) § 14 lg 1 alusel on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Tsiviilasi nr 2-04-716 3
lg 1 järgi on abikaasa lahusvaraks vara, mis oli tema omandis enne abielu, samuti abielu jooksul kinke või pärimise teel omandatud vara ja peale abielusuhete lõppemist omandatud vara.
lg kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.
lg 5 alusel kohus jagab abikaasade ühisvara, kui selle jagamisel tekkib poolte vahel vaidlus.
lg 1 järgi on abikaasade osad ühisvaras võrdsed
lg 2 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: P 1 arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi P 2 kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel P 3 kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et abikaasade ühisvaraks oli vaidlusalune korter vallasvarana. Praegusel ajal on see vallasasi lõpetanud eksisteerimise õiguslikus tähenduses ning korteriomandi on kostja omandanud peale abieluliste suhete lõppu ning see on tema ainuomandis. Samuti ei ole vaidlustatud hageja poolt esitatud hinnangut, mille kohaselt vallasvarana oleks selle korteri hind 470 000,00 kr. Poolte vahel on vaidlus selles, kas on alust vähendada hageja osa ühisvaras
Kohus leiab, et puuduvad alused kõrvale kalduda poolte osade võrdsusest varas. Kostja väited selles osas, et 87% korteri erastamiseks kulutatud EVP-dest andis kostja ema on iseenesest õiged ja hageja poolt ka omaks võetud. Samas kohus leiab, et ei ole tõendatud, et kostja ema poolt vara üleandmisega oleks tegu kinkega kostjale, mis muudaks need EVP-d kostja ühisvaraks. Arvestades seda, et kostja ema elas poolte kooselu ajal vaidlusaluses korteris ja seda ajal, kui poolte vahel abielulised suhted ning abieluliste suhete halvenemist sel ajal
Asjaolu, et kostja ja poolte ühised lapsed kasutavad vaidlusalust korterit ainsa elukohana, ei ole tulenevalt senisest kohtupraktikast (Riigikohtu otsus 3-2-1-126-04) aluseks poolte osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis
Kuna pooltel ei ole vaidlust vara hinnas (470 000,00 kr), siis kuulub kummalegi poolele 235 000,00 kr. 4 Tsiviilasi nr 2-04-716 Kostja poolt esitatud kulutusi, mis ta on kandnud seoses ühisvara ülapidamisega summas 16 878,20 kr, ei ole hageja vaidlustanud. Kuna need kulutused on tekkinud seoses poolte ühisvaraga poolte abieluliste suhete kestmise ajal ja on kantud kostja poolt peale abieluliste suhete lõppu, siis need kohustused kuuluvad samuti ühisvara hulka
Seega poolte ühisvara väärtuseks oli abieluliste suhete lõppemisel 453 121,80 kr (470 000 16 878,20), millest hagejale kuuluva osa suuruseks on 226 560,90 kr (453 121,80 / 2). Seega kuulub hagejale välja mõistmisele kostjalt 226 560,90 kr. Kohtuotsuse täitmise korra määramine Kostja taotles kohtult kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord ning palus määrata kohtuotsuse täitmise kostja poolt igakuiste maksetena 800,00 kr kuni väljamõistetud summa tasumiseni. Hageja sellise täitmise korraga ei nõustu, kuna sellisel juhul jäävad kaitseta tema uue perekonna huvid. Ta uus perekond elab samuti kitsastes tingimustes ja selline otsuse täitmise kord kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hageja vastuväited ei ole sellisel moel asjakohased. Antud vaidlus on seotud poolte vaheliste varaliste suhete lahendamisega ja seega ei saa need suhted mõistlikult mõjutada kolmandate isikute õigusi ning seega selle vaidluse lahendamisel ei saa arvestada hageja uue pere huvisid. Arvestades seda, et kostja sissetulek (palk) on ca 6742,00 kr kuus (2005.a. aprill-september keskmine) bruto, tema ülalpidamisel on kolm alaealist last, kellede ülalpidamiseks hageja tasub vastavalt eelnevas menetluses kokkulepitule 3x1250,00 kr, siis kohus leiab, hinnates neid asjaolusid kogumis ja võttes arvesse laste ülalpidamise tagamise prioriteetsust, et kohtuotsuse täitmiseks tuleb määrata igakuiseks makseks 1000,- kr kuus. KOHTUKULUD Kohtukulude väljamõistmist pooled ei ole taotlenud. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.