KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 5.aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-14 Haldusasi R. K. kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16.novembri haldusasjas nr 3-917/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus Siseministeeriumi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 21.märts 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja R. K., esindaja vandeadvokaat Andres Simson 2004 otsus Vastustaja Siseministeerium, esindaja Martin Arpo Vastustaja Riigiprokuratuur RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 16.novembri 2004 otsus haldusasjas nr 3-917/2004 muutmata ja Siseministeeriumi apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest, so 5.aprillist
- 3-04-14 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kaitsepolitseiameti juhtivassistendi 9.septembri 1998 määrusega otsustati kõrvaldada süüdistatav R. K. KrMK § 129 alusel kriminaalasja uurimise ajaks Tallinna Tolliinspektuuri Linnasadama tollipunkti inspektori ametikohalt. Määruse sanktsioneeris Pärnu Prokuratuuri prokurör. Määruse alusel peatas Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri juhataja R. K. teenistussuhte alates 3.oktoobrist
- Kaitsepolitseiameti assistendi uurija õigustes 17.veebruari 2003 määrusega lõpetati kriminaalasja menetlus KrMK § 5 lg 1 p 3 alusel teiste hulgas R. K. osas seoses kuriteo aegumisega. Maksu- ja Tolliameti peadirektori 23.märtsi 2004 käskkirjaga nr 1647-k lubati Tallinna Tolliinspektuuri Vanasadama tollipunkti nooreminspektor R. K. jätkata teenistusülesannete täitmist alates 24.märtsist
- R. K. esitas 30.jaanuaril 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja palus mõista Kaitsepolitseiametilt ja Riigiprokuratuurilt välja ametikohalt kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks 110 057 krooni 5 senti, mille moodustab saamatajäänud ametipalk ja lisatasu teenistusstaaži eest ajavahemikus 3.oktoobrist 1998 kuni 7.juunini 2001, mil kaebaja ei töötanud. Riigikohtu halduskolleegiumi 17.aprilli 2001 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-10-01 viidates leidis kaebaja, et vastavalt õiguse üldpõhimõtetele peab igasugune, sealhulgas õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju kuuluma hüvitamisele ka siis, kui õigussuhet reguleeriv säte puudub. Kui kriminaalasja menetlus ametikohalt kõrvaldatud isiku suhtes lõpetatakse, peab isikul olema võimalus saada riigilt õiglast hüvitust.
- Vastustajad Siseministeerium ja Riigiprokuratuur vaidlesid kaebusele vastu.
- Tallinna Halduskohtu 16.novembri 2004 otsusega R. K. kaebus rahuldati ning Eesti Vabariigilt mõisteti solidaarselt Siseministeeriumi ja Riigiprokuratuuri kaudu välja 110 057 krooni ja 5 senti. Kohtu põhjendused: 1) Kohus jätab tähelepanuta Riigiprokuratuuri väited, et tema ei peaks olema vastustaja, sest kooskõlas TsMS § 84 lg 21 ja § 1641 on Justiitsministeerium Vabariigi Valitsuse ülesandel määranud selles asjas vastustajateks Siseministeeriumi ja Riigiprokuratuuri. 2) Vastavalt HKMS § 6 lg 3 p 2 võib kaebusega taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS), mille § 7 kohaselt on kahju hüvitamise eelduseks õigusvastasus. R. K. kõrvaldamine ametikohalt uurimise ajaks toimus kooskõlas KrMK §-ga 129 ja oli seega õiguspärane, mis aga ei välista temale kahju tekkimist seoses töötasu saamata jäämisega. 3) Riigikohtu halduskolleegium on 17.aprilli 2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-10-01 sedastanud, et ka neil juhtudel, kui ametikohalt kõrvaldamine toimus küll kooskõlas seadusega, kuid isik mõistetakse hiljem õigeks või kriminaalasja menetlus tema suhtes lõpetatakse, peab isikul olema võimalus saada riigilt õiglast hüvitist. Sellisel juhul on isik kahju kandnud kriminaalasjas tõe väljaselgitamise huvides, seega avalikes huvides. Seadusandja peab ette nägema sellise kahju hüvitamise alused ja korra, nagu ta on seda teinud 2
(6)3-04-14 näiteks kriminaalmenetluses alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Käesoleval ajal ei ole sellise hüvitise maksmine seadusega reguleeritud, kuid riigi tegevusetus ei saa välistada riigi kohustust üksikisiku ees. Seega võib niisugustel juhtudel nõuda hüvitist õiguse üldpõhimõtetele tuginedes ka siis, kui seaduses vastav erinorm puudub. 4) Ehkki käesolevas asjas RVastS kohaldamisele ei kuulu, on kaebajal õigus kahju kandmise tõttu saada riigilt õiglast hüvitist kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamise tõttu ajavahemikus 3.oktoobrist 1998 kuni 7.juunini 2001 saamatajäänud ametipalga ja lisatasu eest, mis vastavalt Maksu- ja Tolliameti tõendile moodustab 110 057 krooni 5 senti. Põhiseaduse §-s 10 on sätestatud, et põhiseaduse II peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku riigi põhimõtetele. Vastavalt põhiseaduse §-le 14 on igaühe õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Õigus õiglasele hüvitisele moraalse ja materiaalse kahju tekitamise eest on põhiseadusega kaitstav hüve, mis on kooskõlas põhiseaduse mõttega ning vastab õigusriigis kehtivatele üldtunnustatud põhimõtetele. Kui kahju isikule tekkis riigiasutuse õiguspärase tegevuse tagajärjel, on õiguslikult põhjendatud ja loogiline nõuda kahju hüvitamist Eesti Vabariigilt asjakohase valitsusasutuse kaudu. Seadusandluses esineva lünga tõttu ei saa jätta kaitseta üksikisikut, kes õigussuhetes riigiga on igal juhul nõrgem pool. 5) Väär on vastustajate seisukoht, et kuivõrd kaebaja ei vaidlustanud kriminaalmenetluse lõpetamist ega taotlenud menetluse jätkamist kuni tema süü või süütuse tuvastamiseni, puudub tal õiguslik alus kahjunõude esitamiseks. KrMK § 5 lg 3 kohaselt ei ole kriminaalasja lõpetamine aegumistähtaja möödumise tõttu lubatud, kui seda vaidlustab süüdistatav, sel juhul jätkatakse kriminaalasja menetlust tavalises korras. Viidatud säte tähendab, et kuriteo toimepanemises süüdistataval on õigus nõuda menetluse jätkamist, kui ta mingil põhjusel, näiteks hea nime taastamise eesmärgil, soovib saavutada enda süütuse tuvastamise. Kindlasti ei tähenda säte isiku kohustust jätkata osalemist kriminaalmenetluses pärast aegumistähtaja möödumist määramatu aja jooksul selleks, et riik hüvitaks talle ametikohalt kõrvaldamise tõttu saamatajäänud töötasu. Vastustajate seisukoht on vastuolus põhiseaduse §-s 22 fikseeritud põhimõttega, et kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning et kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Siseministeeriumi apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja jätta uue otsusega R. K. kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjend used: Kohus rikkus tõendite hindamist reguleerivaid kohtumenetluse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. TsK § 462 sätestab kannatanu süü arvestamise kahju tekkimisel või suurenemisel. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kaebaja on ametialase lohakusega tekitanud riigile kahju 245 745,22 krooni. Kohus ei pööranud tähelepanu kriminaalasja lõpetamise määruse sisule. Kaitsepolitseiameti 17.veebruari 2003 määrusega keelduti kaebaja kriminaalvastutusele võtmisest seoses kuriteo aegumisega. Kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid, et isikut kuriteos süüdistada, mida näitab fakt, et menetluse lõpetamisel kasutati mitte kuriteosündmuse või kuriteokoosseisu puudumise instituuti, vaid kriminaalasja keerukusest ja mahukusest tingituna aegumise põhimõtteid. Kuriteo aegumisel kaob küll isiku karistamise vajadus, kuid teo karistusväärsus säilib. Kaebajale võib küll olla tekkinud kahju, kuid negatiivseid tagajärgi tema varalises sfääris ei toonud kaasa riigi tegevus, vaid kannatanu 3
(6)3-04-14 õigusvastane tegevus. Õigusvastane tegevus – fiktiivse kaubaekspordi vormistamine, mille tagajärjel jäi riigile laekumata käibemaks – on omistatav kaebajale ning välistab TsK § 462 lg 1 alusel kahju hüvitamise. Kriminaalasjas kogutud ning kriminaalasja menetluse lõpetamise määruses kajastatud tõendid ja nendest tehtud järeldused ei leidnud kajastamist süüdimõistvas kohtuotsuses, kuid on küllaldased veenmaks kahjunõuet lahendavat halduskohut kaebaja kahjunõude põhjendamatuses kannatanu tegevuse õigusvastasuse motiivil. Kriminaalasja lõpetamise määruses märgitu kohaselt on kohtueelses uurimises tuvastatud, et tollitöötajad on kinnitanud tollideklaratsioonid, mille sisu ja vastavust tegelikkusele ei kontrollitud, tollitöötajad kinnitasid andmete õigsust tollipitsatitega, võimaldades seega fiktiivse ekspordi vormistamist. Kohus oleks saanud asuda seisukohale, et kaebaja kaasabil toimunud fiktiivsete tollivormistuste õigusvastasus välistab kahjunõude rahuldamise.
- Kaebuse esitaja kirjalikus vastuses vaieldi apellatsioonkaebusele vastu. Kohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud ei materiaalõiguse norme ega menetlusnorme. R. K. tegevuse tagajärjel ei ole riigile kahju tekkinud ja seetõttu ei saa rääkida tema süü arvestamisest kahju tekkimisel või suurenemisel. Viitamine kriminaalmenetluse lõpetamisele aegumise tõttu ei vabasta apellanti kahju hüvitamise kohustusest. Kriminaalasi aegus kohtu poolt täiendavale eeluurimisele saatmisel ja sisuliselt oli tuvastatud, et isikute süüdimõistmine olemasoleva materjali põhjal on võimatu. Kriminaalmenetlus lõpetati kohtueelsel uurimisel. Riigikohus on leidnud, et kui ametikohalt kõrvaldamine toimus kooskõlas seadusega, kuid kriminaalmenetlus hiljem lõpetatakse, siis peab isikul olema õigus saada riigilt õiglast hüvitist õiguse üldpõhimõtetele tuginedes.
- Ringkonnakohtu istungil toetas apellandi esindaja apellatsioonkaebust selles toodud põhjendustel, kaebuse esitaja ja tema esindaja palusid jätta kohtuotsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks alust. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea vajalikuks neid korrata ning vastuseks apellandi väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Apellandi arvates on halduskohus jätnud põhjendamatult kohaldamata TsK § 462, mis sätestab kannatanu süü arvestamise kahju tekkimisel või suurenemisel. Ringkonnakohus apellandi seisukohaga ei nõustu. Kaebuse esitaja on taotlenud ajavahemikus 3.oktoobrist 1998 kuni 7.juunini 2001 tekkinud kahju hüvitamist. RVastS § 31 lõiget 1 tõlgendades on Riigikohtu erikogu asunud seisukohale, et kui kahju tekitati enne 1.jaanuari 2002, siis kohaldatakse kahju hüvitamisel pärast 1.jaanuari 2002 esitatud kaebuste läbivaatamisel enne RVastS jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid (Riigikohtu erikogu 4.märtsi 2002 määrus nr 3-3-4-1-02 p 9 ja 10.aprilli 2002 määruse nr 3-3-4-2-02 p 8). 4
(6)3-04-14 Enne RVastS jõustumist reguleerisid halduse tegevusega tekitatud kahju hüvitamise aluseid TsK § 450 ja sellele järgnevad sätted. TsK § 450 lg 1 nägi ette ebaseaduslike tegudega tekitatud kahju hüvitamise üldistel alustel (§-d 448 ja 449), kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seega tugines avaliku võimu vastutuse koosseis reeglina tsiviilõigusliku vastutuse üldisele koosseisule, mis eeldab teo õigusvastasust. Apellatsioonimenetluses pole vaidlust selle üle, et kaebaja ametikohalt kõrvaldamine oli õiguspärane. Seetõttu ei saa käesoleva vaidluse lahendamisel juhinduda TsK-s sisalduvast kahju hüvitamise regulatsioonist ning apellandi poolt viidatud TsK § 462 ei ole kohaldamisele kuuluv norm. Halduskohus on Riigikohtu halduskolleegiumi 17.aprilli 2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-10-01 väljendatud seisukohtadest lähtudes tuginenud vaidluse lahendamisel põhjendatult õiguse üldpõhimõtetele, kuivõrd kaebaja taotletud hüvitise maksmine ei ole seadusega reguleeritud.
- Ehkki TsK § 462 ei ole asjas kohaldatav, on selles normis sisalduv kannatanu süü arvestamise põhimõte vaadeldav kahju hüvitamise üldise põhimõttena. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt pidanukski halduskohus Kaitsepolitseiameti 17.veebruari 2003 määrusest ja asjaolust, et kriminaalmenetlus lõpetati seoses kuriteo aegumisega, järeldama, et kahjunõude rahuldamine on välistatud kannatanu tegevuse õigusvastasuse tõttu. Apellatsioonkaebuses rõhutatakse, et kriminaalmenetlust ei lõpetatud kuriteosündmuse või kuriteokoosseisu puudumise motiivil ning et kaebaja on ametialase lohakusega tekitanud riigile kahju. Ringkonnakohus apellandi seisukohtadega ei nõustu. Käesolevas asjas ei ole alust avaliku võimu kandja vastutust kannatanu käitumise õigusvastasuse motiivil piirata. Kahjunõuet lahendaval halduskohtul ei ole alust asuda seisukohale, et kaebaja põhjustas ise oma põhivabaduse piiramise. Kohtueelses menetluses tehtud määruses esitatud väide, et isik on toime pannud kuriteo, ei saa asendada süüdimõistvat kohtuotsust. Kriminaalasja menetluses tuvastatud asjaolud on välja selgitatud alles siis, kui kohus on tõendeid hinnates sellisele järeldusele jõudnud. Käesolevas asjas vajaks tõendamist, kas kaebaja on sooritanud kuriteo ja tekitanud ametialase lohakusega riigile kahju. Sellist hinnangut ei saa anda halduskohus. Halduskohus ei saa rajada kohtuotsust asjaoludele, mida ta ei saa tuvastada. Sarnaseid seisukohti on väljendanud Riigikohtu halduskolleegium 22.juuni 2004 otsuses nr 3-3-1-27-04, käsitledes halduskohtu võimalusi tuvastada TsK § 462 kohaldamiseks kriminaalõiguslikke asjaolusid pärast kriminaalasja aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetamist. Halduskohus märkis põhjendatult, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev otsus. Kriminaalmenetluse lõpetamise keeld süüdistatava vastuseisu korral on sätestatud isiku rehabiliteerimise eesmärgil. Ebaproportsionaalne on nõuda isikult kriminaalmenetluse, mille esemeks on aegunud kuritegu, jätkuvat talumist üksnes selleks, et saada hüvitist põhivabaduse piiramise eest.
- Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et vaadeldava suhtega lähedasi õigussuhteid reguleeriv riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus ei välista kahju hüvitamist isikutele, kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega. Neil on samasugune õigus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisele kui isikutel, kelle kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus. 5
(6)3-04-14 12. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtukulude jagamise taotlusi ringkonnakohtule ei esitatud. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 6
(6)