3-06-456/12

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. mai 2006, Jõhvi 3-06-456 X (isikukood X) kaebus Ida-Eesti Päästekeskuse (registrikood 70007950) Lääne-Virumaa Päästeteenistuse 17.02.2006 tuleohutusjärelevalve ettekirjutuse nr. 14 tühistamiseks
2. aprill 2006 X, tema esindaja Anti Aasmaa, Ida-Eesti Päästekeskuse esindaja Maido Nõlvak ja Raul Allik RESOLUTSIOON 1.Rahuldada kaebus täies ulatuses. 2.Tühistada Lääne-Virumaa Päästeteenistuse 17.02.2006 tuleohutusjärelevalve ettekirjutus nr.
3. 3.Mõista Ida-Eesti Päästekeskuselt X kasuks kohtukuludena välja 1524 (üks tuhat viissada kakskümmend neli) krooni. 4.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 16.02.2006 kontrollis Lääne-Virumaa Päästeteenistuse vaneminspektor Aleksander Bild Sõmeru valla Võhma küla Tõnurahva talu hoonete vastavust tuleohutuse nõuetele, koostas protokolli nr. 17 (t.l. 21) ning märkis selles, et elamu küttekolded, elektrisüsteem ja juhistik on amortiseerunud ja katki, puuduvad harukarbid, pistikupesad, luba kütteseadmete renoveerimiseks. 17.02.2006 koostas sama ametiisik tuleohutusjärelevalve ettekirjutuse nr.
4. Selles pani ta Tõnurahva talu omanikele Raul Allikule, X, Liia Kingole ja Silvi Allikule kohustuse korrastada hiljemalt 01.04.2006 küttekolded ja elektrisüsteemi, esitada hiljemalt 01.05.2006 paiksete kütteseadmete renoveerimise projekti ning keelas kuni eelnimetatu täitmiseni sunniraha hoiatusel kütteseadmete ja elektrijuhistiku kasutamise. 06.03.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 3-4) ja palus, et LääneVirumaa Päästeteenistuse ettekirjutus tühistataks täies ulatuses. Haldusmenetluse seadustiku § 54, § 56 ja § 58 tuginedes leidis ta, et vaidlustatud ettekirjutus on ebaproportsionaalne, sisuliselt põhjendamata ja kaalutlusvigadega ning rikub menetlusnõudeid ulatuses, mis võis mõjutada asja 1 otsustamist. Neid seisukohti põhjendas ta väitega, et ei viibinud tuleohutusjärelevalve protokolli koostamise juures ega saanud ka hiljem oma seisukohti esitada, et ettekirjutusest ei nähtu päästeseaduse § 285 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid, et selles pole piisavalt kirjeldatud avastatud puudusi ja võimalikke tagajärgi, et sellest ei nähtu põhjendused täitmise tähtaja ja kõige rangemate meetmete kasutamiseks ning et arvestatud ei ole ka Eesti geograafilisest asendist tulenevat kütteperioodi pikkust. Veel juhtis kaebaja tähelepanu vastuolule Lääne-Viru Päästeametile esitatud kirjaliku taotluse ja protokolli kuupäevades ning väitis, et kasutab talu ruume ja leiab, et küttekollete ja elektrisüsteemi seisukord pole selline, mis nõuaks nii rangete ettekirjutuste tegemist. Ida-Eesti Päästekeskuse kirjalikus vastuses (t.l. 17-19) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti seda mitte rahuldada ja väideti, et hoone vastavust kontrollis ametiisik haldusmenetluse seaduse § 35 lg. 1 p. 1 ja päästeseaduse § 283 lg. 1 ja 2 alusel ja Raul Alliku juuresolekul ning et kogutud tõendite alusel tuvastati kiiret sekkumist vajav reaalne tulekahju tekkimise oht. Sunniraha hoiatuse osas väideti, et see on kohaldatud üksnes tuleohtlike elektripaigalduste ja kütteseadmete kasutamise keelu suhtes ja nõustuti sellega, et seejuures ära märgitud tähtaeg on eksitav. Veel väideti, et X seisukohtadest ja vastuväidetest poleks tuleoht ja seega ka ettekirjutuse sisu muutunud ja väideti, et ametiisik küll tahtis talle tuleohutusnõuete rikkumise asjaolusid ja tagajärgi 18.02.2006 selgitada, kuid teda ei soovitud kuulata. Kohtuistungil jäid X ja tema esindaja Anti Aasmaa kirjaliku kaebuse väidete ja nõude juurde ning esitasid 1524 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamise nõude. X väitis, et kohtule esitatud fotod pole tehtud kontrollimise ajal ja tegelikult oli kamin juba 15.01.2006 remonditud. Ta ei pidanud küttekollete ja elektriseadmete olukorda ohtlikuks ja arvas, et menetlusse kaasamise korral saanuks ta seda inspektorile ka selgitada. Ida-Eesti Päästekeskuse esindaja Maido Nõlvak jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ja märkis, et päästeteenistuse ülesanne on tuleohutusnõuetest kinnipidamise kontroll, mitte omanike vaheliste vaidluste lahendamine. Ta nõustus sellega, et ettekirjutuse tegemisel rikuti nii menetlus- kui ka vorminõudeid, kuid pidas ettekirjutust siiski põhjendatuks. Raul Allik polnud kaebuse rahuldamisega nõus ja väitis, et inspektor tegi kohtule esitatud fotod ülevaatuse ajal. Ta küll möönis, et peale ülevaatust on kamina juures mingeid parandustöid tehtud, kuid ei pidanud seda piisavaks ja leidis, et oht on suur ja siiani olemas. Kamina väitis ta olevat ahju tagaküljel paikneva ukseta ava, kust tuli põrandale pritsib. Veel väitis Raul Allik, et käimas on kohtuvaidlus kaasomandi jagamise üle ning enne selle lõppu polegi majas võimalik midagi teha. Teised kolmanda isikuna kaasatud kohtuistungile ei ilmunud, selle toimumise aeg ja koht olid neile ettenähtud korra kohaselt teatavaks tehtud (t.l. 32, 34, 37 ja 40). KOHTU PÕHJENDUSED Tuleohutusjärelevalve küsimusi reguleerib päästeseadus. Selle seaduse § 282 lg. 1 ja 2 sätestatu kohaselt on tuleohutusjärelevalve ametnikul küll õigus teostada järelevalve alla kuuluva objekti ülevaatust ja teha tuleohu kõrvaldamiseks ettekirjutusi, kuid tal on ka sama seaduse § 283 lg. 1, 2 ja 3 tulenevad kohustused. Nende kohaselt peab tuleohutusjärelevalve ametnik selgitama objekti omanikule või tema volitatud isikule tuleohutusülevaatuse eesmärki, selle toiminguid ja tuleohutusalaste nõuete rikkumise olemust ning võimaldama oma tegevust jälgida. Samuti peab ta andma menetlusosalistele võimaluse arvamusi ja vastuväiteid esitada ning kandma need protokolli. Päästeteenistuse seaduse § 1 lg. 2 kohaselt tuleb selle seadusega ettenähtud menetlustele kohaldada ka haldusmenetluse seaduse sätteid. Nimetatud seaduse § 6 kohaselt lasub haldusorganil kohustus välja selgitada kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral peab ta koguma selleks tõendeid ka omal algatusel. Tõnurahva talu kolme omaniku nimel Lääne-Virumaa Päästeteenistusele esitatud teatest (t.l.20) ja tuleohutusjärelevalve ettekirjutusest nr.14 (t.l.7) nähtub, et talul on neli omanikku. See asjaolu oli järelevalvet teostanud ametnikule teada. Eelnimetatud teate sisust pidi ametnikule olema arusaadav ka see, et omanikud ei ole oma vara valdamise suhtes ühel meelel ja nende vahel on käimas kohtuvaidlus. Vaatamata sellele pole ta kõiki menetlusosalisi 2 toimingute juurde kutsunud, neile nõutavaid selgitusi andnud ega võimaldanud oma seisukohtade ja vastuväidete esitamist. Seega on tuleohutusülevaatus läbi viidud kehtestatud menetlusnormide olulise rikkumisega. Kohtuistungil väitis üks päästeteenistusele teate esitanud omanik Raul Allik, et enne kohtuvaidluse lõppemist polegi võimalik majas midagi ära teha (t.l. 55). See asjaolu on jäänud ametnikul tähelepanuta ning ettekirjutusega on ta omanikele määranud tähtajad, millised ei saa olla reaalselt täidetavad. Päästeseaduse § 285 lg. 1 ja 2 on loetletud need juhud, millistel võib tuleohutusjärelevalve ametnik ettekirjutuse koostada, kuid ei ole kehtestatud ettekirjutusele mingeid vorminõudeid. Seetõttu tuleb lähtuda haldusmenetluse seaduses kehtestatud üldistest vorminõuetest. Selle seaduse § 55 lg. 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Sama seaduse § 56 lg. 1, 2 ja 3 kohustavad kirjalikku haldusakti kirjalikult põhjendama, märkima seejuures ära haldusakti andmise faktilise ja õigusliku aluse ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul veel ka kõik need kaalutlused, milledest lähtuti. Lääne-Virumaa Päästeteenistuse vaidlusaluses ettekirjutuse nr. 14 punktides 1 ja 2 märgitud õiguslikud viited pole piisavad selle haldusakti sisu üheseks mõistmiseks. Viidatud siseministri 08.09.2000 määrusega nr. 55 kehtestatud “Tuleohutuse üldnõuete” § 59 koosneb seitsmest ja § 66 kümnest punktist. Üksnes paragrahvi numbrile viitamine ei võimalda aru saada, mida ettekirjutuse adressaatidele tegelikult ette heidetakse ja mida täpselt peavad nad selle täitmiseks tegema. Samuti puuduvad ettekirjutuses otsustatu aluseks olnud faktide kirjeldus ja kaalutlused. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg. 1 lubab esitada haldusakti põhjenduse ka muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Antud juhul on ettekirjutuse sissejuhatavas osas küll viide 16.02.20006 koostatud tuleohutusülevaatuse protokollile nr. 17, kuid selles sisalduv olukorra üldsõnaline kirjeldus pole ettekirjutuse nõuete põhjendamise seisukohalt piisav sest, ka sellest ei selgu kõiki vajalikke faktilisi asjaolusid, otsustamise aluseks olnud kaalutlusi pole aga üldse kuskil märgitud. Haldusakt, mis paneb sunniraha hoiatusel isikutele kohustusi sooritada kindlaksmääratud tähtaja jooksul mingid toimingud, peab olema eriti hoolikalt põhjendatud ja sellest peab olema võimalik täpselt aru saada, millisel põhjusel ja mida konkreetselt tuleb haldusakti täitmiseks teha. Halduskohtumenetluse praktika kohaselt on haldusaktis kirja panemata jäänud põhjendusi kohtumenetluse käigus küll võimalik täiendada, kuid seda saab teha ainult õigusliku ja faktilise põhjenduse osas ning juhul, kui põhjenduste tegelik olemasolu on kontrollitav. Otsustuse aluseks olevaid kaalutlusi ei saa niisugusel viisil esitada, sest kohtul pole võimalik tagantjärele tuvastada, kas suuliselt väidetu oli ikka tõepoolest haldusakti andja kaalutlus või on tegemist üksnes enda õigustamisega. Eeltoodust tulenevalt on Lääne-Virumaa Päästeteenistuse vaneminspektor Aleksander Bildi poolt 17.02.2006 koostatud tuleohutusjärelevalve ettekirjutus nr. 14 õigusvastane ja rikub X õigusi. Seega kuulub esitatud kaebus halduskohtumenetluse seaduse § 26 lg. 1 p. 1 kohaselt täies ulatuses rahuldamisele ning kaebaja kasuks tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 alusel välja mõista ka õigusabi eest tasumisega kantud kokku 1524 krooni suurune kohtukulu (t.l. 51). /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 3