2-05-21136 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-21136 Otsuse kuupäev Jõhvi,
- aprill 2006.a kell 15.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi M. V.k’i hagi L. K.´a vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
- märts 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja – M. V. (isikukood X); Kostja – L. K. (isikukood X). Resolutsioon
- Hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
- Välja mõista L. K.´alt (isikukood X, elukoht X) M. V.´i (isikukood X, elukoht X) kasuks elatis tütre K. Ž. (isikukood X) ülalpidamiseks summas 720 (seitsesada kakskümmend), alates 29.11.2005.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
- Välja mõista L. K.´alt elatise hagi eest 650 (kuussada viiskümmend) krooni riigilõiv riigituludesse. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2900072136 viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule täituri tasu ja täitemenetluse kulud.
- Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub viivitamatule täitmisele.
- Saata kohtuotsus pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskesskusele. Edasikaebamise kord 1
(4)2-05-21136 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
- novembril 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 23.04.1989.a ning lahutati 18.02.1995.a. Abielust on X.a sündinud tütar K. Ž.. Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja materiaalselt ei toeta. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis tütre ülalpidamiseks summas 1 600 krooni kuus. KOSTJA VASTUS
- jaanuaril 2006.a esitatud vastuses kostja ei nõustunud hageja poolt nõutava elatise määraga. Vastuse kohaselt maksab kostja hagejale elatusraha summas 550 krooni kuus. Samuti maksab kostja elatist summas 550 krooni G. T.a kasuks ühise lapse ülalpidamiseks. Kostjal on 2003.a sündinud poeg E.. Kostja materiaalne olukord on üsna keeruline, kuna kostja abikaasa läks alles peale poja sündimist tööle. Laps läks lasteaeda ja abikaasa viibib sageli pojaga haiguslehel. HAGEJA VASTVÄITED KOSTJA VASTUSELE
- veebruaril 2006.a teatas hageja, et kostja väide lapsele 550 krooni elatise maksmise kohta ei vasta tõele. Kostja on kandnud tütre pangaarvele 2005.a novembrikuus 550 krooni ja detsembrikuus 550 krooni. KOHTUISTUNG
- Kohtuistungil vähendas hageja haginõude ja palus välja mõista kostjalt elatis summas 1 500 krooni kuus alates hagi esitamisest. Hageja selgitas, et pärast hagi esitamist maksis kostja kokku 1 050 krooni, s.h 2005.a detsembrikuus 550 krooni, 2006.a veebruarikuus 250 krooni ja märtsikuus 250 krooni. Hageja palus võtta need summad kohtuotsuse tegemisel arvesse.
- Kostja võttis hagi osaliselt õigeks, ta nõustus maksma elatusraha netosummas 550 krooni kuus. Kostja seletuste kohaselt töötas ta mitteametlikult ja maksab ka teiste laste ülalpidamiseks 550 krooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevad dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
- Sünnitunnistuse järgi lapse K. Ž. vanemateks on hageja ja kostja. Kiviõli Registriameti 27.10.2005.a tõendi kohaselt laps elab hageja juures. Hagiavalduse kohaselt kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Poolte seletuste kohaselt pärast hagi esitamist maksis kostja elatusraha lapse ülalpidamiseks vaid kolmel korral 1 050 krooni.
- Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
- Vastavalt PkS § 50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut 2
(4)2-05-21136 täisealiseks saanud last. Kuna kostja pole lapse ülalpidamiskohustust nõutaval viisil täitnud, siis hagi tuleb rahuldada.
- PkS § 61 lg 2 ja § 70 lg1 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatishagi esitamisest. Hageja nõuab elatise 1 500 krooni kuus, mis on seadusega kehtestatud elatise minimaalmäär. Sellepärast elatise määra kindlaks tegemisel ei pea kohus vajalikuks lapse vajadusi välja selgitada ja elatise väljatoomisel lähtub ainult poolte varalisest seisundist.
- Hagejal on kindel töökoht. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ 21.03.2006.a tõendi kohaselt hageja netotöötasuks on 3 889 krooni. Lisaks töötasule saab hageja lapsetoetuse 300 krooni kuus. Seega hageja netosissetulekuks on keskmiselt 4 189 krooni kuus. Hageja seletuste kohaselt vara tal puudub. Teisi lapsi hageja ülalpidamisel ei ole. Tema kohustusteks on laenujääk 3 000 krooni.
- Ka kostja omab kindla töökohta. OÜ Irtõš 17.03.2006.a tõendi kohaselt kostja asus tööle alles 04.02.2006.a ja veebruarikuus sai ta sissetuku 1 728 krooni kuus. Kostja ei esitanud tõendeid enda sissetulekute kohta enne selle tööandja juurde tööle asumist. Kostja seletuste kohaselt varem olid tal juhuslikud sissetulekud, nüüdselt saab ta 180 krooni päevas ja tema sissisetulek sõltub müügikäivest. Varasid kostjal ei ole.
- Eeltooduga on tuvastatud, et kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta elatusraha hageja poolt nõutud ulatuses. Samas antud asjaolu ei ole ka hagi kostja polt omaksvõetud ulatuses rahuldamise aluseks. Kostja seletuste kohaselt 2006.a veebruarikuus maksis ta enda praegusele abikaasale endaga koos elava lapse ülalpidamiseks elatusraha summas 1 800 krooni kuus. Kostja ei osanud seletada, kuidas ilma sisetulekuta sai ta selles ulatuses elatist maksta. Seega kostja varjab oma sissetuleku kohtu eest.
- Lisaks pooltele ühise lapsele kostja ülalpidamisel on veel kaks last. Seda vastavalt PkS §61 lg6 p3 tunnistab kohus mõjuvaks põhjuseks ja vähendab elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on võtnud hagi omaks netosummas 550 krooni kuus. Kohus peab põhjendatud elatise määraks 720 krooni kuus. Kuna tulumaksuseaduse §12 lg1 p7, §19 lg1 elatis on saaja tulu, millelt vastavalt sama seaduse §43 lg1 p1 peetakse tulumaks kinni, siis tegelikult maksab kostja hagejale elatusraha 554.40 krooni kuus (720 – 23%). Tulumaksu saab kostja aasta tuludeklaratsiooni alusel tagasi. PkS §70 lg1 alusel tuleb hagi rahuldada alates hagi esitamiseks, s.o 29.11.2005.a.
- Hageja on tunnistanud kostja poolt pärast hagi esitamist 1 050 krooni tasumise fakti, mida tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel.
- TsMSRakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuli tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast. TsMS § 48 lg 1 p 3 alusel elatise hagis määrati hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 8 640 krooni (720 x 12). RLS § 16 lg 1 p 1 alusel hageja oli vabastatud riigilõivu 3
(4)2-05-21136 tasumisest elatisehagi esitamisel. Seega vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §64 lg1 kuulub riigilõiv 650 krooni väljamõistmisele kostjalt riigituludesse. 16. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440, §442, §444, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)