-is sätestatut. Vastavalt võlaõigusseaduse (
) § 3 p-le 1 võib võlasuhe tekkida lepingust.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt
8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 pde 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle kohustuse täitmist (p.19 ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p.6). Kostja omandas xxxx asuva eluruumi 08.07.1997.a. Keila Linna Paldiski LOV 04.09.1995 korraldusega nr 98 kehtestatud korra kohaselt tasuvad tarbijad alates sügis-talvisest kütteperioodist soojusenergia eest ME-le „Paldiski Soojus“, kelle õigusjärglane on OÜ Paldiski Soojus. 2 2-05-3559 20.10.2000.a sõlmisid OÜ Paldiski Soojus ja OÜ Paldiski Kinnisvarahooldus nõudeõiguste loovutamise lepingu, millega OÜ Paldiski Soojus loovutas talle kuuluvad nõuded OÜ-le Paldiski Kinnisvarahooldus. OÜ-le Paldiski Kinnisvarahooldus kuuluvad nõuded müüdi 17.05.2002.a kirjalikul enampakkumisel Paldiski Linnavalitsusele. Hageja omandas nõuded kostja vastu 11.07.2002.a Paldiski Linnavalitsusega sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Hageja on osutanud kostjale soojusenergia vahendamise ja elamu hooldusteenust. Kirjalikku lepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Seadus nimetatud lepinguliigile kohustuslikku vormi ette ei näe. Kostja on hageja poolt osutatud teenuseid tarbinud, kuid selle eest tasunud ei ole. Seetõttu on tema võlgnevus hageja ees perioodil nov.1997.a-okt.1998.a 5827,30 krooni ja perioodil juuli 1997.a-veebr.2002.a 2208,90 krooni. Viivist on hageja arvestanud 4753,50 krooni. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja võlgnevus ning viivis kokku 12 789,70 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Alates 01.01.2006.a kehtiva TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1050,00 krooni ja esitanud taotluse nimetatud kulu kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulud on vajalikud ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 1050,00 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista. Postikulud 87,50 krooni tuleb kostjalt TsMS § 54 lg 4 alusel riigituludesse välja mõista. Katrin Saar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.