2-05-15128 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-15128 Otsuse kuupäev Jõhvi, 05. aprill 2006.a kell 15.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi J. P.´a hagi A. R.’

) peatükkis 8. Vastavalt

§ 50lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Kooskõlas

§ 60

lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

lg 2 ja § 70 lg1 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatishagi esitamisest.

1. Hageja seletuste kohaselt lapse vajadused moodustavad 2 850 krooni kuus. Sellest 300 krooni on rahuldatud lapsetoetusega. Katmata on lapse vajadused summas 2 550 krooni kuus.
2. Hoolimata kohtu nõudmistele, hageja ei esitanud tõendeid enda sissetulekute kohta. Hageja teatas, et ta on registreeritud füüsilisest isikut ettevõtjana ja saab netosissetuleku 2 600 krooni kuus ja lapsetoetuse 300 krooni. Hageja varaks on kahetoaline korter Kuremäel ja sõiduauto Mercedes Benz 200D, väljalase 1985.a. Tema kohustusteks on korteri remondiks võetud pangalaenu tagastamata jääk 28 000 krooni.
3. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tõendi kohaselt kostja saab brutosissetuleku keskmiselt 3 885 krooni kuus. Pärast tulumaksu mahaarvamist saab kostja puhtalt kätte 3 272 krooni. Kostja varaks on sõiduauto Audi 100, väljalase 1990.a ja kohustusteks pangalaenu tagastamata jääk 6 000 krooni. Teisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole.
4. Hageja sissetulek on 50 krooni võrra suurem kui ainuüksi poolte ühise lapse vajadused. Hageja ülalpidamisel on veel üks laps. Lisaks peab hageja ka ennast ülal pidama. Kohtuistungil ei osanud hageja teatada, kuidas saab sellise väikese sissetulekuga rahuldada kolme inimese vajadused. Sellega on tuvastatud, et kas hageja on põhjendamatult suurendanud lapse vajadused või et hageja varjab oma sissetuleku kohtu ees.
5. Hageja on väitnud, et tegelikult kostja saab sissetuleku 8 000 krooni kuus. Kohus sellega ei nõustu, kuna hageja väide on vastuolus 05.09.2005.a väljaantud tööandja tõendiga. Kohus eeldab küll, et pärast septembrit 2005.a kostja sissetulek on mõni võrra kasvanud. Kostja on väitnud, ei sissetulek on sama. Et kostja sissetulek on kasvanud 8 000 kroonini, pole tuvastatud. Sellepärast asub kohus seisukohale, et kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta elatusraha hageja poolt nõutud ulatuses.
6. Hageja poolt nõutud ulatuses elatise väljamõistmisel jääks kostjale elamiseks vaid 1 272 krooni (3 272 – 2 000). Kohus leiab põhjendatuks hagi rahuldamine summas 1 500 krooni kuus. Kuna tulumaksuseaduse §12 lg1 p7, §19 lg1 elatis on saaja tulu, millelt vastavalt sama seaduse §43 lg1 p1 peetakse tulumaks kinni, siis tegelikult maksab kostja hagejale elatusraha 1 155 krooni kuus (1 500 – 23%). Tulumaksu saab kostja tuludeklaratsiooni alusel tagasi. Kostja on võtnud hagi summas 1 500 krooni õigeks, mis vastab seadusega kehtestatud elatise miinimaalmäärale.

§60lg1 lapse ülalpidamine on mõlema vanema kohustus.

Seega ülejäänud osas, s.o 1 050 krooni ulatuses peavad lapsevajadused olema rahuldatud hageja poolt.

§70lg1 alusel tuleb hagi rahuldada alates hagi esitamiseks, s.o 13.07.2005.a.

14. Hageja on tunnistanud, et pärast hagi esitamist kostja on igakuiselt tasunud hagejale lapse ülalpidamiseks 1 000 krooni, kokku 9 000 krooni, mida tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. 3