3-05-886 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 11.aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-886 Haldusasi U. S. kaebus õigustloova aktiga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tallinna Halduskohtu 17.10.2005 määrus haldusasjas nr 3-1296/2005 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus U. S. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Erikaebuse esitaja – U. S. RESOLUTSIOON Rahuldada U. S. erikaebus . Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.10.2005 määrus haldusasjas nr 3-1296/2005. Saata U. S. kaebus Tallinna Halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval jõudma ringkonnakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK 1
(3)3-05-886 12.10.2005 esitas U. S. Tallinna Halduskohtule kaebuse õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt elas kaebaja Tartus aadressil * asuvas eluruumis, mis tagastati omandireformi käigus endisele omanikule ja seoses sellega pidi kaebuse esitaja korterist lahkuma. Kaebuse esitaja väidab, et on sundüürnik, kes ei saa korterit erastada ning sellega on kaasnenud suur mittevaraline kahju. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt pöördus kaebuse esitaja 22.08.2005 esmalt Justiitsministeeriumi poole, taotledes põhimõttelise seisukoha võtmist mittevaralise kahju hüvitamiseks ning hüvitamise viisi ja hüvitise suuruse küsimustes temaga läbirääkimiste alustamist. Justiitsministeerium jättis taotluse 01.09.2005 kirjaga nr 2-1-20/9620 rahuldamata, märkides, et Justiitsministeerium ei ole pädev lahendama õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise taotlusi ning soovitati pöörduda halduskohtu poole. Tallinna Halduskohus lõpetas 17.10.2005 määrusega asjas menetluse. Halduskohus märkis, et kaebusele lisatud õigusvastaselt võõrandatud vara üleandmise aktist nähtuvalt anti kõnealune eluruum õigustatud subjektile üle 13.09.1993 ning seda kuupäeva tuleb käsitleda kaebuse esitajale väidetava kahju tekitamise ajana. Pidades silmas, et kaebuse esitaja oli Justiitsministeeriumi poole kahju hüvitamise taotlusega pöördunud 22.08.2005, asus halduskohus seisukohale, et kaebus on esitatud pärast RVS § 31 lõikes 2 ning HKMS § 9 lõikes 4 sätestatud kümneaastase tähtaja möödumist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUS 24.10.2005 esitas U. S. erikaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist. Erikaebuse esitaja märgib, et halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata, andmata eelnevalt tähtaega kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Erikaebuse esitaja leiab, et mittevaralise kahju põhjustamine talle algas eluruumide erastamise seaduse vastuvõtmisest ja kestab kuni käesoleva ajani, mistõttu ei ole põhjust rääkida aegumisest. Samuti möönab erikaebuse esitaja, et kaebuses esineb puudusi, mille ta on valmis kõrvaldama, kui halduskohus talle selleks tähtaja annab. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kuigi kaevatavast halduskohtu määrusest ei selgu üheselt, millisel alusel on menetlus lõpetatud, tuleb määruse sisust järeldada, et halduskohus on teinud seda HKMS § 12 lg 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Eelnevast tulenevalt kuulub seisukoha võtmine kaebuse esitamise tähtaegsuse osas eelmenetluse toimingute hulka ning HKMS ei võimalda kaebetähtaja küsimuse lahendamist ning menetluse lõpetamist HKMS § 12 lg 3 alusel enne eelmenetlust asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise etapis. Vastavalt HKMS § 11 lõikele 1 kontrollib halduskohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel, kas kaebus või protest vastab HKMS §-s 10 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ning kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse. Leides, et kaebuses esinevad puudused, muuhulgas tuvastades, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, ent vastavalt HKMS § 10 lõikele 4 ei ole esitatud tähtaja ennistamise 2
(3)3-05-886 taotlust, jätab halduskohus kaebuse käiguta ja annab kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. HKMS § 11 lõikest 9 tuleneb, et asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamine lõppeb kas asja menetlusse võtmise määrusega või kaebuse tagastamise määrusega. HKMS-st ei tulene võimalust lõpetada menetlust haldusasjas, mida halduskohus ei ole eelnevalt menetlusse võtnud. Eelnevast tuleneb, et HKMS § 12 lg 3 alusel asja menetluse lõpetamine on võimalik üksnes juhul, kui kaebus on menetlusse võetud. Kuna haldusasja toimik ei sisalda määrust, millega oleks U. S. kaebus menetlusse võetud, siis ei ole asja menetlemine halduskohtus jõudnud kaugemale asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisest. Kuna kaebus ei ole halduskohtus eelmenetlusse jõudnud, ei saa ringkonnakohus ka HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel kaebetähtaja kontrollimise ja tähtaja ennistamise osas uut määrust teha. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ja kaebus saata halduskohtule kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 3
(3)