lg-st 1 tulenevalt vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanule tervisekahjustuse tekitamise eest oma süüst sõltumata. Hageja pidi seoses kehavigastusega kannatama pikka aega füüsilist ja hingelist valu. Rangluu- ja roidemurdude tagajärjel on halvenenud hageja tervis: tal on raske käia, ta väsib kiiresti, magab halvasti, käe liikuvus on vähenenud. Hageja on muutunud närviliseks ja tunneb depressiooni. Häiritud on tema tavaline eluviis, sest rangluumurruga seoses on probleemid enda pesemisega ja muude igapäevatoimingute sooritamisega. Kohtuistungil seletas hageja lisaks hagiavalduses toodule, et trauma tagajärjel tekkisid tal verevalumid näos; kuna elab üksi, pidi paistes näoga poes käima ja see tekitas hingelisi kannatusi. Luud valutavad ka praegu, ühte kätt ei saa eriti kasutada. Hageja välimus on muutunud, vasak õlg on lühem, sest rangluu on valesti kokku kasvanud. PS §-le 25 ja
lg-le 5 ja §-le 130 tuginedes palus hageja mõista kostjalt enda kasuks mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamiseks 30 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Olles omaks võtnud, et ta on antud liiklusõnnetuse põhjustamises väärteomenetluses süüdi tunnistatud, leidis kostja, et asja arutamisel tuleb tuvastada kostja süü aste, anda hinnang asjaoludele ja tegudele, millega põhjustati moraalseid kannatusi, võtta arvesse moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahjutekitanu varalist olukorda. Kostja ei saanud oma tegevuse tagajärgi ette näha, sest bussi ette ilmus ootamatult jalakäija ja kostja oli sunnitud pidurdama. Pärast liiklusõnnetust pakkus kostja hagejale abi, millest hageja keeldus. Hageja ei ole moraalse kahju tekkimist tõendanud ning nõutava hüvitise suurus 30 000 krooni on kostja jaoks liiga suur. Kostja palk on 4 170 krooni kuus. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 30.09.2005 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuvastada kahju tekkimine kannatanul, kahju tekitaja õigusvastane tegu ja põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel. Arstitõenditest ja kriminaalasja toimikus olevast kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt tekkisid hagejale kostja poolt sõiduki juhtimise tagajärjel vasaku rangluu murd ja II-IV vasaku roide murd. Seda ei ole kostja vaidlustanud. Näo verevalumeid ja turset meditsiiniliselt diagnoositud ei ole ning üksnes hageja seletust ei lugenud kohus selle tuvastamiseks piisavaks. Samuti ei ole tõendatud vigastatud õla lühenemine ja käe liikuvuse piiramine. Vastavalt L. Polikliiniku 12.08.2003 väljavõttele haige ambulatoorsest kaardist on selline tagajärg võimalik tulevikus ja kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt ei ole tervisekahjustuse kaugtagajärgi võimalik prognoosida. Peale hageja seletuse ükski tõend tagajärje saabumist ei kinnita. Seega tuvastamata vigastustest ei saanud hagejale kahju tekkida. 2
lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 1 kohaselt ei sõltu suurema ohu allikaga kahju põhjustamise puhul kahju hüvitamise kohustuse tekkimine kahjutekitanu süüst. Kohtu seisukohad tõendamismenetluses on ebaõiged, kuna ühest küljest luges kohus valu ja selle tagajärgede tuvastamisel tõendiks hageja seletuse, kuid teisalt nõudis veel muude tõendite esitamist, mis ei ole põhjendatud ega mõistlik. Kohtuistungil hageja seletas, et arst kirjutas talle välja valuvaigisteid ja unerohtu. Seega olid valust tingitud raskused magamisel tõendatud hageja seletusega. Samuti oli hageja seletusega tõendatud kehavigastusest tulenev väsimine. Kohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud selgitama, milles väsimine seisneb või väljendub, on ebaõige, kuna apellandi arvates on üldteadaolev, mida tähendab väsimine. Hagejal mittevaralise kahju tekkimine on tõendatud nii hageja seletuse kui 3
lg 5 ja § 1056 lg 1 silmas pidades rahuldada, kuna hüvitise suuruse määramiseks andis hageja kohtule vabad käed (
Vastavalt
lg-le 2 tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kohtukulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium leiab, et otsus kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu tõendite hindamise osas alljärgnevatel põhjendustel. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et hagejal tekkisid kostja poolt sõiduki juhtimisel kehavigastused, so vasaku rangluu murd ja vasaku roide murrud. Kolleegium nõustub apellandi väitega, et mittevaralise kahju väljamõistmiseks tuli hagejal tõendada füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste esinemist
MS § 90 lg 2 mõttes, ei ole ta saanud kuus kuud normaalselt hingata, magas istuvas asendis 3 kuud. Hageja seletuse kohaselt on ta üle elanud piinasid, mida ei saa ette kujutada, vasak käsi ei kannata raskeid asju tõsta/ tlk. 58/. Toimikust ilmneb, et hageja vajas pikaajalist ravi ning asjaolus, et luumurruga kaasnevad valuaistingud, kahtlusi ei tekkinud. Kolleegium leiab, et rangluu ja roiete murru korral ei teki kahtlusi ka selles, et kannatanu uinak ning ka tavapärane tegevus võis olla häiritud. Maakohus leidis, et mittevaralise kahju väljamõistmiseks on vajalik tõendada, et valuaistingud mõjutasid oluliselt elukorraldust. Kolleegium nõustub eeltoodud maakohtu seisukohaga. Samas on kohus hagi rahuldamata jätmisel jätnud tähelepanuta esitatud tõendid, millest ilmneb, et tervisekahjustuse tagajärjel esines hagejal nii füüsiline kui hingeline valu, mis mõjutas oluliselt elukorraldust. Selleks tõendiks oli hageja enda seletus ning tervisekahjustust tõendasid meditsiinilised dokumendid. Kriminaalasjas nr 032314000 21 olevast isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 53 ilmneb, et hageja tervisekahjustuse ravi on pikaajaline ning kaugtagajärgi ei ole võimalik prognoosida / tlk. 39/. Meditsiinidokumentidest ilmneb, et patsient kaebas valu üle seljas, rindkeres ja jalgades. Hageja kirjeldas üksikasjalikult elukorralduses tekkinud probleeme: ta elab üksi ning taludes valu tekkisid hirmuhood, on raskusi pesemisel, poes käimisel ning kodutööde tegemisel/ t.lk.68/. Kolleegium peab hageja seletust kui tõendit usaldusväärseks ning leiab, et see annab alust hagi rahuldamiseks mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Hageja taotles mittevaralise kahju väljamõistmist 30 000 krooni osas, mille suhtes kostja esitas vastuväiteid ning palus arvestada, et tema sissetulek on kõigest 4170 krooni kuus. Mittevaralise kahju suuruse määramisel puuduvad objektiivsed kriteeriumid ning kohtul tuleb arvesse võtta õiguse üldpõhimõtet, ühiskonna üldise heaolu taset ning kohtupraktikat. 4
lg 2 annab kohtule õiguse isikule kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamisega tekitatud kahju korral hüvitamiseks välja mõista mõistliku rahasumma. Kolleegium leiab, et mittevaralise kahju väljamõistmisel tuleb arvesse võtta ka kahju tekitanu majanduslikku olukorda, sellele on tähelepanu pööranud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuses nr 3-2-1-34-05. Toimikus oleva tõendi kohaselt on kostja töötasuks kuus ca 4100 krooni ning ta on kogu menetluse ajal väitnud, et ei ole võimeline hageja poolt nõutud summat maksma. Arvestades eeltoodut kolleegium peab õiglaseks ja mõistlikuks summaks, milline kuulub hageja kasuks väljamõistmisele mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 krooni ning leiab, et tulenevalt
lg-st 1 on hageja õigustatud esitama nõude suurema ohu allikat valitsenud isiku, so. antud juhul kostja, vastu. Vastustaja esitas taotluse apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu väljamõistmiseks. Kolleegium leiab, et kuivõrd hagi kuulub osalisele rahuldamisele, siis tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb kohtukulud jätta poolte endi kanda. Ulvi Loonurm Margo Klaar Mare Merimaa 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.