) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Hagi aluseks on asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud 15.09.2003 ja 30.09.2003 pakkumused ning 10.11.2005 kokkulepe maatükkide ostmiseks. Nimetatud pakkumused ja kokkulepe on sõlmitud lihtkirjalikus vormis, hageja on tasunud nende alusel ettemaksu. Kuna mõlemad kokkulepped on sõlmitud kostjale kuulunud kinnisasja teatud osade müügi- ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks pakkumuses määratletud tingimustel, võib asuda seisukohale, et viidatud kokkulepetel on eellepingu iseloomulikud tunnused. VÕS § 33 lg 1 kohaselt on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel, eelleping. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kokkulepete sõlmimise ajal kehtinud asjaõigusseaduse § 119 redaktsiooni kohaselt pidi tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Seega oleks pidanud ka kinnisasja omandamise eelleping pidanud olema sõlmitud notariaalses vormis. Tehingute tegemise ajal kehtinud TsÜS § 83 lg 1 sätestas, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega puudub kohtul kehtiva õiguse alusel võimalus kohustada isikuid tehinguid tegema. Hageja saaks nõuda kinnisasjade saatust määrava kohtulahendi tegemist üksnes juhul, kui kostja kohustus teha tehing tuleneks notariaalselt tõestatud eellepingust. Poolte vahel on sõlmitud lihtkirjalikud eellepingud. Kohus juhtis 19.01.2006 kirjaga hageja tähelepanu sellele, et tulenevalt
§-st 376 on tal on õigus kuni kohtuvaidluseni muuta hagi eset, s.t nõuet. Hageja esindaja on nimetatud kirja 22.01.2006 kätte saanud, kuid pole kohtu antud tähtaja 15 päeva jooksul oma nõuet muutnud. 2 2-05-21800 Kohtul puudub käesolevas asjas võimalus teha lahendit, millega hageja saavutaks hagist nähtuvat eesmärki saada kostjale osaliselt kuulunud ning kuuluva kinnisasja omanikuks. Antud juhul on otstarbekas tulenevalt
lg 2 p 2 jätta hagi läbi vaatamata.
1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus selgitab hagejale veel kord, et tal on võimalik pöörduda hagiga kohtusse J.P.i vastu pakkumuste alusel tasutud summade tagasinõudmiseks.
lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.
lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määruse alusel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.