) § 7431 alusel liiklusõnnetusest teatamata jätmise eest Põhja Politseiprefektuuri 09.03.2004 otsusega nr 2370,03,012731 (jõustus 27.03.2004) rahatrahviga. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Harju büroo 01.04.2004 otsusega nr 2746 peatati T. A. mootorsõiduki juhtimise õigus
2. T. A. kaebuses paluti tühistada ARK Harju büroo 01.04.2004 otsus nr 2746, mõista välja kohtukulud ning jätta kohaldamata
Kaebuse põhjendused olid järgmised: 1) Juhtimisõiguse peatamise otsus on oma olemuselt karistusotsus ja sellega rikutakse ne bis in idem põhimõtet karistusõiguses (PS § 23 lg 3). 2) Juhtimisõiguse peatamine on karistuslik sunnivahend, mille kohaldamine
§-s 413 sätestatud viisil ei ole kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11). 3)
seab Eesti Vabariigi kodanikud ebasoodsamasse olukorda võrreldes välisriikide kodanikega. 4)
lg 1 kohaldamata, tühistati ARK Harju büroo 01.04.2004 otsus nr 2746 ja vastustajalt mõisteti kaebaja kasuks välja kohtukulu 10 krooni. Kohus leidis järgmist: 1) Kaebaja juhtimisõigus on peatatud kooskõlas
lg-ga 1, mille kohaselt juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kolmeks kuuks, kui isiku suhtes on väärteoasjas jõustunud karistamisotsus sama seaduse § 74 19 , 74 20 , 74 21, 7430 või 74 31 rikkumises. 2) Kaebaja elab Harjumaal 17 km kaugusel Tallinnast, kus puudub piisav ühistranspordiühendus. Kaebaja töötas juhtimisõiguse peatamise ja kaebuse esitamise ajal Harjumaa Päästeteenistuse tuletõrje-päästetöötajana ja tema töökohustuseks oli operatiivsõiduki juhtimine. Ametiasutuse töö ümberkorraldamise käigus tehti kaebajale ettepanek jätkata tööd operatiivautojuhi ametikohal. Kaebaja kaotab juhtimisõiguse peatamise tõttu töö, kuna tema töökohustused on seotud juhtimisõigusega, ning tal ei ole seetõttu võimalik tagada perele äraelamiseks sissetulekut. 3) HKMS § 25 lg 5 järgi jätab halduskohus kohtuasja lahendamisel põhiseadusega vastuolus oleva seaduse kohaldamata.
lg 1 piirab ebaproportsionaalselt kaebaja eneseteostuse vabadust ja töökoha valiku vabadust, sest juhtimisõiguse peatamisega ei saavutata soovitud eesmärki - edasiste õigusrikkumiste vältimist, ohutu liiklemise ja turvalisuse tagamist ning teiste isikute elu, tervise ja vara kaitset. Kaalutlusõiguse puudumine ei võimalda menetlejal välistada isikute õiguste ebaproportsionaalset piiramist. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada, tunnistada asjassepuutuv säte põhiseadusega vastuolus olevaks ja teha otsus teatavaks Riigikohtule. 6. Riigikohtu üldkogu 27.06.2005 otsusega asjas nr 3-4-1-2-05 jäeti
lõiked 1, 4 ja 8 põhiseadusevastaseks tunnistama ta ning Tallinna Halduskohtu 08.02.2005 otsuses haldusasjas nr 3-1368/2004 esitatud taotlus rahuldamata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 2 3-04-74 7. ARK apellatsioonkaebus es paluti tühistada halduskohtu otsus ning jätta uue otsusega kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Riigikohtu üldkogu 27.06.2005 otsuse nr 3-4-1-2-05 kohaselt ei ole juhtimisõiguse peatamine ebaseaduslik ning
Riigikohus leidis, et
lg 1, 4 ja 8 ei ole vastuolus põhiseaduses sätestatud printsiipidega: teistkordse karistamise keeluga (§ 23 lg 3); õigusselguse põhimõttega (§ 13 lg 2); õigusega olla ära kuulatud (§ 14); võrdse kohtlemise põhimõttega (§ 12 lg 1 esimene lause). Seetõttu kuulub vaidlustatud halduskohtu otsus tühistamisele. 8. T. A. kirjalikus vastus es leiti jätkuvalt, et
lg 1 ei ole kooskõlas haldussunni ja isikuõiguste proportsionaalsusnõuetega, riivates seetõttu ebaproportsionaalselt kaebaja huve ja õigusi. Kuigi Riigikohus leidis 27.06.2005 lahendis, et
413 sätted on põhiseadusega kooskõlas, pidas seadusandja siiski vajalikuks küsimuse all olevat regulatsiooni muuta (Väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadus - RT I 2005, 40, 311).
§-s 413 kirjeldatud juhtimisõiguse peatamise regulatsioon lakkab 01.10.2005 kehtimast ja selle asemele astub juhtimisõiguse äravõtmise kui lisakaristuse instituut. Nimetatud seaduse § 28 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
§-s 7431 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Nii on menetlejale ja kohtule antud pädevus otsustada juhtimisõiguse äravõtmise vajalikkus. Rakendussätete kohaselt jäävad enne 01.10.2005 tehtud juhtimisõiguse peatamise otsused kehtima. Kaebaja suhtes on tehtud küll juhtimisõiguse peatamise otsus, kuid see ei ole Riigikohtu 14.12.2004 otsuses nr 3-3-1-85-04 väljendatud mõtte kohasel jõustunud, st sisuliselt ei ole kaebaja juhtimisõigus peatatud. Kaebaja palus kohtul asja arutamisel arvestada muutunud õigusliku olustikuga juhtimisõiguse peatamise valdkonnas ning otsustada sellest aspektist halduskohtu otsuse tühistamine. T. A. esindaja M. S. teatas 28.03.2006 ringkonnakohtule, et T. A. ei soovi kohtuistungil osaleda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Riigikohtu 25.10.2004 otsuses asjas nr 3-4-1-10-04, 10.12.2004 otsuses asjas nr 3-4-1-24-04 ning 27.06.2005 otsustes asjas nr 3-4-1-2-05 ja asjas nr 3-3-1-1-05 kontrolliti
Riigikohus ei tunnistanud
Kaevatava kohtuotsuse seisukoht
lg 1 vastuolust PS § 19 lõikega 1 ja § 29 esimese lausega ei ole Riigikohtu üldkogu seisukohtadega kooskõlas ning ka kaebuse muud väited kohaldatud sätte põhiseadusevastasusest ei anna eelnimetatud Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadest lähtudes kaebuse rahuldamiseks alust.
alusel, sest nende suhtes loetakse juhtimisõigus peatatuks kaheteistkümneks kuuks otsuses märgitud tähtajast alates. Vaidlustatud otsuse kohaselt peatati kaebaja mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud
alusel, kehtib otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg vastavalt väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse § 3 3-04-74 773 lõikele 3. Kuna kaebaja mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud
alusel lühemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks, ei mõjuta mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise regulatsiooni muutumine vaidlustatud otsust. 10. Neil põhjustel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada, tühistada halduskohtu otsus HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel ja jätta T. A. kaebus ARK Harju büroo 01.04.2004 otsuse nr 2746 tühistamiseks HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Kaire Pikamäe Ruth Virkus 4 Lilianne Aasma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.