) §-ga 411 saata määrus täitmiseks Ida-Viru Maakohtule. Viru Ringkonnakohtu 28.07.2005 määrusega nr. 2-1-203/05 rahuldati prokuröri määruskaebus osaliselt ja tühistati Ida-Viru Maakohtu 13.07.2005 määrus osas, millega V.V vahistamine asendati kautsjoniga ning saadeti kautsjonitaotlus uuesti läbivaatamisele Ida-Viru Maakohtule. Viru Ringkonnakohus ei rahuldanud Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Rita Hlebnikova taotlust võtta V.V vahi alla. 05.08.2005 kutsuti V.V Ida Politseiprefektuuri, kus teenistusosakonna personali- ja politseikontrollitalituse politseijuhtivinspektor Karl Põder koostas tema kohta kinnipidamisprotokolli ja paigutas ta arestimajja, kus V.V viibis kuni 16.08.2005. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD V.V kaebusest nähtub, et ta peeti kinni 07.04.2005 kahtlustatavana kuriteos ja võeti vahi alla.13.07.2005 rahuldas Ida-Viru Maakohus kaebaja kautsjonitaotluse ja samal päeval tegi kohus määruse V.V vahi alt vabastamiseks. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Rita Hlebnikova esitas Ida-Viru Maakohtu 13.07.2005 määrusele määruskaebuse, milles taotles Ida-Viru Maakohtu 13.07.2005 määruse kriminaalasjas nr.xxxxx tühistamist, Ida-Viru Maakohtu 07.04.2005 määruse samas kriminaalasjas jõustamist ning kaebaja vahistamist. Viru Ringkonnakohtu 28.07.2005 määrusega nr. 2-1-203/05 tühistati Ida-Viru Maakohtu 13.07.2005 määrus ja saadeti V.V kautsjonitaotlus uueks läbivaatamiseks Ida-Viru Maakohtule. Viru Ringkonnakohus ei rahuldanud prokuröri taotlust võtta kaebaja vahi alla. Kaebusest nähtub, et 05.08.2005 kutsuti V.V Ida Politseiprefektuuri, kus politseijuhtivinspektor Karl Põder teatas, et ta võtab ta uuesti vahi alla. V.V palus oodata 1,5 tundi, et käia kodus ja vajalikud esemed kaasa võtta. Kokkulepitud ajaks, so kella 15.00-ks tuli ta Kohtla-Järve Arestimaja juurde, kuid arestimaja korrapidaja keeldus teda algselt arestimajja vastu võtmast, kuna puudus vastav kohtumäärus. Arestimajja paigutati ta alles siis, kui Karl Põder teatas, et arestimajja paigutamine toimub prokurör Rita Hlebnikova suulise 2
§-ga 130 võib süüdistatava vahistada ainult eeluurimiskohtuniku või kohtumääruse alusel. Kaebaja leiab, et kui ringkonnakohus ei otsustanud teda vahi alla võtta, siis ei ole politseiametnik ega ka prokurör pädevad kohtu asemel langetama otsust tema vahi alla võtmiseks. Karl Põdra toimingud: kaebaja arestimaja juurde kutsumine, tema kinnipidamine ja kinnipidamisprotokolli koostamine ning arestimajja paigutamine olid õigusvastased. Politseijuhtivinspektor Karl Põdral puudus pädevus kaebaja kinnipidamiseks ja temalt vabaduse võtmiseks ilma kohtu sellekohase määruseta. Kinnipidamise käigus püüdis Karl Põder kaebajale selgitada, et Viru Ringkonnakohus oma 28.07.2005 määrusega „jõustas“ Ida-Viru Maakohtu 07.04.2005 määruse, mille alusel kaebaja võeti vahi alla. Kaebaja peab seda seisukohta vääraks, sest Ida-Viru Maakohtu 07.04.2005 määrus jäi jõusse ka siis, kui sama Ida-Viru Maakohus asendas hiljem vahi all pidamise kautsjoni vastu, sest sellise määruse olemasolu on kautsjonitaotluse eelduseks. Vaatamata sellele, et politseiseaduse (edaspidi PolS) § 12 lg 1 p 6 kohaselt täidab politsei oma pädevuse piires kohtuotsuseid ja -määrusi (teostab arestimist), puudus Karl Põdral politseiametnikuna kaebaja kinnipidamiseks nii formaalne otsustuspädevus kui ka õigusnorm, mille alusel ta vaidlustatava toimingu tegi. Eeltoodu alusel kaebaja leiab, et politseijuhtivinspektor Karl Põdra tegevus tema kinnipidamisel ja arestimajja paigutamisel ei olnud õiguspärane. Tegemist on politseiametniku omavoliga, sest tema poolt tehtud toiming ei olnud kooskõlas kehtiva kriminaalmenetluse seadustikuga. Kohtuistungil V.V esindaja Alar Neiland leidis, et käesoleva kaebuse läbivaatamine kuulub halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on isikult ebaseadusliku vabaduse võtmisega. Eeltooduga rikuti V.V põhiseaduslikke õigusi. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 21 kohaselt ei tohi kedagi vahi all pidada ilma kohtu sellekohase määruseta üle 48 tunni. Kaebaja leiab, et kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 4 lg-ga 2, on tal õigus vaidlustada halduskohtus politseiametniku poolt teostatud ebaseaduslikku toimingut. V.V põhjendatud huvi politseijuhtivinspektor Karl Põdra toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks seisneb selles, et kaebuse rahuldamise korral kavatseb ta esitada kahjunõude seoses temalt vabaduse võtmisega ilma selleks seaduslikku alust omamata. Kohtuistungil V.V seletas, et tema kinnipidamisel ja arestimajja paigutamisel ei olnud Karl Põdral kohtumäärust tema vahi alla võtmiseks. Tal oli ainult Viru Ringkonnakohtu määrus, millega ei rahuldatud prokuröri määruskaebust tema vahi alla võtmiseks. V.V sõnul küsis ta mitu korda Karl Põdra käest, mis alusel ta teda kinni peab, kuid Karl Põder ei vastanud ning esitas talle kinnipidamisprotokolli ja paigutas ta arestimajja, kus ta viibis kuni 16.08.2005. Vastustaja Ida Politseiprefektuur leiab, et V.V kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Viru Ringkonnakohus leidis 28.07.2005 kohtumääruses, et Ida-Viru Maakohtu 13.07.2005 määrus V.V suhtes vahistamise asendamises kautsjoniga tuleb tühistada ning kautsjonitaotlus saata uueks läbivaatamiseks. Halduskohtule esitatud kaebuses on V.V ekslikult asunud seisukohale, et Ida-Viru Maakohtu 13.07.2005 määrus, millega kohus rahuldas tema taotluse kautsjoni kohaldamiseks ja samal kuupäeval, so 13.07.2005 tehtud IdaViru Maakohtu teine määrus, millega kohus vabastas ta vahi alt, on jõustunud ja seaduslikud. Viru Ringkonnakohtu 28.07.2005 määruse resolutiivosast nähtub selgelt, kui suures osas Viru Ringkonnakohus Ida-Viru Maakohtu määrused tühistas. Viru Ringkonnakohus tühistas IdaViru Maakohtu määruse kautsjoni kohaldamise kohta, millega ringkonnakohus seaduse mõtte kohaselt ennistas automaatselt V.V suhtes endise olukorra, milleks oli vahistamine. Vastustaja on seisukohal, et Viru Ringkonnakohus ei otsustanud Ida-Viru Maakohtu 13.07.2005 määruse (vahistamise asendamine kautsjoniga) läbivaatamisel V.V vahi alla võtmise küsimust üksnes seetõttu, et kehtiv Ida-Viru Maakohtu 07.04.2005 määrus V.V vahistamise kohta oli juba olemas, kehtis endiselt ja seda otsust ei ole kohtu asemel teinud ei politseiametnik ega ka prokurör ja see määrus kuulus täitmisele. Eeluurimiskohtunik Rafkat Minzatov´i 13.07.2005 3
eraldi määrust ette ei näe. Kaebaja on väitnud, et politseijuhtivinspektor Karl Põdra toimingud tema paigutamisel arestimajja olid õigusvastased ning Karl Põdral puudus pädevus V.V kinnipidamiseks ilma kohtu sellekohase määruseta. Ida Politseiprefektuur sellega ei nõustu, kuna oli olemas Ida-Viru Maakohtu 07.04.2005 määrus, millega V.V suhtes kohaldati tõkendina vahistamist. V.V on ise oma kaebuses kinnitanud, et Ida-Viru Maakohtu 07.04.2005 määrus jäi jõusse ka siis, kui sama maakohus hiljem asendas vahi all pidamise kautsjoniga. Kuna 13.07.2005 Ida-Viru Maakohtu määrus asendada V.V tõkend (vahi all pidamine) kautsjoni vastu on Viru Ringkonnakohtu 28.07.2005 määrusega tühistatud kui ebaseaduslik ja põhjendamatu (õiguskorras ei saa õigusjõudu omada ebaseaduslikud otsused), siis jäi kehtima V.V suhtes tõkend - vahistamine. Viru Ringkonnakohus on märkinud, et vastavalt
§-le 21 on eeluurimiskohtunik maa- või linnakohtu kohtunik, kes täidab talle käesoleva seadusega pandud ülesandeid kohtueelses menetluses. V.V kohtuasjas on kohtueelne menetlus lõpule viidud. Seega on eeluurimiskohtunik ületanud oma pädevust, võttes teise kohtuniku menetlusse antud asjaga seotud kautsjoni küsimuse enda lahendada. Tuginedes
§-s 21 sätestatule, puudus eeluurimiskohtunikul pädevus juba kohtu menetlusse jõudnud asjas tõkendit muuta. Seega on õigustühine Ida-Viru Maakohtu 13.07.2005 määrus, millega asendati V.V tõkend vahistamine kautsjoni vastu kui ka Ida-Viru Maakohtu 13.07.2005 määrus kautsjoni määramise kohta, millega V.V vahi alt vabastati. Lähtudes sellest faktist on Ida Politseiprefektuur seisukohal, et Ida-Viru Maakohtu poolt 13.07.2005 tehtud määrused on algusest peale olnud tühised ning pole kunagi õigusjõudu omanud. Nimetatud määrused koostas kohtunik, kellel puudus selleks pädevus, millega rikuti oluliselt menetlusnorme. Karl Põder kui politseiametnik käitus V.V arestimajja toimetamisel igati õiguspäraselt. Vastavalt PolS § 12 lg 1 p-le 6 täidab politsei oma pädevuse piires kohtuotsuseid ja kohtumäärusi, viib täide areste, lühiajalist vangistust ja väljasaatmist, valvab ja konvoeerib kinnipeetuid ja vahi alla võetud isikuid. Kuna eeluurimiskohtunik Rafkat Minzatov`i 13.07.2005 määrused olid õigustühised, siis kehtisid 05.08.2005, millal politseijuhtivinspektor Karl Põder toimetas kaebaja arestimajja, Ida-Viru Maakohtu 07.04.2005 ja 17.06.2005 kohtumäärused, mille kohaselt olid V.V suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist. Seega on vale kaebuses esitatud väide, nagu oleks arestimajja toimetamisega politseiametnik teinud otsuse V.V vahistamise kohta. Oma tegevusega täitis Karl Põder Ida-Viru Maakohtu 07.04.2005 määrust. Väär ja meelevaldne on kaebaja seisukoht, et kui ringkonnakohus tühistas määruse, millega vahistamine asendati kautsjoni vastu ja ei sedastanud oma määruse resolutiivosas, et V.V tuleb vahi alla võtta, siis ei jäänud tema suhtes kehtima ühtegi kriminaalmenetluse tagamiseks kohaldatud tõkendit. Ida Politseiprefektuur on veendunud, et selline ei olnud Viru Ringkonnakohtu 28.07.2005 määruse mõte, mida kinnitab Ida-Viru Maakohtu kohtunik Jüri Sakkart`i 16.08.2005 eelistungi määrus, mille kohaselt V.V suhtes kehtis kuni 16.08.2005 tema suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine.
kohaselt koostatakse protokoll kahtlustatavana kinnipeetud isiku kinnipidamiseks. V.V oli süüdistatav, kelle suhtes oli valitud tõkendiks vahistamine ja kes viibis alates 13.07.2005 ebaseaduslikult vabaduses seoses sellega, et Ida-Viru Maakohus jõustas ebaseaduslikult määruse, mis oli määruskaebusega vaidlustatav ja mille jõustumise tähtaeg saabus alles peale Viru Ringkonnakohtu määruse kuulutamist 28.07.2005. Nimetatuga sisuliselt tühistati süüdistatav V.V kohaldatud kautsjon ja seega seadusest tulenevalt ennistati V.V suhtes endine olukord, milleks oli vahistamine. Kuna V.V oli ebaseaduslikult, so 4
xxxxx Ida-Viru Maakohtule. Kooskõlas
lg-ga 1 on vahistamine kahtlustatavale, süüdistatavale või süüdimõistetule kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises. Vaidlust ei ole selle üle, et Ida Politseiprefektuuri teenistusosakonna personali- ja politseikontrollitalituse politseijuhtivinspektor Karl Põder koostas 05.08.2005 V.V-le kinnipidamisprotokolli ja vahistas ta ilma kohtu määruseta. Nimetatud toimingu tegemine on tõendatud nii Karl Põdra enda ütluste kui ka Ida Politseiprefektuuri poolt kohtule antud kirjaliku vastuse ja kohtuistungil antud seletusega. Karl Põdra ütluste kohaselt puudus seisuga 05.08.2005 V.V kohtu alla andmise määrus, mistõttu tuli tema küsimus lahendada uurimisorgani poolt. Korralduse V.V kinni pidada andis talle Ida Politseiprefektuuri teenistusosakonna personali- ja politseikontrollitalituse politseijuhtivinspektor Veiko Kõre, kes ütles, et selline korraldus on talle antud prokuratuuri poolt. Karl Põdra ütluste kohaselt menetles tema V.V kriminaalasja, mistõttu ta helistas kaebajale eesmärgiga täita Viru Ringkonnakohtu 28.07.2005 määrust. Ta konsulteeris ka prokurör Rita Hlebnikova`ga, kes oli tol ajal haige. Õigus kõnealloleva toimingu teostamiseks tulenes tema ametijuhendist ja prokuratuuri suulisest korraldusest, kuigi see polnud antud otseselt talle (t.lk.65,66). Ida Politseiprefektuur leiab oma kirjalikus seletuses kohtule, et kuna praktikas ei ole tavaline olukord, kus vahistatu ebaseaduslikke vahendeid omakasupüüdlikult ära kasutades vabadusse pääseb ja seejärel vahistamisest kõrvale hoiab, siis pole ka seadusandja poolt sätestatud regulatsiooni, mis kehtestab ebaseaduslikult vabaduses viibiva vahistatu kinnipidamiskohta paigutamise. Samuti leiab Ida Politseiprefektuur, et kuna V.V ei 5
§-ga 130. Nimetatud õigusnormist tuleneb, et vabadust saab võtta süüdistatavalt ainult kohtumääruse alusel. Sama tuleneb
Ida-Viru Maakohtu 07.04.2005 kohtumäärus V.V vahi alla võtmise kohta oli küll kehtiv, kuid kuna süüdistatav V.V viibis vabaduses, siis sai ainult kohtunik otsustada, kas ja millist tõkendit tema suhtes uuesti kohaldada. Politseiametnik Karl Põdral puudus õigus ja pädevus langetada otsus vabaduses viibiva V.V vahi alla võtmiseks. Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et seaduseandja poolt pole sätestatud regulatsiooni, mis kehtestab ebaseaduslikult vabaduses viibiva süüdistatava kinnipidamiskohta paigutamise. Sõltumata sellest, mis põhjustel süüdistatav viibib vabaduses, tuleb temalt uuesti vabaduse võtmisel lähtuda
§-dest 130 ja 131. Eesti Vabariigi PS §-st 21 (kommenteeritud väljaanne lk. 178) nähtub, et isikuvabaduse idee on, et vabadus on reegel ning see on tagatud. Vabadusse sekkumine on lubatud üksnes juhul, kui see on seaduses selgelt ette nähtud, see on põhjendatud ning 6
mõttes. Nii 05.08.2005 protokolli koostamine kui ka samal päeval V.V arestimajja paigutamine olid mõlemad suunatud V.V-lt vabaduse võtmisele, mistõttu kohus käsitleb neid ühe toiminguna. Vastavalt politseiprefekti 27.09.2004 käskkirjaga nr. 132 kinnitatud Ida Politseiprefektuuri teenistusosakonna personali- ja politseikontrollitalituse politseijuhtivinspektor Karl Põdra ametijuhendi p 3 alapunktile 3.2 võib politseijuhtivinspektor võtta vastu otsuseid oma pädevuse piires. Kuna vahi alla võtmise otsustamine ei kuulu Ida Politseiprefektuuri teenistusosakonna personali- ja politseikontrollitalituse politseijuhtivinspektor Karl Põdra õiguste ega kohustuste hulka, siis eiras politseijuhtivinspektor Karl Põder vaidlustatud toimingut tehes ka oma ametijuhendi p-i 3.2. Kooskõlas HKMS § 4 lg-ga 2 kuulub halduskohtu pädevusse kaebuste läbivaatamine ametnike toimingute peale. Ida Politseiprefektuuri kirjalikust seletusest nähtub, et neile jääb arusaamatuks, miks süüdistatav V.V oma oletatava õiguse kaitseks pöördus halduskohtu poole, kui kaebused kriminaalmenetlustoimingu peale vaadatakse läbi
§-des 228-232 sätestatud korras.
§-d 228-232 reguleerivad kaebuste esitamist uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale.
lg 1 sätestab, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Nagu juba eelpool antud otsuses on märgitud, koostati V.V-le süüdistusakt prokuratuuri poolt 21.06.2005 ning seega seisuga 05.08.2005 puudus tal õigus kaevata prokuratuurile uurimisasutuse toimingu peale. Eeltoodust tulenevalt sai kaebaja vaidlustada ametiisiku toimingu ainult halduskohtus. Kaebuse rahuldamisel lähtub kohus HKMS § 26 lg 1 p-st 1. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE Kohtulahend jõustus edasikaebamata 09.05.2006 Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2006 kohtuotsuse haldusasjas nr. 3-05-717 alusel, millega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 03.01.2006 otsus muutmata. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.