← Eesti

3-05-150/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 31.märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-150 T. M. kaebus AS Falck Eesti 18.01.2005 viivistasu otsuse nr VTO 067822 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 14.06.2005 otsus haldusasjas nr 3298/2005 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse kohtus alus ringkonna - AS Falck Eesti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

  1. märts 2006 Menetlusosalised Kaebaja T. M. Vastustaja AS Falck Eesti, esindaja Paavo Paal RESOLUTSIOON Rahuldada AS Falck Eesti apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.06.2005 otsus haldusasjas nr 3-298/2005 ning teha uus otsus, millega jätta rahuldamata T. M. kaebus 18.01.2005 parkimise viivistasu otsuse nr VTO 067822 tühistamiseks. Mõista T. M. AS Falck Eesti kasuks välja kohtukulud 1 194,40 (üks tuhat ükssada üheksakümmend neli krooni ja 40 senti). EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest 31.03.
  2. Kassatsioonkaebus peab ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt tähtaja viimasel päeval (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 18.01.2005 koostas AS Falck Eesti viivistasu otsuse nr VTO 067822, mille kohaselt oli sõiduk Citroen registreerimismärgiga * pargitud 18.01.2005 kell 16.19 Tallinnas Karu tn * tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Otsusega määrati tasumisele viivistasu 480 krooni. 3-05-150 Tallinna Transpordiameti 19.02.2005 teatise nr 5-4/05/296 kohaselt jäeti T. M. vaie viivistasu otsuse peale rahuldamata. T. M. esitas halduskohtule kaebuse ning palus viivistasu otsuse tühistamist. Kaebaja väitis, et parkis 18.01.2005 kell 16.11 viivistasu otsuses märgitud sõiduki Tallinnas Karu t 41 maja juurde ja läks Narva maanteel asuvast kioskist suitsu ostma. Oli teadlik sellest, et pargib sõiduki tasulisel parkimisalal, mistõttu asetas sõiduki juhipoolse ukse esiklaasi taha uksepolstri külge kollase märkmepaberi, millele kirjutas parkimise alustamise aja - 16.
  3. Musta värvi polstrilt oli kollane lipik hästi nähtav, loetav ja üheselt arusaadav. Auto juurest oli ära maksimaalselt 10-12 minutit. Linnatranspordi teenindaja määras trahvi ilmselt vaadates ja mitte nähes parkimise algust tähistavat paberit auto esiklaasil ja süvenemata asjaollu, et parkimise algust tähistav paber oli paigutatud esiukseklaasi taha. Veel märkis kaebaja viitega Riigikohtu 18.11.2004 otsusele nr 3-4-1-14-04, et seadusest ei tulene kohalikule omavalitsusele õigust kehtestada isikutele rahalist kohustust selle eest, et nad ei ole asetanud parkimise õigust tõendavat dokumenti sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiukseklaasi taha nähtavale ja loetavale kohale. Sisuliselt on Tallinna Linnavolikogu kehtestanud maksu ilma seadusliku aluseta. AS Falck Eesti vaidles kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt oli kaebaja sõiduauto pargitud avalikul tasulisel parkimiskohal ilma, et oleks parkimise eest tasutud või parkimise algusaeg oleks teatavaks tehtud parkimise kella või kirjaliku teatega parkimise algusaja kohta. Viivistasu otsuse koostaja J. K. väidetel kontrollivad autot kaks parkimiskontrolöri, üks ühelt poolt ja teine teiselt poolt. Ka kõnealune sõiduk vaadati läbi ja mingit lipikut autos ei olnud. Sõiduki parkimist kontrolliti veel ka mobiilselt. Kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema kontrolörile nähtav ja üheselt arusaadav. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse, tühistas viivistasu otsuse nr VTO 067822 ja kohustas vastustajat tagastama T. M. 480 krooni. Kohtuotsuse põhjendused: Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa p 4.1 sätestab, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kaebaja väitis, et ta paigaldas auto juhipoolse ukse klaasi taha ukse polstri peale kleepribaga väikese märkmepaberi, millele oli punase pastapliiatsiga kirjutatud parkimise alustamise kellaaeg „16.11“. Kaebaja väited parkimise algusaja märkimise kohta on usaldusväärsed. Kaebaja on samal päeval, ehk 18.01.2005 helistanud vastustajale ja esitanud vastustaja kaudu avalduse Tallinna Transpordiametile viivistasu otsuse tühistamiseks. Parkimiskontrolöri J. K. seletus auto kontrollimise põhjalikkusest ei ole piisavalt usutav. Arvestades parkimise õigust tõendava dokumendi väikest formaati, võis selle märkamine olla parkimiskontrolöride jaoks tavapärasest raskem. Vastustaja ei kasutanud käesoleval juhul parkimise viivistasu otsuse tegemisel võimalust fotografeerida sõiduki esipaneeli või kõnniteepoolset esiukseklaasi. Kohtuistungil osalenud parkimiskontrolör oli vastustaja töötaja, kelle tööülesandeks oli sarnaste haldusmenetluste läbiviimine. Vastustaja töötaja poolt antud seletus osundab üldisele praktikale parkimistasu maksmise kontrollimisel, kuid ei kinnita piisavalt põhjalikku järelevalvetoimingute tegemist vaidlus tatud otsuse tegemisel. Tuginedes kaebaja seletustele tuleb lugeda tõendatuks, et sõiduki kõnniteepoolse esiukse klaasi taha uksepolstrile oli nõuetekohaselt asetatud kirjalik teade parkimise algusaja kohta kell 16.
  4. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 2

(4)3-05-150 AS Falck Eesti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta T. M. kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kohus on rajanud oma otsuse üksnes kaebaja seletustele ning jätnud põhjendamatult arvestamata AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja J. K. seletuse. Kohtumenetluses ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et kaebaja oleks tema poolt kasutatava sõiduki parkimisel viivistasu otsuses märgitud ajal ja kohas parkimise algusaega tähistava kirjaliku teate sõidukile üldse jätnud. Ja isegi kui uskuda kaebaja enda poolt kohtumenetluses esitatud väiteid, siis nende alusel ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud loetava ja arusaadava kirjaliku teatega. Kaebaja esitas halduskohtule väikese kleebitava märkmepaberi, millel teiste märkmete vahele on kirjutatud ka 16.11, mis pidavat tähistama parkimise algusaega. Kaebaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt oli ta kinnitanud selle märkmepaberi tagurpidi juhipoolse uksepolstri külge ukseklaasi taha. Sellisel viisil parkimise algusaega tähistava teate asetamine ei ole käsitletav teate nähtavalt, loetavalt ja arusaadavalt paigaldamisena. Kui kohus luges kaebaja seletust parkimiskontrolöri seletusest usaldusväärsemaks, siis oleks pidanud ta andma hinnangu ka sellele, kas kirjalik teade parkimise algusaja kohta oli vormistatud ja paigaldatud nõuetekohaselt. T. M. kirjalikus vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlustatud viivistasu otsusest nähtuvalt koostati see põhjusel, et mootorsõiduk oli pargitud tasulisel parkimiskohal parkimistasu maksmata. Vastavalt LS § 501 lg- le 4 mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist tasuliseks parkimiseks ettenähtud alal; kui mootorsõiduki juht on parkimisaja alguse kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Kuna Tallinna Linnavolikogu ei olnud teistsugust tähtaega kehtestanud, siis tekkis kaebajal õigus tasulisel parkimisalal esimesed 15 minutit parkida tasuta, kuid seda tingimusel, et ta on parkimisaja algusest kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud. Käesolevas asjas käibki vaidlus selle üle, kas kaebaja on parkimisaja algusest kirjalikult teada andnud. Kaebaja väidab, et ta andis parkimise algusest teada märkmepaberi, millele märkis parkimisaja alguseks „16.11“, asetamisega sõiduki juhipoolse esiukseklaasi uksepolstrile. Kohus, tuginedes kaebaja seletusele ja tema käitumisele viivistasu otsuse saamisel (helistas koheselt vastustajale, samuti esitas viivituseta vaide), luges tõendatuks, et kaebaja tema poolt kohtule esitatud väikese kollast värvi märkmepaberi tõepoolest uksepolstrile paigaldas. Ringkonnakohtule pole esitatud tõendeid, mis esimese astme kohtu seda seisukohta kummutaksid. Samas aga leiab ringkonnakohus, et ainuüksi numbritega märkmepaberi olemasolu ja selle sõidukisse ükskõik kuhu panemine, ei ole käsitatav parkimisaja algusest kirjalikult teada andmisena. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 lisa p 4.2 teine lause nägi vaidlusaluse otsuse koostamise ajal ning näeb ka praegu ette, et parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Seega tuli kaebajal viidatud määrusega kehtestatud parkimistasu reguleeriva korra kohaselt paigaldada kirjalik teade sõiduki esiklaasile, mitte uksepolstrile. Kaebaja on esitanud halduskohtule parkimise algusaja teada andmise tõendamiseks numbreid täis kirjutatud märkmepaberi mõõtudega 5x3,8 cm, mille ülemises osas on 7 numbrit, keskel on numbrid 16.11 ja allosas on ilmselt kuupäev 18.01.05. 3
(4)3-05-150 Apellandi väitel selgitas kaebaja kohtuistungil, et kinnitas nimetatud märkmepaberi uksepolstri külge tagurpidi. Kohtuistungi protokoll küll kaebaja seda selgitust ei kajasta, kuid kaebaja ei ole kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele apellandi selle väitele ka vastu vaielnud. Nõuetekohaseks saab LS § 501 lg 4 teise lause mõttes lugeda kirjalikku teadet siis, kui see on vormistatud arusaadavalt ning asetatud nähtavasse kohta nii, et väljastpoolt sõidukit oleks olnud võimalik tuvastada üheselt parkimise algusaeg. Käesoleval juhul kaebaja neid nõudeid täitnud ei ole. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et kaebaja ei ole LS § 501 lg 4 kohaselt parkimise algusajast kirjalikult teada andnud, mistõttu ei tekkinud tal ka 15 minuti pikkust tasuta parkimise soodustust. Kuna kaebaja ei olnud ka parkimistasu maksnud, siis tal parkimise õigust ei tekkinud ning viivistasu määramine LS § 502 lg-te 1 ja 6 alusel on õiguspärane. Apellandi viide Riigikohtu 18.11.2004 lahendile nr 3-4-1-14-04 ei ole asjakohane, sest käesoleva asja tehiolud on teised. LS kuni 24.05.2005 kehtinud redaktsioonis ei näinud nimelt ette, et juhul kui parkimise eest on tasutud, peab seda tõendavat dokumenti ka eksponeerima (käesoleval ajal sätestab selle kohustuse LS § 501 lg 41 ). Nimetatud otsuses käsitleski Riigikohus olukorda, kus parkimise eest oli tasutud ja parkimise õigus oli tekkinud, kuid seda tõendavat dokumenti polnud eksponeeritud, ning leidis, et LS § 502 lõikest 1 ei tulene seaduslikku alust viivistasu määramiseks parkimise õigust tõendava dokumendi nõuetekohase paigaldamata jätmise eest, kui parkimise õigus on tekkinud. Antud juhul ei olnud aga kaebajal parkimisõigust tekkinud, sest ta jättis täitmata LS § 501 lg 4 teisest lausest tuleneva parkimisaja alguse teada andmise (mis tähendab just nimelt vastava dokumendi nõuetekohast eksponeerimist) kohustuse ega olnud ka tasunud tasulisel parkimisalal parkimise eest. Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab T. Markuse kaebuse rahuldamata. AS Falck Eesti esindaja esitas taotluse apellatsiooniastme kohtukulude – riigilõiv 14.40 kr ja õigusabikulud 1180 kr - väljamõistmiseks kaebajalt. Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabikulude suurus põhjendatud. Kohtukulude kandmine on tõendatud ning tuleb kaebajalt HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 alusel AS Falck Eesti kasuks välja mõista. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.