) § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel
§-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti 2 2-05-59 väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.
lg 1 kohaselt on, juhul kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga.
lg 3 kohaselt võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka
Hagiavalduse kohaselt on hageja osanik alates 30.01.2002.a ja juhatuse liige alates 03.05.2002.a Andreas Väljamäe. Samuti on A. Väljamäe alates 28.05.2003.a kostja juhatuse liige, peale 23.04.2003.a omandas ta kostja ainuosa. Heldur Väljamäe, kes on A. Väljamäe isa, on kostja asutaja. H. Väljamäe oli kostja osanik kuni 23.04.2003.a ja kostja juhatuse liige alates selle asutamisest kuni 28.05.2003.a. Nimetatud asjaolude alusel loeb kohus hageja ja kostja nende juhatuse liikmete ja osanike kaudu lähikondseteks
30.08.2004.a kuulutati Harju Maakohtu kohtuotsusega välja hageja pankrot. Hageja omab AS-is Hansapank arvelduskontosid, mille väljavõtetest nähtuvalt on hageja teinud perioodil 17.01.2003.a-14.06.2004.a kostjale kui oma lähikondsele isikule AS-is Hansapank kuuluvale kahele arvelduskontole makseid kokku 399 369,77 krooni selgitustega „arvete tasumine“. Hageja ei ole koostanud 2003.a majandusaasta aruannet. Juhatuse poolt pankrotihaldurile esitatud bilansist perioodil 01.01.-05.08.2004.a nähtub, et seisuga 01.01.2004.a oli eelnevate perioodide kahjum osaühingul kokku 543 199,80 krooni ja omakapital -503 199,80 krooni (negatiivne). Vastavad näitajad 05.08.2004.a seisuga kasvavad. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 20.05.2004.a korralduse nr 15-2.1/5738 maksuvõla tasumise kohta ja selle lisade kohaselt on hagejal alates 2002.a lõpust pidev jooksev maksuvõlgnevus Eesti Vabariigi ees, mis kasvas jooksvalt samaaegselt kostjale maksete tegemisega. Kuivõrd hageja oli perioodil, mil ta tasus oma lähikondsele 399 369,77 krooni suurust võlga, maksuvõlglane, siis pidanuks hageja tasuma olemasolevatest vahenditest kõigepealt maksuvõlad ning muud kohustused ja alles siis rahuldama lähikondsete nõuded. Hageja juhatus, toimides vastupidiselt, on rikkunud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ja kahjustanud muuhulgas Eesti Vabariigi varalisi huve. Eeltoodust lähtuvalt on hageja nõuded õiguslikult põhjendatud ja tuleb tunnistada hageja poolt kostjale rahalise kohustuse täitmine kokku 399 369,77 krooni kehtetuks ning mõista kostjalt välja hageja pankrotivarasse 399 369,77 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Alates 01.01.2006.a kehtiva TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. 3 2-05-59 Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagejal tulnuks käesoleva hagi esitamisel tasuda riigilõivu 21 060,00 krooni (21 000,00 kr + 60,00 kr). Harju Maakohtu 10.01.2005.a kohtumäärusega on hageja kui pankrotis olev äriühing maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest vabastatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 21 060,00 krooni riigilõiv TsMS § 64 lg 1 alusel ja 224,20 krooni postikulud TsMS § 54 lg 1 ning 4 alusel kostjalt riigituludesse välja mõista. Katrin Saar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.