma A A teadmata ja heakskiiduta. Samuti ei saa tunnistaja aru, miks A A sellise hagi esitas. Igapäevases elus ei kirjuta A A alla ühelegi paberile. Alati kirjutab kõikidele paberitele alla Ü A. Tunnistaja ütluste kohaselt kutsus erakorralise üldkoosoleku kokku praktiliselt kogu maja. Üldkoosolek kutsuti kokku kiiresti sellepärast, et Korteriühistu xxx liikmed ei olnud rahul juhatuse tegevusega ja sooviti kiiresti valida uus juhatus. Tegemist on väikese majaga, kuid tunnistaja teada nõudis eelmine juhatus endale palga kehtestamist. Samuti soovis eelmine juhatus sõlmida lepingu 4 Aktsiaseltsiga Kohtla – Järve Soojus, mida aga ülejäänud ühistu liikmed ei toetanud. Peab üllatavaks, et A A kaebab, kuna keegi sellest perest üldkoosolekul ei olnud. Tunnistaja asus seisukohale, et A A ja Ü A oleksid võinud tulla koosolekule ja öelda koosolekul, mid nad asjast arvavad. Kohtuistungil avaldatud tunnistaja U P ütluste kohaselt (tl.60) tunnistaja enam korteriühistu juhatuse liige ei ole, kuid varem kuulus ka tema korteriühistu juhatusse. Tunnistaja teab, et erakorraline üldkoosolek kutsuti kokku selle tõttu, et juhatuses endas olid erimeelsused, mis segas tööd. Maja elanikud ei olnud rahul juhatusega tervikuna ja pärast 28.augusti 2002.a. üldkoosolekut taotlesid majaelanikud uue üldkoosoleku kokkukutsumist. Kes konkreetselt uut üldkoosolekut organiseeris, seda tunnistaja ei tea. Ei oldud rahul ka vana juhatuse esimehega. Tunnistaja teab, et kirjalik teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta oli üleval käsitsi kirjutatuna vähemalt kahel korral. Teated olid väljas trepikodades. Teadetes oli kirjas ka üldkoosoleku päevakord. Mida üldkoosolekul arutati, seda tunnistaja ei tea, sest üldkoosolekust osa ei võtnud. Tunnistaja teab ainult, et üldkoosolekul valiti uus juhatus. Tunnistajat enam juhatusse ei valitud, kuid Ü A jäi juhatuse liikmeks edasi. Kohtuistungil avaldatud tunnistaja T Š ütluste kohaselt (tl.62) töötab tunnistaja Osaühingus Iidla Maja juhatuse liikmena ja oli 05.septembril 2002.a. kutsutud Korteriühistu xxx liikmete üldkoosolekule külalisena. Tunnistaja teada viidi koosolek läbi nõuetekohaselt ning rikkumisi ei esinenud. Koosolekul arutatav päevakord langes kokku eelteates olnud päevakorraga. Päevakorras oli ka lepingu sõlmimine Osaühinguga Iidla Maja ja võitlus võlglastega. Koosolekul viibinud isikuna näeb tunnistaja, et ainukene rikkumine võiks olla asjaolu, et kohtule esitatud protokollil puudub allkiri. Tunnistaja ise koosoleku juhtimises ja protokolli koostamises ei osalenud, kuna viibis koosolekul külalisena. Teab, et juhatuse liikmeteks valiti A ja L. Tunnistaja teab veel, et A ise on majas suur võlglane, kes ei soovigi maksta. A ei lase kontrollida oma veemõõturit, sest ei taha ka vee eest maksta. A koosolekul ei käinud. Tunnistaja arvates tahab Ü A tõestada, et teenindusleping Osaühinguga Iidla Maja on kehtetu ja maksta selle lepingu järgi ei ole vaja. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges tõendatuks, et hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud järgmiste dokumentaalsete tõenditega. Korteriühistu xxx 05.septembri 2002.a. üldkoosoleku käsikirjalise protokolliga (tl.5; 69-71). 28.augusti 2002.a. üldkoosoleku käsikirjalise protokolliga (tl.6-7). Kirjaliku kutsega koosolekule (tl.8). Korteriühistu xxx põhikirjaga (tl.9-12). Korteriühistu xxx registreerimisdokumentidega (tl.13; 39; 65-68;80-89). Maksekorraldusega nr.55 (tl.14) riigilõivu tasumise kohta. Arstliku ekspertiisi otsusega nr.160940 (tl.24) 5 selle kohta, et hagejal, A A, esineb raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. Korteriühistu xxx kirjaliku vastusega hagile (tl.46). 02.novembril 2005.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.55-63). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Korteriühistu seaduse §101 sätteid, mille kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Vastavalt Korteriühistu seaduse §13 sätetele jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Samuti kuuluvad rakendamisele Korteriühistu xxx põhikirja p.6.7 sätted, mille kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest. Vastavalt põhikirja p.6.6 informeeritakse liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 15 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumise kohta pannakse välja trepikodadesse. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges nii tunnistajate ütlustega kui ka teiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega tõendatuks, et Korteriühistu xxx liikmete üldkoosolek kutsuti kokku 05.sptembril 2002.a. Korteriühistu seaduse ja ühistu enda põhikirja nõudeid järgides, mida iseloomustab tõsiasi, et peaaegu kõik Korteriühistu xxx liikmed olid üldkoosolekul. Koosolekul olid kvoorumi nõuded täidetud. Korteriühistu xxx põhikiri lubab, et üldkoosoleku võib kokku kutsuda 1/10 ühistu liikmete soovil. Kohtuistungil leidis tõendamist, et üldkoosoleku kutsusid kokku kaks ühistu liiget, mis moodustabki üle 1/10 Korteriühistu xxx liikmete üldarvust. Kohus luges tõendatuks, et 05.septembri 2002.a. Korteriühistu xxx üldkoosoleku otsused olid seaduslikud, üldkoosolek ei ületanud otsuste tegemisel temale 6 seadusega ja ka põhikirjaga antud pädevust. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta A A enda kanda, kes esitas kohtule ilmselt põhjendamata hagi Korteriühistu xxx vastu. Johannes Külaots Kohtunik