KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2006, Tallinn Haldusasja
§ 7422
lg 2 rikkumise eest; 2) 19.02.2004 otsus LS § 7422 lg 2 rikkumise eest; 3) 02.08.2004 otsus LS § 7422 lg 2 rikkumise eest. Seega ei olnud LS § 413 lg 8 kohaldamiseks alust. Kaevatud otsus ei ole kooskõlas hea haldusega, sest kaebajale ei antud võimalust esitada vastuväiteid esialgse otsuse nr 7838 tegemisel, ega ka nimetatud otsuse muutmisel.
- 22.04.2005 määrusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset, peatades 19.08.2004 otsuse nr 7838 täitmise kuni käesolevas asjas lahendi tegemiseni.
- Põhjusel, et 01.10.2005 jõustus väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadus, millega tunnistati LS § 413 kehtetuks, esitas kaebaja 11.11.2005 kohtule kaebuse täienduse, milles loobus varem esitatud seisukohtadest ja palus arvestada 11.11.2005 esitatud seisukohaga. Kuna juhtimisõiguse peatamine on lisakaristus väärteo eest ja 01.10.2005 jõustunud seadus on kaebuse esitaja suhtes kergendava iseloomuga, siis kuuluvad tagasiulatuvalt kohaldamisele kaebaja olukorda kergendavad sätted. 01.10.2005 jõustunud LS § 773 lg 4 sätestab, et isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks enne 01.10.2005 kehtinud LS 413 alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks kaheteistkümneks kuuks otsuses märgitud tähtajast alates. Seega on alates 01.10.2005 kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti sisuks juhtimisõiguse peatamine kaheteistkümneks kuuks. Alates 01.10.2005 on LS § 7422 lg 2 rikkumise eest võimalik kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Seega on vaidlusalune juhtimisõiguse peatamise otsus õigusvastane osas, milles see näeb ette juhtimisõiguse peatamise kauemaks kui kolmeks kuuks. Kui kohus leiab, et asjas ei kuulu kohaldamisele LS § 7422 lg 4 ning kaalub asja lahendamist LS § 773 lg 4 alusel, palub kaebaja tunnistada viidatud säte põhiseaduse § 23 lg 2 lauses 2 sätestatud kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõttega vastuolus olevaks ning jätta see asjas kohaldamata. LS § 773 lg 4 kohaldamine rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet, sest LS § 7422 lg 2 rikkunud isikuid koheldaks põhjendamatult ebavõrdselt.
- Tallinna Halduskohtu 30.11.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja ei vaidlusta enam asjaolu, et kuni 01.10.2005 kehtinud LS § 413 lg 8 alusel on tema juhtimisõigus ARK otsusega nr 7838 peatatud selles seaduses ettenähtud tähtajaks, s.o 24 kuuks. Kaebaja poolt toime pandud väärtegude õiend ist nähtuvad otsuse tegemise ajal kehtivad karistused: 1) 30.04.
§ 7422
lg 2 rikkumise eest (jõustus 16.05.2003); 2) 15.06.
§ 7422
lg 2 rikkumise eest (jõustus 01.07.2003); 3) 03.11.
§ 7422
lg 2 rikkumise eest (jõustus 19.11.2003); 4) 01.02.2004 otsus LS § 7422 lg 2 rikkumise eest (jõustus 17.03.2004); 5) 02.08.2004 otsus LS § 7422 lg 2 rikkumise eest (jõustus 18.08.2004). 01.10.2005 jõustunud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse § 773 lg 4 järgi isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui 12 kuuks enne 01.10.2005 kehtinud LS § 413 alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks 12 kuuks otsuses märgitud tähtajast arvates. Seega on kaebuse esitaja juhtimisõigus arvates 01.10.2005 otsusega nr 7838 peatatud 12 kuuks. Sisuliselt on kaebaja soovinud, et kohus muudaks määratud karistust. Rakendussätete kohaselt otsustab alates 01.10.2005 lisakaristuse määramise üldkohus, mitte halduskohus. Senine juhtimisõiguse peatamise otsus ei ole ARK kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus, vaid väärteomenetluses tehtud karistusotsuse järelm ja juhtimisõiguse peatajal ei olnud kaalutlusõigust peatamise kestvuse osas. 2
(5)3-04-479 Kehtima hakanud karistusõigus ei kohtle kaebajat senisest leebemalt, seetõttu ei ole tegemist põhiseaduse § 23 lg 2 teise lauses sätestatud põhiõiguse riivega. LS § 7422 lg 2 märgitud väärteo eest järgnes varem automaatse järelmina juhtimisõiguse peatamine, kui isik oli sõidukiiruse ületamise eest karistatud korduvalt. Isikutele, kes panevad LS § 7422 lg 2 sätestatud süüteo toime peale 01.10.2005, võib kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuni 3 kuuni iga rikkumise eest. Põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist põhiseaduse § 12 tähenduses ei ole. Seega ei kuulu rahuldamisele taotlus jätta kohaldamata LS § 773 lg 4 kui põhiseadusega vastuolus olev norm. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Apellatsioonkaebuses palub S. T. tühistada Tallinna Halduskohtu 30.11.2005 otsus ja kaebus rahuldada. Väär on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt kohtul puudub õigus vaidlustatud haldusakti osaliseks tühistamiseks ning määratud karistuse muutmiseks. Kuni 01.10.2005 teostas kohtulikku järelevalvet juhtimisõiguse peatamise seaduslikkuse üle halduskohus. Tulenevalt sellest ning pidades silmas põhiseaduse § 23 lg 2 teist lauset, on halduskohus pädev käesolevas vaidluses kohaldama LS § 7422 lg-s 4 sätestatud juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega ning lühendama kaebuse esitaja juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega kolme kuuni. 01.10.2005 jõustunud LS § 7222 lg 4, mis näeb sama väärteo eest, mille alusel peatati apellandi juhtimisõigus, lisakaristusena ette juhtimisõiguse äravõtmise ühest kuni kolme kuuni, on apellandi olukorda kergendav PS § 23 lg 2 teise lause tähenduses. Vastavalt PS §- le 146 on kohus kohustatud õigust mõistma kooskõlas põhiseadusega ning PS § 14 sätestab kohtuvõimu kohustuse tagada põhiseaduslikud õigused ja vabadused, sealhulgas on kohus kohustatud tagama isiku PS § 23 lg 2 teisest lausest tuleneva põhiõiguse kergema karistusseaduse kohaldamisele. Seega on halduskohtul õigus muuta juhtimisõiguse peatamise kestvust, tühistades vaidlustatud haldusakti osaliselt HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et 01.10.2005 jõustunud seadus ei ole apellandi suhtes kergendava iseloomuga. Otsustamaks seda, kas uus karistusseadustik on kergendava iseloomuga või mitte, tuleb vaadata seadust, mis võimaldab menetlusaluse isiku suhtes konkreetsel juhul teha soodsama otsuse. Halduskohus on jõudnud ebaõigele järeldusele uue seaduse kergendava iseloomu puudumise osas just seetõttu, et ta asus läbi viima uue ja vana seaduse abstraktset võrdlust. Apellandi suhtes tuleb pidada uut seadust kergendavaks, sest selle väärteo eest, mille toimepanemisega kaasnes juhtimisõiguse peatamine 24 kuuks, on uue seaduse kohaselt võimalik apellandi juhtimisõigus ära võtta maksimaalselt kolmeks kuuks. Lisaks ei ole lisakaristuse kohaldamine obligatoorne. Halduskohtu seisukoht, et LS § 773 lg 4 ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet, on väär. Halduskohus on jätnud võrdluse läbi viimata nende isikute vahel, kellel oli enne 01.10.2005 sama arv kehtivaid karistusi liiklusalaste väärtegude eest, kuid kellest ühed panid viimase väärteo toime enne 01.10.2005 ja teised pärast nimetatud kuupäeva. Kui apellant oleks viimase väärteo, mille alusel kohaldati tema suhtes juhtimisõiguse peatamist 24 kuuks, toime pannud pärast 01.10.2005, kaasnenuks selle eest juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalselt kolmeks kuuks. Just selles erinevuses väljendubki ebavõrdne kohtlemine.
- Vastuses apellatsioonkaebusele leiab ARK, et puudub alus vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Apellant on asunud ekslikule seisukohale uue liiklusseaduse tõlgendamisel. HKMS § 26 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kas osaliselt või tervikuna tühistada haldusakti. Juhtimisõiguse peatamise otsuse osaline tühistamine tähendaks kaebajale määratud karistuse määra muutmist. ARK otsus on materiaalses tähenduses karistus. Juhtimisõiguse peatamise vormistamine ARK-s on käsitatav väärteomenetluses tehtud karistusotsuse automaatse järelmina. Juhtimisõiguse peatamise kestust, mis on imperatiivselt sätestatud, saab muuta seadusandja. 3
(5)3-04-479 Kuni 01.10.2005 kehtinud LS § 413 regulatsioon, mis sätestas juhtimisõiguse peatamise alused LS § 7422 järgi kvalifitseeritava liiklussüüteo eest sisaldas korduvuse nõuet. Seetõttu pole juhtimisõiguse peatamise ja juhtimisõiguse äravõtmise regulatsioone võimalik võrrelda aspektist, kas uus regulatsioon sätestab või ei sätesta kergema karistuse. Asjaolu, et väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse jõustumisega muutub liiklusalaseid süütegusid toimepannud isikute olukord raskemaks, on leidnud äramärkimist eelnõu seletuskirjas. Karistusotsusele LS § 7422 lg-s 2 sätestatud väärteo eest järgnes automaatse järelmina juhtimisõiguse peatamine, kui isik oli karistatud korduvalt. Isikute suhtes, kes panevad LS § 7422 lg-s 2 sätestatud väärteo toime pärast 01.10.2005 on võimalik kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni iga rikkumise eest eraldi alates juba esmakordsest rikkumisest. Eespool toodule tuginedes ei ole isikud, kes panid toime LS § 7422 lg-s 2 sätestatud väärteo enne 01.10.2005 ja kes on pannud või panevad selle väärteo toime pärast 01.10.2005 õigusrikkumisele järgnevatest tagajärgedest lähtuvalt omavahel võrreldavad ning ei saa kerkida küsimust põhjendamatust ebavõrdsest kohtlemisest põhiseaduse § 12 mõttes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Kaebaja on taotlenud vaidlustatud otsuse osalist tühistamist. Peatumata küsimusel, kas halduskohtul on pädevus juhtimisõiguse peatamise otsuse osaliseks tühistamiseks või mitte, leiab ringkonnakohus, et otsuse osaliseks tühistamiseks ei ole alust. Juhtimisõiguse peatamise otsus on õiguspärane haldusakt (vt HMS § 54 tingimused). Halduskohus saab tühistada üksnes õigusvastase haldusakti. Otsus ei muutunud õigusvastaseks ka seadusemuudatuse tõttu. Arvestades LS §-de 411 ja 413 kehtetuks tunnistamist, nägi seadusandja ette rakendussätted, mis kuuluvad arvestamisele juhtimisõiguse peatamist rakendava organi poolt. Kaebaja suhtes kuulub kohaldamisele LS § 773 lg 4, mille kohaselt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks enne
- aasta
- oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 413 alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks kaheteistkümneks kuuks otsuses märgitud tähtajast alates.
- Viidatud LS § 773 lõige 4 ei ole vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse § 23 lg 2 lause 2 kohustab kohaldama kergemat karistust juhul, kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse. Antud juhul ei ole juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise aluseks olnud faktilised asjaolud (neli LS § 74²² lõike 2 rikkumist) samastatavad kehtiva LS § 74²² lõike 4 kohaldamise eeldustega (üks LS § 74²² lõike 2 rikkumine). Seega ei ole kaebajal alust nõuda, et rakendataks ühesugust õiguslikku tagajärge.
- Apellatsioonkaebuses leiti, et võrdse kohtlemise kontrollimiseks tuleks võrrelda isikuid, kellel oli enne 01.10.2005 kaebajaga sama arv kehtivaid karistusi liiklusalaste väärtegude eest, kuid kellest ühed panid viimase väärteo toime enne 01.10.2005, isikutega, kes panid viimase väärteo toime peale 01.10.
- Ringkonnakohus viitab siinkohal lisaks eelpool toodule veel Riigikohtu 28.04.2004 määrusele 3-3-1-69-03, milles leiti, et väärtegude puhul ei pea karistusseaduse leebem muudatus olema alati tagasiulatuva jõuga. Riigikohus leidis, et riive isiku õigustele on juhtimisõiguse peatamise korral leebem kui muude karistusliikide puhul ning sellist riivet saab õigustada asjaoludega, et äravõetud juhtimisõiguse massiline ennetähtaegne taastamine annaks ühiskonnale õiguspoliitiliselt väära ja eksitava signaali, et riik on uues seaduses asunud liiklusrikkumistesse tegelikkusest märksa leebemalt suhtuma. Analoogiliselt viidatud Riigikohtu lahe ndis käsitletud kaasuse asjaoludega, muudeti ka käesoleval juhul regulatsioon tegelikult rangemaks, sest juhtimisõiguse peatamine on ette nähtud juba esimese väärteo toimepanemise korral. Riigikohus märkis: „Liiklussüüteod kujutavad endast olulist ühiskond likku probleemi, mistõttu üldkogu leiab, et iseäranis liiklussüütegude puhul oli põhjendatud seadusandja ettevaatlikkus varasemate karistuste 4
(5)3-04-479 ümbervaatamisel. “ Samuti leidis Riigikohus, et iseseisev väärtus on sellisel juhul ka õiguskindlusel ja õigusrahu tagamisel, mis „nõuab piiri tõmbamist, pärast mida ei saa enam vaidluse esemeks olnud küsimusi tõstatada.“ (vt viidatud Riigikohtu määruse p-d 28-34) 11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, pole alust rahuldada ka kaebaja taotlust kohtukulude hüvitamiseks. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 5
(5)