Obsah (4)

§ 60§ 61§ 48§ 70

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-625 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi O. A. hagi S.A. vastu elatise nõude

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Poolte vahel on vaidlusi elatise suuruse üle ning elatise maksmise alguse aja suhtes. Hageja soovib elatist lapsele 2000 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest, kuna laps on allergik ning ravimid on kallid. Kostja on nõus maksma 1500 krooni alates kohtuotsuse tegemisest, kuna lapsele on ta maksnud vabatahtlikult elatist ning laps on kostja juures elanud sama palju aega kui hageja juures.

§ 61

lg 4 kohaselt, mis kehtib alates 14.05.2004.a., ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Käesolevast aastast alates ei või elatise summa olla väiksem kui 1 500 krooni (miinimumkuupalga alammäär 3 000 krooni). Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. V.N Textiles poolt esitatud töötasu tõendi kohaselt /tl. 85/ moodustab hageja viimase kuue kuu keskmine kuu sissetulek 4 000 krooni. Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia Kaevanduse tõendi /tl. 13/ kohaselt moodustab kostja viimase kuue kuu keskmine sissetulek 10 000 krooni. Pooltel vara puudub.

§ 48

ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Hageja poolt esitatud lapsele igakuulisete tehtavate kulude tabeli /tl. 29/ kohaselt: toidukulud - 2000 krooni, riided – 500 krooni; jalanõud – 500 krooni; koolitarbed – 200 krooni; vaba aeg – 200 krooni; ravimid – 200 krooni, teraapia – 200 krooni; kommunaalteenused – 500 krooni ning keele õpe – 700 krooni. Seega kulub lapsele kokku 5 000 krooni kuus. Kohtuistungil väitis hageja, et lapsele kulub iga kuu 4 000 krooni. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel

1. aasta oktoobris lepingulise uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul kuni 13 aastat on linnalapse ülalpidamiskulud 2 182 krooni (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Ühe lapsevanema kohustus on kanda 1 091 krooni ühes kuus lapse ülalpidamiskohustuse osas, kuid kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suuremad kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Poolte laps põeb allergiat /tl. 31/, mis põhjustab lisakulutusi. Kostjal on uus perekond /tl. 40/, tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kes on sündinud 04.08.2005.a /tl. 41/ ning abikaasa, kes on lapsehoolduspuhkusel. Seega leiab kohus, et kostjaga koos elavad perekonnaliikmed ei tohi jääda halvemasse olukorda, kui menetlusosaliste laps. Kostja on kohtule esitanud dokumendid /tl.53- 54, 107, 108/, mille alusel on ta lapsele teinud kulutusi summas 21 392 krooni suuruses. Antud kulutuste vastu hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et antud summat tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada. Kostja on esitanud kohtusse /tl. 14-19/ tõendid, mille alusel tema emale, G. A. on määratud invaliidsusgrupp ning avaldus, kus kostja nõustub emale igakuiselt tasuma 1 500 krooni. IdaVirumaa poolt väljastatud /tl. 101-102/ pensionitunnistuse alusel on määratud G. A. (kostja ema) töövõimetuspension, mille suurus moodustab 1921 krooni. Vastavalt perekonnaseaduse § 64 lg 1 täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat; lg 2 kohaselt kui laps ei täida antud kohustust, mõistab kohus vanema nõudel temalt välja vanemale elatise igakuise elatusrahana, lähtudes täisealiseks saanud lapse ja vanema varalisest seisundist ja vanema vajadustest. Kostja isa N. A. on määratud vanaduspension /tl. 101-102/ igakuiselt 2 401 krooni. Vastavalt perekonnaseaduse § 21 on abikaasa kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat ülal pidama. Kostja vanemad elavad koos, seega on neil ühine majapidamine. Eesti Vabariigi toimetulekupiiriks on arvestatud alates
2. jaanuarist 2005 2-liikmelisel perekonnal 1 350 krooni. Kostja vanemate kuu sissetulek moodustab 4 311 krooni. Kostja vanemate sissetulekutest jätkub ka ravimite ostmiseks, kuna pensionäridele on kehtestatud soodushind ravimite ostmisel. Kostja vanematel on veel üks laps, kes on kostja ema ütluste kohaselt teda ka vajadusel aidanud. Seega ei lasu kostja vanemate ülalpidamiskohustus ainult kostjal. Seega leiab kohus, et kostja poolt on vabatahtlikult võetud kohustus oma vanemat aidata, kuid perekonnaseaduse elatise väljamõistmise põhimõtete kohaselt on kaitstud eelkõige alaealise lapse huvid ning kohus jätab antud tõendid tähelepanuta, kui asjasse mittepuutuvad tõendid. Samuti jätab kohus sellega kaasnevat tähelepanuta kostja poolt esitatud maksekorraldused /tl 62-63/, millede kohaselt on kostja tasunud ema raviks igakuiselt toetust. Hageja on esitanud kohtule tõendid /tl. 33-34/, mille kohaselt on hageja isale A. I määratud raske puue, mis põhjustab lisakulutusi, pensioniameti tõendi /tl. 92/ kohaselt on hageja isale määratud töövõimetuspension suuruses 2181 krooni. Deis Ehitus OÜ tõendi kohaselt saab T. I. (hageja ema) töötasu, mille suurus on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalk. Hageja vanemad elavad mõlemad ning mõlemal vanemal on oma sissetulekud. Hageja vanemate kuu sissetulekuks moodustub 4871 krooni. Seega leiab kohus, et hageja poolt on vabatahtlikult võetud kohustus oma vanemat aidata ning kohus jätab antud tõendid tähelepanuta, kui asjasse mittepuutuvad tõendid. Samuti jätab kohus tähelepanuta tõendid /tl. 87-91/, kui asjasse mittepuutuvad dokumendid. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Seega leiab kohus, et kuna mõlema lapsevanema kohustus on tagada oma lapse eluks ja arenguks vajalik, samuti asjaolu, et kostja ülalpidamisel on rohkem perekonnaliikmeid, kui hagejal, rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja elatise igakuise summana 1845 krooni. Kostja taotles kohtuistungil, et elatis mõistetakse välja alates kohtuistungi toimumisest. Hageja palub elatis välja mõista hagi esitamisest, s.o. 01.03.2005.a. Vastavalt

§ 70

mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et on põhjendatud elatise väljamõistmine alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 01.03.2005.a ja kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt alates hagi esitamisest täidetud ülalpidamiskohustust summas 21 392 krooni. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt. MENETLUSKULUD TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 01.03.2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 22 140 krooni. Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 64 lg 1 kuulub riigilõiv 1 750 krooni väljamõistmisele kostjalt. Kohtunik/allkiri/ Ärakiri õige: