3-05-762/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Ringkonnakohus Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Virkus 12.aprill 2006, Tallinn 3-05-762 S. P. kaebus Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise ja avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.12.2005 määrus haldusasjas nr 3-1177/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. P. määruskaebus RESOLUTSIOON Rahuldada määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.12.2005 määrus haldusasjas nr 3-1177/2005 ning saata S. P. kaebus esimese astme kohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval jõudma ringkonnakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 08.09.2005 esitas Ämari Vanglas karistust kandev S. P. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Justiitsministeeriumi vanglate osakonna toimingute õigusvastasuse tuvastamist ning avalik-õiguslikus suhtes tekitatud 95 000 kr suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt on S. P. füüsilise puudega isik ning tema tervislik seisund ei võimalda järgida tervetele kinnipeetavatele kehtestatud režiiminõudeid. Kaebaja elutingimused on diskrimineerivad ja piinu tekitavad. Režiiminõuete järgimine tekitab kaebajale füüsilisi ja vaimseid kannatusi - alakeha parapareesi tõttu puudub tal võimalus teha puudest tingitud vajalikke erilisi hügieeni toiminguid ja kasutada hügieenilisel ja inimväärikust mittealandaval viisil tualetti. Pidevate seljavalude ja parapareesi tõttu valmistab kaebuse esitajale väljas loendustel ning 300 m kaugusel olevas sööklas käimine füüsilist valu. Justiitsministeeriumi vanglate osakond, olles teadlik kaebaja tervislikust seisundist, ei ole võtnud midagi ette tema olukorra leevendamiseks. 3-05-762 Kaebaja palus maksejõuetuse tõttu vabastada ta riigilõivu tasumisest. 24.10.2005 saatis kaebaja halduskohtule maksekorralduse 10 kr tasumise kohta. 15.11.2005 määrusega jättis Tallinna Halduskohus kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Kohus leidis, et kaebus ei vasta HKMS § 10 sätestatud nõuetele: kaebuses ei ole märgitud, millist konkreetset Justiitsministeeriumi vanglate osakonna toimingut kaebaja vaidlustab ja millal sai ta vaidlustatud toimingust teada. Kaebuses ei ole välja toodud, milles seisneb S. P. põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks ega ole ka märgitud, millisel RVS § 9 lõikes 1 sätestatud põhjusel kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist nõuab. Kaebuses tuleb märkida arvutused ja tõendid väidetava kahju tekitamise ja taotletud summa suuruse kohta. Maksejõuetuse tõendamiseks ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit. Tuvastamiskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 10 kr ja kahju hüvitamise kaebuselt 2 860 kr. Kaebusele lisatud maksekorraldusest 10 kr riigilõivu tasumise kohta ei nähtu, et riigilõiv oleks tasutud kohtuasjaga seonduvalt. Kaebus ja selle lisad tuleb esitada vastavalt protsessiosaliste arvule. Kohtumääruse täitmiseks esitas S. P. uue taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, lisades taotlusele arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse tema töövõimetuse kohta ning väljavõtte kinnipeetava isiklikust arvest. Kaebuse täpsustustes märkis kaebaja, et vaidlustab Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tegevusetuse tervikuna, eriti seda, et kaebaja suunati täitmisplaani alusel Ämari Vanglasse, kus kinnipeetavatele kehtestatud elu- ja režiimitingimused ei vasta kaebaja tervislikule seisundile ja kus viibimine on talle tervisliku seisundi tõttu eriti inimväärikust alandav ning piinu ja valu tekitav. Täiendavalt tõi kaebaja välja, et 2005 oktoobri alguses lõhuti läbiotsimise käigus tema meditsiiniline abivahend (käimiskepp) ning oktoobri lõpus tuvastati tal maohaavad, mis on tekkinud kinnipidamiskohas viibimise ajal. Vangistusseaduse § 11 kohaselt tuleb karistuse kandmisele saatmisel arvestada ka kinnipeetava tervislikku seisundit. Kaebaja vaidlustatud halduse õigusvastane tegevusetus on kestev. Põhjendatud huviks tuvastusnõude esitamisel on kaebaja tervis ja elu. Kaebaja näeb tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise positiivset tulemust ka selles, et Justiitsministeeriumi vanglate osakond saab teadlikuks vajadusest arvestada puudega kinnipeetava tervisliku seisundiga. Vastustaja õigusvastase tegevusetuse ja kaebajale tekitatud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos. Kaebuse täienduses suurendas S. P. moraalse kahju nõuet 325 000 kroonini, seletades seda alanduste ja füüsiliste kannatuste jätkuvusega ning samuti uue tervisekahjustuse (maohaavad) tekkimisega. Kaebaja selgitas, et lähtus kahjusumma arvutamisel 400 kroonist iga päeva eest, mil ta kinnipidamiskohas füüsilisi piinu ja alandust taluma pidi, liites sellele juurde 200 000 kr maohaavade tekitamise eest. Kuivõrd tervise ja heaolu langust ei ole võimalik tagasi pöörata, siis saab kaebaja esitada vaid moraalse kahju hüvitamise nõude, lootes saadava hüvitise eest oma tervist taastada. 21.12.2005 määrusega tagastas Tallinna Halduskohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult HKMS § 11 lg 3 alusel, leides, et kaebuse esitaja ei kõrvaldanud tähtaegselt puudusi ning kaebuses esinevad puudused ei võimalda kaebust menetlusse võtta. Määruse kohaselt ei ole võimalik kaebusest ega selle täpsustusest välja lugeda, milles seisneb Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tegevusetus, millega kaebuse esitajale füüsilisi piinu tekitati, teda alandati ja diskrimineeriti. Samuti on kaebaja eiranud kohtu selgitusi tuvastamisnõude põhjendatud huvi kohta ega ole märkinud, millisel RVS § 9 lõikes 1 toodud põhjusel ta moraalse kahju hüvitamist nõuab. Kaebaja ei ole esitanud kahju tekkimist tõendavaid tõendeid ega toonud välja põhjuslikku seost väidetavalt õigusvastaste toimingute ja tekitatud kahju vahel. 3-05-762 Kohus selgitas kaebajale, et HKMS § 11 lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES S. P. esitas halduskohtu 21.12.2005 määruse peale määruskaebuse, paludes rahuldada kaebus või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt on kaebus esitatud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna vastu seetõttu, et Ämari Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev asutus ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond peab teostama vangla üle teenistuslikku järelevalvet. Vastustaja ei ole seda teinud, lastes vangla juhtkonnal rikkuda kaebaja inimõigusi ja lubades füüsilise puudega kinnipeetavat kohelda ebainimlikult ja väärikust alandavalt ning piinu ja kannatusi tekitavalt. Vaidlustatud toiminguteks on põhiseaduses ja sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuete eiramisega kaebajale füüsiliste piinade ja kannatuste tekitamine ning tema alandamine ja diskrimineerimine. Kaebaja on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses erivajadustega isik, millega Ämari Vangla aga ei arvesta. Vanglate amet on teadlik kaebaja puudest ja erivajadustest, kuid olukorra parandamiseks ei ole midagi ette võtnud. Tõendit maohaavade tekkimise kohta ei ole kaebajal esitada, sest Vanglate haiglast seda talle ei väljastatud, kaebaja lootis, et kohus nõuab selle ise välja. Kohtule on esitatud tõendid, millest nähtub, et kaebaja on töövõimetu ega saa raha teenida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apelleeritud kohtumäärus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada ja asi saata esimese astme kohtule kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. S. P. kaebust tuleb käsitleda riigivastutuse seaduse (RVS) § 17 lg 1 kohase kaebusena avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebusest ja selle täiendusest nähtub, et kaebaja eesmärk on saada rahalist hüvitist. Kuivõrd toimingu õigusvastasuse tuvastamine on üks etapp kahju hüvitamise nõude lahendamisel, siis on nõue tuvastada toimingu õigusvastasus iseenesest kahju hüvitamise nõudega juba hõlmatud. Halduskohus on põhjendamatult käsitlenud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna toimingute õigusvastasuse tuvastamise ja väidetud mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid eraldi. Kui halduskohtul tekkis kahtlus kaebuse eesmärgi osas, oleks pidanud kaebuse käiguta jätmise määruses nõudma kaebajalt selgitust selle kohta, kas ta taotleb õigusvastasuse kui üksnes kahju hüvitamise aluseks oleva elemendi tuvastamist või soovib toimingute õigusvastasuse tuvastamist sõltumata esitatud kahjunõudest. Seda halduskohus teinud ei ole. Kaebuse tagastamise aluseks ei saa olla asjaolu, et esitades nõude avalik-õiguslikus suhtes halduse tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamiseks, ei ole kaebuse esitaja konkreetselt nimetanud neid toiminguid, mille tegemata jätmine on väidetava kahju põhjustanud. Kaebusest on võimalik mõista selle esitaja seisukohta, et kahju tekkimine on tema meelest tingitud sellest, et Justiitsministeeriumi vanglate osakond, teades kaebaja tervisliku seisundi iseärasusi ja sellest tingitud teatud erivajadusi, ei võtnud tema elutingimuste parandamiseks midagi ette. Konkreetsemalt viidatakse kaebuses võimalusele viia kaebaja üle mõnesse teise vanglasse. Kuigi kaebaja ei ole märkinud, millised on need konkreetsed toimingud, mille tegemata jätmisega talle mittevaralist kahju väidetavalt tekitati, on kaebusest üheselt arusaadav kaebuse esitaja seisukoht, et kahju põhjustanud tegevusetuseks on kaebuse esitajale sobivate elutingimuste tagamata jätmine. Kas Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal oli seadusest tulenev kohustus kaebaja nimetatud toiminguid teha, 3-05-762 lahendatakse kaebuse sisulisel lahendamisel, mitte aga kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Nõustuda ei saa halduskohtu järeldusega, et kaebaja ei ole ära näidanud põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks. Juba esialgsest kaebusest nähtub, et kaebaja eesmärk on rahalise hüvitise saamine ning Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist vajab ta eelkõige selle eesmärgi saavutamise eeldusena. Kaebuse täpsustuses on märgitud, et kaebaja arvamuse kohaselt on olemas seos vastustaja õigusvastase tegevusetuse ja kaebajale tekitatud moraalse kahju vahel ning et kaebaja näeb vaidlustatud tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise positiivset mõju ka selles, et Justiitsministeeriumi vanglate osakond oskaks edaspidi puudega kinnipeetavate eriliste vajaduste ja õigustega arvestada. Seega on kaebuse esitaja HKMS § 10 lõikes 3 sätestatud nõude formaalselt täitnud. Kas kaebuse esitajal saab olla selline põhjendatud huvi, nagu ta on kaebuses välja toonud, saab halduskohus seisukoha võtta samuti asja sisulisel lahendamisel. RVS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seadusest ei tulene, et kaebuse esitaja peaks väidetava mittevaralise kahju eelnimetatud sättes sisalduva loetelu järgi üheselt kvalifitseerima. Kaebuse menetlusse võtmiseks piisab, kui kaebuses on väidetava kahju tekitanud põhjused üldisemalt ära nimetanud. Pealegi nähtub S. P. kaebusest, et mittevaralist kahju nõuab ta väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest. Kaebuse menetlusse võtmist ei takista kaebuses esitatud väidete kohta tõendite esitamata jätmine. Kaebuse aluseks olevate asjaolude tõendatuse küsimus lahendatakse asja sisulisel arutamisel, mitte kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Halduskohus saab HKMS § 16 lg 2 kohaselt teha kaebajale ja teistele protsessiosalistele ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks või koguda tõendeid omal algatusel. Tõendeid võivad protsessiosalised esitada kuni asja sisulise arutamise lõpetamiseni kohtuistungil. Kahju hüvitamise eelduseks olevate asjaolude tõendamatuse korral jätab kohus kahjunõude rahuldamata, kuid tõendite esitamata jätmise põhjendusel ei saa kohus kaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Samuti ei saa kaebust läbivaatamatult tagastada seetõttu, et halduskohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja näidanud kaebuses ära põhjuslikku seost õigusvastase toimingu ja väidetava kahju vahel. Põhjusliku seose küsimus lahendatakse kahjunõude sisulisel läbivaatamisel. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohtu määruses esitatud põhjendused ei andnud alust S. P. kaebuse läbivaatamatult tagastamiseks HKMS § 11 lg 3 alusel.