) § 16 lg 1 p 4 ning Vabariigi Valitsuse 23.10.2001 korralduse nr 706-k "Hasartmängude korraldamise tegevusloa ja korraldusloa väljaandmise korraldamine"(edaspidi: korraldus nr 706k) alusel kehtetuks AS-le * hasartmängude korraldamiseks tegevuslubade väljaandmise komisjoni poolt 25.10.1999 otsusega nr 43 antud osavusmängude korraldamise tegevusluba nr TH-20, kuna AS * on avanud ilma korraldusloata mängukoha õnnemängu korraldamiseks. Otsuse kohaselt tuvastasid järelevalveametnikud 05.11.2004 osavusmängukohtade kontrollimise käigus, et AS-i * mängukohas Kohtla-Järvel Kalevi 3 hotellis Alex korraldatakse mänguautomaadiga mängu "F ruit-5", mis vastab oma mängusüsteemilt täielikult õnnemängule. Tegemist on nn liinimänguga, kus ekraanil on 5 tulpa ja 3 rida pöörlevaid kettaid (kokku 15) kirsside, ploomide, apelsinide jm puuviljade ning dollarimärkide kujutistega. Mängija võib mängu "Fruit 5" mängida ühelgi korral ketaste peatamise nupule vajutamata, mis tähendab, et mängijapoolse sekkumiseta põhineb mäng "Fruit 5" täielikult juhusel. Seega on mäng programmeeritud selliselt, et mängu tulemus selgub ka ilma mängijapoolse osaluseta ega ole sõltuvuses mängija füüsilisest osavusest. Eeltoodust tulenevalt on mängu ,,Fruit-5" puhul tegemist õnnemänguga automaadil, millega saab mängida ka osavusmängu. Asjaolu, et võiduna ei anta välja raha, ei ole ainus kriteerium osavusja õnnemängude eristamisel. Õnnemängude korraldamine on vastavalt
- le lubatud üksnes vastava tegevusloa olemasolul. AS-le * on aga antud tegevusluba osavusmängude korraldamiseks, mis tähendab, et aktsiaselts on avanud ilma korraldusloata mängukoha õnnemängu korraldamiseks. 17.12.2004 komisjoni koosolekul teatas AS -i * esindaja, et aktsiaselts on mänguautomaadi tootjalt saadud juhiste alusel muutnud kõnealuse mängu programmi selliselt, et kujunditega kettad ei peatu enam automaatselt. Kettad ringlevad seni, kuni mängija mängu sekkub ja kettad nupulevajutusega peatab. Komisjon leidis, et kuigi aktsiaselts on koosoleku toimumise ajaks kõnealuse mängu süsteemi muutnud seadusele vastavaks, ei muuda see olematuks ebaseadusliku õnnemängu korraldamise fakti ega võimalda jätta osavusmängude korraldamise tegevusluba kehtetuks tunnistamata, sest
-ga ning on ka ise vaidlustatud otsuses möönnud, et mängija peab sekkuma oma tegevusega mängu protsessi, seda eriti 2 3-04-471 boonusvoorus. Ometi tunnistas vastustaja kaebaja osavusmängude korraldamise tegevusloa kehtetuks. Haldusmenetluse kestel väidetavate puuduste kõrvaldamine elimineeris otsuse nr 59 aluse, millest lähtuvalt see on antud.
lg 1 p 4 alusel tehtav otsus kujutab endast isiku ettevõtlusvabaduse äärmiselt tugevat riivet, sest see peatab kas ajutiselt või lõplikult isiku majandustegevuse.
§-d 25 ja 29 näevad ette ka teiste abinõude kohaldamise
rikkumise tuvastamisel (kohustuslik ettekirjutus, mängukoha ajutine sulgemine). Vastustaja on ebaproportsionaalselt piiranud kaebaja ettevõtlusvabadust, vastustaja võinuks mängukoha ajutiselt sulgeda, mis oleks olnud kooskõlas hea haldustavaga. Varem on vastustaja samal põhimõttel töötavate mängude puhul asunud seisukohale, et tegemist on osavusmängudega. 29.04.1999 tegi kaebaja rahandusministrile avalduse osavusmängu tegevusloa väljastamiseks, lisades avaldusele „Super Cherry Master“ ja „Gold Edition“ mängukirjeldused (mis on identsed „Fruit-5“ mängu tööpõhimõttega), millest üheselt nähtub, et pöörlevaid kettaid saab mängija peatada nuppude abil või lasta kettad peatada automaadil. Vastustaja aktsepteeris kaebaja poolt esitatud mängusüsteemide kirjelduse ja mängureeglid ning väljastas 25.10.1999 kaebajale tegevusloa osavusmängude korraldamiseks. Kaebaja õiguskindlust on rikutud tegevusloa väljastamisel aktsepteeritud mängukirjelduste ümberhindamisega kuus aastat hiljem. 3. Vastustaja Rahandusministeeriumi hasartmängude korraldamise tegevuslubade väljaandmise komisjon palus jätta kaebus rahuldamata. „Fruit-5“ mängijale on tekitatud illusioon, et ta suudab mängu käiku mõjutada. Arvestades ketaste pöörlemise kiirust, ei ole inimesel võimalik jälgida korraga 5 pöörlevat ketast, jätta meelde kõigi ketaste kujutiste (kirsid, ploomid, dollarimärgid jne) järjekord ning need siis endale kasulikus asendis peatada. Arvestades valiku tegemiseks antud ajalist piirangut (kuni 5 sek), kujunevad mängija poolt nuppudele vajutamine ja selle tagajärjel tekkivad kombinatsioonid täiesti juhuslikeks. Lastes automaadil ise kettad peatada, on tekkivate võidukombinatsioonide võimalus samas suurusjärgus, kui nuppudele vajutades ketaste pöörlemisse sekkudes. Mängija jaoks põhineb mäng "Fruit 5" täielikult juhusel, seda isegi paljukordsel harjutamisel. Mängu tulemus ei sõltu mängija füüsilisest osavusest. Kuigi boonusvoorus oli võimalik mängu käiku sekkuda, leidsid järelevalve ametnikud, et ka siin ei sõltunud mängu tulemus mängija füüsilisest osavusest, vaid juhusest - kuna kaardid vaheldusid väga kiiresti ning tavalise inimese silmale eristamatult, oli võimatu järeldada, kas võidukombinatsioon oli põhjustatud oskuslikust nupulevajutusest või tekkis see juhuslikult. Võimet nuppudele vajutada ei saa pidada füüsiliseks osavuseks. Mänguprogrammi hilisem ümberseadistamine ei anna
kohaselt komisjonile diskretsiooni muuks otsustuseks peale tegevusloa kehtetuks tunnistamise, kuivõrd korraldusloata õnnemängu koha avamise fakt oli tuvastatud.
lg l p 4 alusel tunnistatakse tegevusluba kehtetuks, kui ilma korraldusloata on avatud mängukoht õnnemängu korraldamiseks, olenemata sellest, kui koormavad tagajärjed seadusandja kehtestatud käitumisjuhis hasartmängukorraldajale toob. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine oli sobiv ja vajalik rikkumise olulisuse tõttu – ebaseaduslike õnnemängude tõttu jääb riik ilma oluliselt suurematest riigilõivudest, alaealistel tekib võimalus mängida õnnemänge, õnnemängude operaatorite ebavõrdne kohtlemine. Järelevalvet teostava ametniku ja tegevusloa väljaandja poolt rakendatavad meetmed ei ole omavahel alternatiivid. Iga konkreetse osavusmängude mängukoha avamiseks peab korraldaja saama valla- või linnavalitsuse nõusoleku, milleks esitab selles kohas korraldada soovitava osavusmängu 3 3-04-471 mängureeglid ning valla- või linnavalitsuse nõudel täiendava teabe osavusmängude läbiviimise tingimuste ning mängude läbiviimiseks kasutatava mänguinventari kohta (
). Tegevusloa väljaandjal ei ole seadusest tulenevat alust keelduda tegevusloa väljaandmisest, tuginedes esitatud kavandatavate mängude mängureeglitele, mängusüsteemide kirjeldustele ega muule teabele, mis on tegevusloa taotleja avaldusele infona lisatud.
lg 2 punktist 5 tulenevalt on korraldada soovitava te osavusmängude kohta teabe esitamine tegevusloa väljaandjale üksnes informatsioonilise tähendusega.
lg 1 kohaselt on tegevusloa väljaandja kohustatud veenduma tegevusloa taotlemisel esitatud dokumentide õigsuses. See tähendab, et tegevusloa väljaandja peab enne tegevusloa väljastamist veenduma, et mängud, mille korraldamiseks taotletakse osavusmängu tegevusluba, on tõepoolest osavusmängud, mitte aga mingit muud liiki hasartmängud. Vastustaja tõlgenduse korral jääb arusaamatuks, milleks on riigil üldse vaja tegevuslubasid välja anda, kui sellele ei eelne kontrolli lubatava tegevuse seaduslikkuse üle. Kui vastustaja arvates olid „Super Cherry Master“ ja „Gold Edition“ õnnemängud, poleks vastustaja tohtinud kaebajale osavusmängude korraldamise tegevusluba väljastada. Kui aga vastustaja pidas 1999 sellise tööpõhimõttega mänge osavusmängudeks ning nüüdseks on oma arvamust muutnud, siis on Riigikohtu otsuste nr 3-3-1-49-02 ja 3-3-1-52-02 kohaselt tegemist diskretsiooni kuritarvitamisega, sest isikut ei saa ühesuguste asjaolude puhul eri ajahetkedel kohelda erinevalt. Kuid ükskõik , mis põhjusel vä ljastas vastustaja 25.10.1999 kaebajale tegevusloa osavusmängude korraldamiseks, tekitas ta kaebajas sellega veendumuse, et „Super Cherry Master“ ja „Gold Edition“ tüüpi mängud on osavusmängud. Seega on vaidlustatud otsuses kaebaja ränga eksimusena käsitletud „Fruit-5“ mängu korraldamine kaebaja mängukohas põhjustatud otseselt vastustaja enda varasemast tegevusest, mille eest kaebaja suhtes sanktsioonide rakendamine on äärmiselt ebaõiglane ning vastuolus õiguskindluse ja usalduse kaitse printsiipidega. Muidugi tuli õnnemängu sisaldav mänguautomaat osavusmängude mängukohast kõrvaldada, kuid selleks oleks piisanud järelevalvet teostava ametniku poolt kohustusliku ettekirjutuse tegemisest. Õige on vastustaja seisukoht, et
lg 1 ei anna tegevusloa väljaandjale tegevusloa kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigust. Kuid kohtu arvates puudus vaidlusalusel juhul alus
Osundatud punkt sätestab, et tegevusloa väljaandja tunnistab kehtetuks tegevusloa, kui isik, kellele on antud tegevusluba, on avanud ilma korraldusloata mängukoha õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks. Sätte sõnastusest ja seaduse sisemisest loogikast lähtudes on seadusandja pidanud siin silmas juhtumeid, kus isikule on väljastatud tegevusluba õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks. Osavusmängude korraldamise tegevusluba omav isik vastutab
4.ptk järgi, kus on ette nähtud vastutus
- i rikkumise eest. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks tuleks kehtetuks tunnistada osavusmängude korraldamise tegevusluba, kui osavusmängude hulgas on üksainus õnnemäng. 4 3-04-471 PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Rahandusministeeriumi hasartmängude korraldamise tegevuslubade väljaandmise komisjoni apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 23.12.2005 otsus ja teha uus otsus, millega jätta AS * kaebus rahuldamata. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele
Antud sättes on jäänud täpne hasartmänguliik määratlemata, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et seadusandja on siinkohal pidanud silmas kõikidele hasartmänguliikidele väljastatavaid tegevuslubasid. Nimetatud sätte mõlemad tingimused on täidetud – AS-le * on antud tegevusluba ja AS * on korraldanud ebaseaduslikult ehk ilma korraldusloata õnnemänge. Põhjus, miks osavusmängu korraldaja poolt õnnemängude korraldamine on sedavõrd tõsine rikkumine, et tingib koheselt tegevusloa kehtetuks tunnis tamise vastavalt
lg 1 p 4, seisneb osavusmängu ja teiste hasartmänguliikide olulistes erinevustes. Niivõrd olulise rikkumise puhul on piisav ka see, et kontrolliti vaid ühte mängukohta. Ei ole mõistlik eeldada, et lõpliku rikkumise tuvastamiseks on vaja seesama rikkumine tuvastada ka teistes mängukohtades. Kui kohus väidab, et vaidlusalune tegevus ei ole hõlmatud
lg 1 p-ga 4, siis tekib küsimus, et kui osavusmängu korraldajate poolt ebaseaduslikult hasartmängu korraldamisel puudub
lg-s 1 alus, samas eksisteerib alus õnnemängude, totalisaatorite ja kihlvedude puhul, siis kuidas on põhjendatud selline ebavõrdne kohtlemine. Väär on halduskohtu seisukoht, et kui vastustaja arvates olid „Super Cherry Master“ ja „Gold Edition“ õnne mängud, poleks vastustaja tohtinud kaebajale osavusmängude korraldamise tegevusluba väljastada. Puudused mängusüsteemide- ja mängukirjeldustes ei saa
kohaselt olla iseseisvaks aluseks tegevusloa taotluse rahuldamata jätmisel. Tegevusloa komisjonile on oluline eelkõige korraldaja taust (majandusnäitajad, aktsionärid, nõukogu liikmed ja juhatuse liikmed). Mängude täpsema korraldusliku poolega tegeleb korralduslubade väljaandja, kusjuures komisjonile esitatud mängukirjeldused ei pea ühtima nende mängukirjeldustega, mille alusel korraldaja hakkab üldse mänge korrald ama. Ekslik on kohtu seisukoht, et komisjon oli teadlik tegevusloa menetlemise ajal, et tegemist on õnnemängudega. Komisjonile esitatud mängukirjeldustes pole märgitud, et rõngaste iseeneslikul peatumisel tekivad võidukombinatsioonid. 6. AS * kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Õige pole apellandi väide, et tegevusloa taotlusele lisatavad mängukirjeldused on vaid informatiivse tähtsusega ning need ei oma õiguslikku tähendust tegevusloa väljastamisel ja hilisemal kehtetuks tunnistamisel. Selles mõttes on õige halduskohtu järeldus, et ükskõik mis põhjusel vastustaja väljastas 25.10.1999 kaebajale tegevusloa osavusmängude korraldamiseks, tekitas ta kaebajas sellega veendumuse, et „Super Cherry Master“ ja „Gold Edition“ tüüpi mängud on osavusmängud. Osavusmängu tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole hõlmatud
lg 1 p-ga 4.
lg 1 kohaselt antakse tegevusluba 10 aastaks eraldi õnnemängu, osavusmängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks.
lg 2 kohaselt on korraldusluba kuni 5aastase kehtivusega dokument, mis annab isikule, kellel on tegevusluba õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks, õiguse korraldada korraldusloal märgitud õnnemänge, kihlvedusid või totalisaatoreid.
lg 1 ja lg 2 ning § 16 lg 1 p 4 koosmõjust tulenevalt on seadusandja silmas pidanud
lg 1 p 4 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisel juhtumeid, kus isikule on väljastatud tegevusluba õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks. 5 3-04-471 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 punktile 4 vastustaja poolt oli põhjendatud.
lg 1 punkt 4 sätestab: „Tegevusloa väljaandja tunnistab kehtetuks tegevusloa, kui isik, kellele on antud tegevusluba, on avanud ilma korraldusloata mängukoha õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks“. Nii kaebaja kui ka halduskohus on asunud seisukohale, et osavusmängu tegevusluba nimetatud õiguslikul alusel kehtetuks tunnistada ei saa. Ringkonnakohus nõustub eelnimetatud seisukohaga. Kuigi ringkonnakohtul ei õnnestunud tutvuda
- i seletuskirjaga, sest see ei ole arvutivõrgust kättesaadav, leiab ringkonnakohus, et grammatilise ja süstemaatilise tõlgendamise kaudu nähtub, et
lg 1 punktis 4 on silmas peetud olukorda, kus isikule on antud tegevusluba õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks, kuid isik on asunud tegevusloast tulenevaid õigusi realiseerima enne kohalikult omavalitsuselt vastava mängukoha osas korraldusloa saamist või avanud ilma loata täiendava mängukoha. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et õigusnorme tuleb tõlgendada ka põhiseaduspäraselt. Kui tõlgendamise kaudu asuda seisukohale, et
lg 1 p 4 kohaldub kaebaja suhtes, tekiks vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks, kuna käesoleva kaasuse asjaolusid silmas pidades ei ole tegemist kohase õigusliku tagajärjega. Isiku õigusi piiravaid norme ei saa tõlgendada laiendavalt. Järelikult on kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine toimunud ilma seadusliku aluseta ning vaidlustatud haldusakt tuleb tühistada. Kuna tegevuseloa kehtetuks tunnistamine ei toimunud kaalutlusõiguse alusel, on kohtul võimalus kontrollida, kes esineb mõni muu
lõikes 1 esinev alus, millele tuginedes oleks saanud kaebaja tegevusloa samade asjaolude esinemisel (loata õnnemängu korraldamine) kehtetuks tunnistada. Kaebaja suhtes oleks põhimõtteliselt kohaldatav
lg 1 p 8, mis sätestab, et tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, kui hasartmängukorraldaja ei ole täitnud tähtaegselt politseiametniku või hasartmängujärelevalveasutuse ametniku ettekirjutust ning hasartmängukorraldaja ei ole vaidlustanud ettekirjutust kohtus ja kohus ei ole ettekirjutuse täitmist peatanud. Kuna kaebaja suhtes ei ole aga
§-s 25 ettenähtud ettekirjutust tehtud, pole
9. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et osavusmängu tegevusluba omavad isikud vastutavad üksnes
4. ptk järgi.
) ning kui ettekirjutust ei täideta, tunnistada tegevusluba
6 3-04-471 10. Kuna ringkonnakohus on asunud seisukohale, et vaidlustatud haldusakt on antud õigusliku aluseta, puudub vajadus hinnata teisi apellatsioonkaebuse väiteid. Apellatsioonkaebuse rahuldamine või rahuldamata jätmine sellest ei sõltuks. Apellatsioonkaebus tuleb igal juhul jätta rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.