2-06-601/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ande Tänav ja Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 10.04.2006 Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-601 Tsiviilasi E. N. hagiavaldus G. K. vastu ostu-müügilepingu täitmata jäetuks ja vallasomandi puudumise tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.01.2006 määrus hagiavalduse menetlussse võtmises keeldumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E. N. määruskaebus Asja läbivaatamise aeg 10.04.2006, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 23.01.2006 määrus jätta muutmata ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel ja määruskaebus rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale. Asjaolud 04.01.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis E. N. G. K.ga 04.11.1998 notariaalse ostu-müügi lepingu, millega G. K. müüs E. N.le vallasasjana kolmetoalise korteri Tallinnas, XXX, kuid korteri valdust ta ei saanud, sest korter oli N. ja D. O. ebaseaduslikus valduses. Kuna korteri valdust E. N.le üle ei antud, siis ei saanud ta tähendatud korteri omanikuks. Korter müüdi 14.07.2000 kohtutäituri poolt enampakkumisel Sergei Poskatsevile (enampakkumise akti kohaselt oli võlgnik E. N. ja sissenõudja Anvel International Limited). E. N. palus hagiavalduses tunnistada korteri ostumüügilepingu p.4, mis käsitas korteri valduse ja omandi üleandmist, G. K. poolt täitmata jäetuks ja hageja vallasomandi puudumist tähendatud korterile ajavahemikus 04.11.21998 kuni 14.07.

1. Maakohtu määrus Harju Maakohus oma 23.01.2006 määrusega keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg.2 p.2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt palub hageja kohtul tunnistada 04.11.1998 sõlmitud korteri ostu-müügilepingu p.4, mille kohaselt loetakse korteri üleandmine ja omandiõigus üleminek ostjale toimunuks lepingule allakirjutamisega lepinguosaliste poolt, täitmata jäetuks ja vallasomandi puudumise tunnistamiseks Tallinnas, XXX asuvale korterile ajavahemikul 04.11.1998-14.07.
2. Avaldusest ei nähtu, millise hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks on hageja märgitud nõuded esitanud. Hagi, mille E. N. esitas, ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning TsMS § 247 lg.2 p.1 alusel keeldub kohus seda menetlusse võtmast. E. N. määruskaebus Hageja palub määruskaebuses määruse tühistada ja saata hagiavaldus esimese astme kohtule menetlemiseks. Kaebuse põhjendustel on hagi osaliselt suunatud nende isikute ringi tuvastamiseks, kes on süüdi hageja õiguste ebaseaduslikus piiramises korterit vabalt vallata ja kasutada. Avaliku enampakkumise akt ei ole õigustkehtestav dokument hageja omandiõiguse tuvastamisel korterile. O. ebaseaduslik valdus korterile tõi kaasa selle, et korter müüdi enampakkumisel olulisel määral alla turuhinna ning ei katnud hageja poolt korteri omandamiseks tehtud kulutusi. Ajavahemikul 04.l1.1998 kuni 14.07.2000 tekkis O.-del korteri kommunaalmaksete võlgnevus: seisuga 28.06.2005 oli O. võlgnevus 33 780,70 kr., millise summa tasumist nõutakse hagejalt. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Samas tuleb maakohtu määruse põhjendusi täiendada ja muuta. Määrusest tuleb välja jätta viide TsMS §-le 247 lg.2 p.
3. Tegemist on ilmselt trükiveaga, sest tähendatud lõige tsiviilkohtumenetluse seadustikus puudub ja § 247 käsitleb hoopis eeltõendamismenetluse algatamist. Kolleegium leiab, et täpsem alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks on antud juhul TsMS § 371 lg.1, mille kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Esitatud hagiavalduses palub hageja tuvastada õigussuhte puudumist, s.o. seda, et korteri omand ei läinud talle üle, kuna ta ei saanud korteri üle (otsest) valdust. Ta tugineb 04.11.1998 sõlmitud korteri müügilepingu p.-le 4, mille kohaselt lepinguobjekti üleandmine ja omandiõiguse üleminek ostjale loetakse toimunuks lepingule allakirjutamisega lepinguosaliste poolt. Tähendatud lepingupunktiga aga toimus AÕS § 93 kohane vallasasja omandamine väljanõudeõiguse loovutamisega; kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. Seega omandas hageja korteri üle kaudse valduse vastavalt AÕS §-le 37 ja järelikult ei saanud korteri otsese valduse mitteüleandmine rikkuda hageja kui ostja omandit ostetud korterile. Tiit Kollom Ande Tänav Gaida Kivinurm 2