TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-67 Kohtuotsuse kuupäev 13. aprill 2006.a Kohtu koosseis Roby Koik Kohtuasi A. talu kaebus Põllumajanduse Regist

§ 4

lg 2 kohaselt esitatud põldude loetelul ühelegi põllule taotletud ebasoodsamate piirkondade toetust. Järelepärimises paluti A. talul esitada vorm PT50 kohane põldude loetelu, mille veergu 9 märkida "X" nende põldude järgi, millistele A. talu taotleb ebasoodsamate piirkondade toetust. Dokumentide esitamise tähtpäevaks määrati 5 tööpäeva järelepärimise kättesaamisest. A. talu tegi vormis PT50 vajalikud parandused ja edastas vormi 27.10.2005.a tähtkirjaga PRIAle. PRIA peadirektori 17.11.

1. a käskkirjaga nr 1-3.13-5/29 jäeti rahuldamata A. talu poolt esitatud ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlus 7,8 ha osas ja vähendati toetuse summat 3049,80 krooni võrra. A. talu esitas 06.12.
2. a vaide PRIA peadirektori 17.11.2005 käskkirjale nr 1-3.13-5/29 taotledes tunnistada kehtetuks käskkiri osas, millega jäeti rahuldamata A. talu poolt esitatud ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlus 7,8 ha eest ja otsustati tagasi nõuda ennetähtaegse ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse lõpetamise eest
3. a makstud toetus summas 3049,80 krooni. Ühtlasi taotles A. talu maksta talle ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuste täitmise eest
4. a saadaolev summa. PRIA peadirektori 20.12.
5. a vaideotsusega nr 13-25/67 jäeti rahuldamata A. talu vaie PRIA peadirektori 17.11.
6. a käskkirjale nr 1-3.13-5/29, kuna taotleja ei kinnitanud 2005.a pindalatoetuse taotluses õigeaegselt ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse jätkamist. Taotlejale saadetud järelepärimisele taotleja vastas ja kinnitas, et soovib kohustust jätkata ning PRIA luges tehtud vea ilmseks veaks Euroopa Komisjoni määruse (EÜ796/2004) artikkel 19 tähenduses ning jätkas kohustust, kuid
7. a vaidlusaluste pindade osas toetust ei määra. Vaideotsuse kohaselt kohaldub Peadirektori 17.11.
8. a käskkirjast nr 1-3.13-5/29 taotlejale vaid punkt
9. Taotlejale ei tehta toetussumma tagasinõuet, sest taotleja kohustus ei ole järelepärimise tulemusena võrreldes kohustuse võtmise aastaga (
10. a) vähenenud üle 30 %. A. talu esitas 11.01.2006.a Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet peadirektori 17.11.2005.a käskkirja nr 1-3.13-5/29 ja 20.12.2005.a vaideotsuse nr 13-25/67 tühistamiseks ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks A. talule ebasoodsamate piirkondade toetuse väljamaksmiseks. KAEBUSE ESITAJA NÕUE 2.Kaebuse kohaselt, kuna A. talu poolt
11. a esitatud ebasoodsamate piirkondade toetuse taotluses märgitud põldude pinnad vastasid määruses nr 49 sätestatud suurustele (vastavalt 0,4 ha, 2,0 ha, 0,8 ha ja 4,6 ha, s.o kokku 7,8 ha) ja ilmsed ebatäpsused esitatud taotluses olid õigeaegselt kõrvaldatud, jäid käskkirjas toodud põhjused taotluse rahuldamata jätmiseks arusaamatuks. Käskkirjast jäi ebaselgeks ka toetuse määraga summas 3049,80 krooni seonduv. A. talu esitas PRIA-le
12. a ühtse pindalatoetuse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlused 24.05.
13. a, järgides seega Põllumajandusministri 06.04.
14. a määruse nr 39 § 6 lg 1 ja Põllumajandusministri 20.04.2004.

§ 4lg 1 sätestatud tähtaegasid.

A. talu on täitnud kõik vajalikud kohustused määruses nr 49 sätestatud ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise nõuete osas ning kõrvaldanud õigeaegselt ilmsed ebatäpsused nimetatud toetuse taotlemisel. Vaideotsusest nähtuvalt luges PRIA A. talu taotluses tehtud vea ilmseks veaks Euroopa Komisjoni määruse 796/2004 artikkel 19 tähenduses, kuid

1. a 2 vaidlusaluste pindade osas toetust ei määranud. Miks A. talule 2005.a vaidlusaluste pindade osas toetust ei määrata, vaideotsusest ei selgu. Euroopa Komisjoni määruse 796/2004 artikkel 19 kohaselt võib abitaotlust parandada igal ajal pärast selle esitamist, kui pädev asutus avastab ilmseid vigu. Põllumajandusministri määruse nr 49 § 7 lg 3 kohaselt määrab PRIA taotlejale tähtaja taotlusel või muudes esitatud dokumentides esinevate ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamata jätmise korral võib PRIA jätta taotluse rahuldamata. Seega võib järeldada, et kui A. talu kõrvaldas õigeaegselt esitatud taotlusel ilmsed ebatäpsused, puudub PRIA-l alus toetust mitte määrata. Kaebuse esitaja osundab Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-de 54, 55 lõikele 1 ja 56 lõikele 2 ning märgib, et PRIA peadirektori vaideotsuses ei ole märgitud, millistel faktilistel ja õiguslikel alustel A. talule 2005.a vaidlusaluste pindade osas toetust ei määrata. Kaebuse esitaja osundab kaebuse põhjendamisel ka asjakohasele kohtupraktikale: Riigikohtu halduskolleegiumi 22.05.
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-00, 14.10.
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03 ja 28.10.
4. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-
5. Kaebuse esitaja leiab, et PRIA peadirektori 20.12.
6. a vaideotsus nr 13-25/67 ja 17.11.
7. a käskkirja nr 1-3.13-5/29 punkt 1 rikub A. talu õigust saada
8. a nõuetekohaselt täidetud kohustuste eest ettenähtud rahalist toetust.
9. a maksis PRIA A. talule pindalatoetuste taotlusel võetud kohustusega hõlmatud põldude pindala 7,8 ha (0,4 ha, 2,0 ha, 0,8 ha ja 4,6 ha) eest kokku 6153,40 krooni.
10. a esitatud ebasoodsamate piirkondade toetuse taotluses nelja X ekslikult märkimata jätmine selleks vajalikus veerus ei saa olla põhjuseks tehtud kulutuste hüvitamata jätmiseks. Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et A. talu poolt õigeaegselt taotletud ühtne pindalatoetus on PRIA-l kaebuse esitamise aja seisuga välja maksmata. Neil asjaoludel taotletakse tühistada PRIA peadirektori 20.12.
11. a vaideotsus nr 13-25/67 ja 17.11.
12. a käskkiri nr 1-3.13-5/29 punkt 1 osas, millega jäeti rahuldamata A. talu poolt esitatud ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlus 7,8 ha eest. Kaebuse rahuldamisel kohustada PRIA-t maksma A. talule ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuste täitmise eest
13. a saadaolev summa. Kohtukulud jätta PRIA kanda. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esindaja kaebuse juurde. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 3.Vastustaja kirjaliku seletuse kohaselt esitas kaebaja 24.05.2005.a pindalatoetuse taotluse, kus ta oli ära märkinud oma kasutuses olevad põllumassiivid ning täitnud veeru
14. Taotlusvormi PT50 punktis 4.1 on kirjas, et taotleja taotleb ebasoodsamate piirkondade (LFA) toetust põldude loetelu veerus 9 sümboliga "X" märgitud põldude kohta. Kaebaja ei olnud oma taotluses teinud vastavaid märkeid veergu 9, millega ta kinnitaks, et soovib toetust taotleda. Lähtudes eeltoodust jäeti PRIA peadirektori 17.11.2005 käskkirjaga nr 1-3.13-5/29 kaebaja ebasoodsamate piirkondade toetustaotlus rahuldamata vastavalt Põllumajandusministri 20.04.2004 määrusele nr 49 "Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" § 8 lõikele 1, kuna taotlusel polnud märgitud ühtegi põldu, millisele toetust taotletakse. Samal põhjusel oli käskkirjas ühe taotluse rahuldamata jätmise alusena viidatud määruse nr 49 § 2 lõikele 2, kuna taotlusel puudusid märked põldudele, ei saanud taotlus vastata nõudele taotleda toetust vähemalt 1,00 hektari suurusele põllumajandusmaale. PRIA peadirektori 17.11.2005 käskkirja nr 1-3.135/29 väljaandmise põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja esitatud taotlusest oli võimatu välja lugeda kaebaja tahteavaldust ebasoodsama piirkonna toetuse taotlemiseks. Alusetu on taotleja väide, et 3 haldusakt on põhjendamata. Haldusaktis on viited määruse nr 49 sätetele, millistele taotlus ei vasta ning millistel alustel jäeti taotlus rahuldamata. Kui vaadata eelnimetatud taotlust, puudub seal tahteavaldus mingisugusegi toetuse taotlemiseks. PRIA ei saa kedagi kohustada toetuste taotlemiseks. Taotlusvormi esitamise põhjuseks võis olla ka asjaolu, et vastavalt põllumajandusministri 06.04.2005 määrusele nr 39 "Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" § 4 lg 1 järgi hakatakse
15. aastal toetuse menetlemisel järgima püsirohumaa säilitamise kohustust vastavalt
16. aasta taotleja poolt esitatud andmetele ning lähtuvalt eeltoodust taotleja sooviski esitada
17. aastal ainult oma püsirohumaade andmeid. Kuna kaebaja oli
18. aastal taotlenud ebasoodsamate piirkondade toetust ning sellega võtnud endale määruse nr 49 § 2 lg 6 järgi viieks aastaks kohustuse saatis PRIA 24.10.
19. a kaebajale järelpärimise, kas ta soovib ikkagi vastavat kohustust täita, kuna esitatud taotlusest see ei nähtunud. Kaebaja esitas uuesti taotluse lisa, milles oli ära märkinud põldude loetelu, millistele ta soovib kohustuse jätkamist. PRIA käsitles kohustuse jätkamise kinnitamise hilinenult esitamist kaebaja poolse ilmse veana ning kaebaja suhtes ei rakendatud määruse nr 49 § 14 lg 3 sätteid, mille puhul nõutakse taotlejalt eelmisel aastal makstud toetus tagasi, kui taotleja kohustusalune pind on vähenenud üle 30 % esialgse kohustuse võtmise aastaga võrreldes. Kui kaebaja oleks vastavalt määruse nr 49 § 6 lg 1 esitanud oma taotluse muutmisavalduse enne
20. oktoobrit 2005 oleks PRIA saanud seda arvestada ka toetuse määramise alusena. Kaebaja poolt esitatud uus taotluse lisa saabus PRIA-sse 28.10.
21. Seega ei saa nimetatud lisal märgitud kuupäeva 24.05.2005, mis oli ka esialgsel taotlusel lugeda korrektseks ning tähtaegselt esitatuks. Lähtudes eeltoodust arvestas PRIA vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ 796/2004) artikkel 19 ilmseks veaks taotleja poolt kohustuse jätkamise hilinenult kinnitamise, kuid
22. aasta toetuse taotlemise osas nimetatud sätet ei rakendatud, kuna taotluses muudatuste tegemise tähtaeg oli möödas. Kaudselt põhistab PRIA otsust ka asjaolu, et esitatud taotluses pole toetust küsitud ühelegi toetusliigile (ka ühtse pindalatoetuse veerg 7 on täitmata) ning uue taotluse lisa esitamisel pole seda samuti märgitud. Sellisest käitumisest lähtuvalt eeldas PRIA, et tegemist ei ole taotleja poolse ilmse veaga vaid käsitles seda kui taotleja tahteavaldust. 06.12.2005 esitas kaebaja PRIA peadirektori 17.11.2005 käskkirja nr 1-3.13-5/29 peale vaide, mis jäeti 20.12.2005 vaideotsusega nr 13-25/67 rahuldamata. Vastustaja leiab, et vaideotsuses oli kaebajale vaide rahuldamata jätmise põhjused piisavalt selgitatud ning motiveeritud. Vastustaja taotleb jätta A. talu kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Kohtuistungil jäi vastustaja esitaja kirjalikus seletuses toodud vastuväidete juurde. KOHTU PÕJENDUSED JA OTSUS 4.Tegemist on lubatava ja tähtaegselt esitatud kaebusega, kuna Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist ja HKMS § 9 lõike 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel kaebuse halduskohtusse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. 4 5.HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koostoimest tuleneb, et halduskohtul on õigus kaebuse sisulisel lahendamisel tühistada õigusvastane haldusakt, kui haldusaktiga rikutakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piiratakse tema vabadusi. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt vaidlustatud haldusaktid rikuvad tema subjektiivset õigust saada ebasoodsamate piirkondade toetust, kuna vastustaja on kaebuse esitaja taotluse menetlemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Seega on vaidlustatud haldusaktide puhul tegemist õigusvastaste kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuvate haldusaktidega, mis kuuluvad tühistamisele. 6.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja jättis 24.05.2005.a pindalatoetuse taotluse (tl 45) lisal „Põldude loetelu“ täitmata
23. veeru. Pooled vaidlevad selle üle, kas on tegemist puudustega taotluses (HMS § 15), mille kõrvaldamiseks võis vastustaja määrata tähtaja, kas on tegemist puudustega, mida kaebuse esitaja võis kõrvaldada ja mis annab aluse taotluse tähtaegseks lugemiseks ja rahuldamiseks. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et nendele küsimustele saab vastata jaatavalt. Kohus toetab täielikult kaebuse esitaja käsitlust haldusakti motiveerimise vajadusest ja kinnitab vastuseks pooltele, et motiveerimata haldusakt on õigusvastane ja kuulub tühistamisele, mistõttu esineb alus käskkirja (tl 11) tühistamiseks vastustaja poolt haldusakti motiveerimisnõude täitmata jätmise tõttu. Asjaajamist haldusmenetluses reguleerib Haldusmenetluse seaduse
24. jagu. HMS § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus avaldus (taotlus) vabas vormis. Sama lõike teine lause sätestab, et seadusega või selle alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi. Vastustaja poolt tõenditena kohtule esitatud A. talu pindalatoetuse taotluse ja selle lisadega (tl 45-49) on tõendatud, et vaidlusaluses haldusmenetluses on taotlusele ettenähtud kohustuslik vorm. A. talu pindalatoetuse taotlusega (tl 45) on tõendatud, et kaebaja esindaja on allkirjaga taotlusel kinnitanud, et ta taotleb taotluse punktis 4.1 ettenähtud ebasoodsamate piirkondade toetust. Samas on taotluse lisaga „Põldude loetelu“ tõendatud, et taotleja ei ole sümbolit „X“ märkinud veerus 9 vaid on seda teinud veerus 11, milline veerg ei oma aga pindalatoetuse taotluse (tl 45) vormikohase avalduse kohaselt sellist õiguslikku tähendust, mille täitmata jätmisega kaasneks taotlejale mingi kohustus. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et käesolev olukord on tõlgendatav puudusega taotluses, mille menetlemise kord on reguleeritud HMS §
25. HMS § 15 sätestab:

§ 7

lõike 3 esimest lauset, mis sätestab, et Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 19 kohaselt määrab PRIA taotlejale tähtaja taotlusel või muudes esitatud dokumentides esinevate ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks. Vastuolu pindalatoetuse taotluses (tl 45) ja põldude loetelus (tl 46) on vaieldamatult käsitletav ilmse ebatäpsusena ka määruse § 7 lõike 3 mõttes. Kuna kaebuse esitaja kõrvaldas puudused tähtaegselt uue põldude loetelu (tl 49) esitamisega, puudus vastustajale õiguslik alus 17.11.2005.a käskkirja andmisel Põllumajandusministri 20.04.2004.

§ 7

lõike 3 teise lause kohaldamiseks, kuna ainult tähtpäevaks ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamata jätmise korral võib PRIA jätta taotluse rahuldamata. Seega on vastustaja 17.11.2005.a käskkiri vastuolus ka Põllumajandusministri 20.04.2004.

§ 7lõikega 3.

Kuna puuduste kõrvaldamise järgselt oli A. talu taotluse puhul tegemist korrektse taotlusega, on käskkiri vastuolus ka Põllumajandusministri 20.04.2004.

§ 4

lõikega 2, mis sätestab, et kohustuse võtmise aastale järgneval neljal kohustuseaastal esitab toetuse saaja ajavahemikus

1. maist kuni
2. maini PRIA-le lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse ja punktis 3 nimetatud põllumassiivi kaardi. Osundatud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb A. talu poolt esitatud põllumassiivi kaart lugeda esitatuks tähtaegselt ka § 4 lõike 2 mõttes, mistõttu on vaidlusalune käskkiri ka sellel alusel õigusvastane. Vastustajal puudus alus vaidlusaluse käskkirja andmiseks ka määruse nr 49 §-de 6 lõikele 1 ja 8 lõikele 1 tuginedes, millele on viidatud aga alles kirjalikus seletuses kaebusele. Kaudselt toetab kohtu ja kaebuse esitaja seisukohti ka PRIA Põldude registri büroo 30.12.2005.a kiri (tl 54), kuna ka Põldude registri büroo andmetel on kaebaja 2005.aastal esitanud nõuetekohase taotluse 7,4 ha maa suhtes. Vaidlustatud käskkiri tuleb tühistada kui õigusvastane ja kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuv, kuna käskkiri on alusetult koormavaks haldusaktiks kaebuse esitaja suhtes. 7.Seoses vaidlustatud käskkirja õigusvastasusega on samadel asjaoludel materiaalselt õigusvastane ka vaideotsus. Vaideotsuse osas peab kohus vajalikuks täiendavalt vastustajale osundada, et tegelikult on kaebaja vaie siiski osaliselt rahuldatud, mis on aga vormistatud taoliselt nagu vaiet ei oleks rahuldatud. Vaideotsus tunnistab sisuliselt kehtetuks käskkirja punkti 2 kaebaja suhtes. Kui haldusakti mingi punkt tunnistatakse kaebaja suhtes kehtetuks, tuleb see ka vastavalt vormistada. Seega on vaideotsus vastuolus HMS § 85 p 1, mis sätestab, et vaiet sisuliselt lahendades on haldusorganil õigus vaideotsusega rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed. Vastustaja 6 on püüdnud küll kõrvaldada osaliselt käskkirja faktilisi tagajärgi, kuid ei ole seda otsust vormistanud kooskõlas kehtiva õigusega, mis annab halduskohtule aluse ka sellel alusel vaideotsuse tühistamiseks, kuna vaideotsusega on rikutud kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult (HMS § 87 lg 2 p 3).
3. Seega kuulub kaebus rahuldamisele.
4. Vaidlustatud käskkirja puhul on tegemist kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, mistõttu tuleb vastustajale tulenevalt HKMS § 26 lõike 1 punktist 1 teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Esimese astme kohus peab vajalikuks seejuures osundada, et asjas kogutud tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid vastustajale aluse kaebuse esitaja suhtes soodustava haldusakti andmise asemel uuesti koormava haldusakti andmiseks.
5. HKMS § 93 lõike 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti välja tema poolt kantud kohtukulud. Kaebuse esitaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt moodustuvad kohtukulud riigilõivust 91,50 krooni, postikulust 18,10 krooni ja sõidukuludest 270,50 krooni. HKMS §-de 83 punktide 1 ja 2 ning 85 punktide 4 ja 6 kohaselt on tegemist lubatavate kohtukuludega, mis tuleb vastustajalt seaduses sätestatud määras välja mõista. Riigilõivuseaduse § 37 lõike 9 kohaselt tuli käesoleva kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 krooni. Kaebuse esitaja on esitanud tõendi ja taotluse riigilõivu 91,50 krooni osas. Taotlus kuulub seega rahuldamisel 10 krooni osas. Kohus selgitab, et kaebajal on HKMS § 84 punktides 1 ja 2 sätestatud korras õigus esitada kohtule täiendav taotlus rohkem tasutud riigilõivu (81,50 krooni ) tagastamiseks, millise küsimuse lahendab kohus vastava taotluse saamisel täiendava kohtumäärusega. Kohus mõistab vastustajalt kaebuse esitaja kasuks seega välja kantud kohtukulude katteks 298, 60 krooni. Roby Koik Kohtunik 7