2 ja koolikohustuslike laste arvestamise juhendile. 16.03.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-3), viitas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg. 1 ja § 3 p. 2, haldusmenetluse seadustiku § 6 lg. 1, § 54 ja § 56 lg. 2 ning palus, et Narva Linnavolikogu kohustataks 30-päevase tähtaja jooksul 21.02.2006 otsust nr. 29 tema teeninduspiirkonna tänavate ja majade loetelu osas uuesti läbi vaatama. Kaebaja väitis, et loetelu rikub oluliselt kooli kollektiivi õigust õppeasutuse arengule, ähvardab klasside ja töökohtade koondamisega ning lisas, et Narva omavalitsus planeerib kooli üldse likvideerida. Ta märkis, et loetelu on vastuolus seadusega, tugineb kehtetule juhendile, võrreldes eelmisega on seda oluliselt kitsendatud, lähedal asuvates majades elavate laste seaduslikke õigusi ei tagata ning laste vastuvõtmine Juhkentali koolist on üldse lõpetatud. 1 Narva Linnavolikogu kirjalikes vastuväidetes (t.l. 22-23) kaebusega ei nõustutud ning märgiti, et teeninduspiirkondade määramine on ette nähtud
2, sama seaduse § 18 aga võimaldab vabade kohtade olemasolul kooli vaba valiku. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduses füüsilise ja juriidilise isiku kohta sätestatule tuginedes leiti, et kaebaja pole kaebuse esitamise õiguslik subjekt ning põhikooli ja gümnaasiumiseadus ei näe talle linna ametiasutuse hallatava asutusena ette ka protesti esitamise õigust. Kohtuistungil jäid kaebaja esindajad kirjaliku kaebuse juurde, soovisid endise olukorra taastamist ja esitasid kokku 1710 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude. Aleksandr Gamazin põhjendas kaebuse esitamist asjaoluga, et see on suunatud otseselt koolile ja vajadusega kindlustada kõigi kooli teeninduspiirkonnas elavate laste õppimine ning kaitsta nende huve. Ta leidis, et koolide teeninduspiirkondade määramine peab toimuma kooskõlas haldusmenetluse seadusega, kuid seda põhimõtet on oluliselt rikutud, sest volikogu pole määratlenud teeninduspiirkondade vähendamise eesmärki ega võimaldanud koolil menetluses osaleda. Seejuures ta väitis, et kuus kooli vahetus läheduses asuvat maja on määratud Joala kooli teeninduspiirkonda, vahele jääb elava liiklusega tänav, seal on juhtunud traagilisi õnnetusi ja lastel oleks ohutum käia Narva 6. Koolis. Veel väitis Aleksandr Gamazin, et X on esimesse klassi astumiseks ette valmistanud 42 last, seega peaks teise klassikomplekti juurde tegema, teeninduspiirkonna vähendamine aga on kunstlik ning rikub kooli õigust arengule ja õigust vastu võtta enda õpetatud lapsi. Natalja Lessina lisas, et kool peab säilitama ühiskondliku arvamuse, kui tal ei lubata kunstlikult iga aasta kahte klassi avada ja vähendatakse teeninduspiirkonda, siis teevad vanemad järelduse, et kool kavatsetakse sulgeda. Narva Linnavolikogu esindaja jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ja leidis, et 20.04.2006 otsuse nr. 68 andmisega on kaebaja nõue sisuliselt rahuldatud ja esialgses haldusaktis esinenud puudused kõrvaldatud. Ta jäi selle juurde, et koolil pole hallatava asutusena õigust kaebust esitada, samuti pole tal õigust dikteerida linna organitele seda, milline peab tema teeninduspiirkond olema. Endise olukorra taastamist pidas Pjotr Näkk esimesse klassi tulevate laste vähesuse tõttu võimatuks ning lisas, et vaidlusalune haldusakt pole vastuolus seadusega, sest sellega kehtestatud teeninduspiirkond aitab täita
1 kehtestatud kohustust. KOHTU PÕHJENDUSED Kirjalikus kaebuses soovis kaebaja, et Narva Linnavolikogu kohustataks 21.02.2006 otsusega nr. 29 talle kinnitatud teeninduspiirkonna tänavate ja majade loetelu uuesti läbi vaatama. Täpselt seda on Narva Linnavolikogu 20.04.2006 toimunud istungil ka teinud ning sel kuupäeval vastu võetud otsusega nr. 68 (t.l. 44-49) on kaebuse nõue formaalselt täidetud. Üksnes kohustamisnõude esitamisega pole kaebajal aga kuidagi võimalik kaitsta oma väidetavaid õigusi, sest talle kinnitatud teeninduspiirkonna uus üle vaatamine ei muuda kehtetuks selle kohta antud haldusakti. Seega peaks kaebuse tegelik taotlus olema hoopis Narva Linnavolikogu 21.02.2006 otsuse nr. 29 osaline tühistamine ja sellest tulenev ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks. Kohtuistungil selgitas ka kaebaja esindaja Aleksandr Gamazin, et nende sooviks on endise olukorra taastamine ja nõudis kaebuse sisulist läbivaatamist (t.l. 53 pöördel ja 54). Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 sätestatu kohaselt saab halduskohtusse pöörduda ainult oma rikutud õiguste või vabaduste kaitsmise eesmärgil. Seetõttu peab halduskohus kaebuse lahendamisel esmalt kontrollima, kas ja kuidas puutub vaidlustatud haldusakt või toiming kaebaja õigustesse ning kaebuse saab ta rahuldada vaid siis, kui kohtumenetluses leiab tuvastamist, et haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõttu on kaebaja põhiseadusest, seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist tulenevaid ja konkreetselt määratletavaid subjektiivseid õigusi rikutud ning kaebuse nõude läbi saab neid taastada. Kuna sisuliselt võivad ka riigi või kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused omada halduskohtus kaitstavaid õigusi, pole halduskohtul alust kohtumenetluse lõpetamiseks kaebuse lubamatuse põhjendusel, vaid tuleb kontrollida, kas kaebuse esitaja ka 2 tegelikult selliseid õigusi omab ning kas neid on tema poolt vaidlustatud haldusaktiga rikutud niisugusel määral, mis tooks kaasa kaebuse nõude rahuldamise. Käesolevas kaebuses kohtule esitatud väidetest nähtuvalt on X arvamusel, et koolidele varem kinnitatud teeninduspiirkondade muutmine rikub tema õigust arengule, lähedal asetsevates majades elavate lastevanemate õigust valida oma lapsele sobiv kool ning võimalikust koondamisest tulenevaid töökollektiivi õigusi. Ükski seaduse ega muu õigusakt pole koolile andnud õigust esitada kaebust oma töötajate, laste või nende vanemate nimel. Sisuliselt möönis seda kohtuistungil ka kaebaja esindaja Aleksandr Gamazin (t.l. 54). Seega ei saa kumbki vastav väide anda vähimatki alust kaebuse rahuldamiseks. Kohtuistungil ei selgitanud ükski kaebaja esindajatest, mida nad täpselt kooli arengu all silmas peavad, kuid nende taotluse ja väidete alusel võib järeldada, et nad soovivad võimalust teenindada sellist piirkonda, mis oli nende koolile kinnitatud enne Narva Linnavolikogu 21.02.2006 otsuse nr. 29 vastuvõtmist. Kohaliku omavalitsuse volikogu õigus ja kohustus kinnitada kooli teeninduspiirkond on kehtestatud
2. Seaduseandja on selle sätte paigutanud seaduse sellesse osa, mis käsitleb koolikohustust. Seaduse § 17 lg. 1 kohaselt on õpilane koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni. Seega on sama seaduse § 19 lg. 1 sätestatuga koolile pandud kohustus, tagada igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele õppimisvõimalus, seotud üksnes põhihariduse omandamisega. X koduleheküljel avaldatud kooli arengukava aga näeb kooli kui majanduskallakuga gümnaasiumi ega käsitle mingilgi määral põhikooli arendamist.
sätestatu kohaselt toimub vastuvõtt gümnaasiumisse põhikooli lõpetamise tulemuste alusel, koolile kinnitatud teeninduspiirkonnaga ei saa sellel mingit seost olla ning kindlaks määratud suunitlusega õppe puhul ei ole mõistlik eeldada ka seda, et kõik kooli teeninduspiirkonnas elavad lapsed soovivad jätkata hariduse omandamist just selles koolis. Kohtuistungil mainis Aleksandr Gamazin kooli õiguste rikkumisena täiendavalt ära veel ka selle, et kool on esimesse klassi astumiseks ette valmistanud 42 last ega saa nüüd neid kõiki vastu võtta. Kuna seaduseandja pole näinud ühelegi koolile ette õigust võtta esimesse klassi tema enda poolt väljaõpetatud lapsi, ei saa keegi seda olematut õigust ka rikkuda. Samuti ei ole koolidele ette nähtud õigust valida endale teeninduspiirkonda ega kaasa rääkida selle määratlemisel. Halduspiirkonna hariduse arengu kavandamine on haridusseaduse § 7 kohaselt kohaliku omavalitsuse ülesandeks, sama seaduse § 29 lg. 2 annab haridusasutustele iseseisvuse ainult õpetamise ja kasvatamise korraldamisel ning raha ja vara kasutamisel. Haldusakti, millega kohaliku omavalitsuse volikogu määrab kindlaks oma haldusterritooriumil asuvate koolide teeninduspiirkonnad on suunatud eelkõige nende piirkondade elanikele, kellel tekib õigus ja kohustus panna oma laps kindlasse kooli. Seetõttu saab selline haldusakt rikkuda kooli õigusi vaid juhul, kui talle kinnitatud teeninduspiirkond on kooli reaalseid võimalusi arvestades liialt suur või on mõni muu põhjus, miks ei saa tagada selle piirkonna koolikohustuslike laste õpetamist. Kohtuistungil kinnitas kaebaja esindaja Aleksandr Gamazin, et vaidluse põhjuseks oleva otsusega kehtestatud kooli teeninduspiirkond ei takista
1 sätestatud kohustuse täitmist (t.l. 55 pöördel) ja teised esindajad vastupidiseid väiteid ei esitanud. Kohtupraktikas kinnitunud seisukoha järgi ei pea halduskohus kontrollima vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasust ega käsitlema kaebuse kõiki väiteid ja neile esitatud vastuväiteid, kui ta tuvastab, et vaidlustatu ei riku kaebaja õigusi. Ehkki seda põhimõtet on otstarbekohane järgida ka käesoleval juhul, peab kohus vajalikuks mõned asjaolud siiski ära märkida. Väär on Aleksandr Gamazini poolt kohtuistungil esitatud väide, et otsuse alusel kaebaja teeninduspiirkonnast välja arvatud kuus maja anti Joala kooli teenindada ning nüüd tuleb lastel üle tänava käia (t.l. 54). Tegelikult määrati kõik need majad Kreenholmi Gümnaasiumi teeninduspiirkonda ja just X teeninduspiirkonna majadest asub valdav enamus teisel pool Kreenholmi tänavat (t.l. 6 ja 50). Vaidluse põhjuseks oleva otsusega on X teeninduspiirkonda küll vähendatud, kuid järgmisel õppeaastal esimesse klassi võtta lubatud õpilaste arv 24 on jäänud eelmiste perioodidega võrreldes samaks (t.l. 38-39 ja 41) ja seega annab otsus X senisest paremad võimalused põhikooli- ja 3 gümnaasiumiseaduse § 19 lg. 1 tuleneva kohustuse täitmisega toime tulla. Seda, et eelnevatel aastatel on avatud ainult üks esimene klass möönis kohtuistungil ka kaebaja esindaja (t.l. 54). Kuna Narva linna koolide seni kehtinud teeninduspiirkondade muutmine ei riku kaebaja õigusi, tuleb esitatud kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Narva Linnavolikogu esindaja kohtukulude hüvitamise nõuet ei esitanud, seega jäävad poolte võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt nende endi kanda jätta. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.