KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-830 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2006. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Reet Allikvere ja Tiit Koll

) § 28 lg-s 3 ja kostja põhikirja punktis 13.5 nimetatud tegusid, mis annaksid aluse nende tagasikutsumiseks. Üleskutses erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks märgitud süüdistused ei ole tõesed, juhatuse liikmetele ei antud võimalust enda kaitsmiseks. Üldkoosolekul kutsuti tagasi juhatuse liikmed L. S. ja V. K., kes olid juba 26.05.2004 üldkoosoleku otsusega juhatusest välja arvatud. Ka ei ole uue juhatuse liikmete koosseisus ei ole märgitud R. M. ja A. P., keda tagasi ei kutsutud. Otsus revisjonikomisjoni valimise kohta on põhjendamatu, sest 26.05.2004 üldkoosoleku otsusega likvideeriti revisjonikomisjon ning asendati see audiitorkontrolliga. Kostja vastuväited

1. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Kuna juhatus ei rahuldanud 11.04.2004 esitatud üldkoosoleku kokkukutsumise taotlust, otsustas initsiatiivgrupp, mille moodustasid vähemalt 1/10 ühistu liikmetest, ise üldkoosoleku kokku kutsuda. Üldkoosoleku kokkukutsumisel järgiti kostja põhikirja punkti 14.6, teatel märgiti koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Teated pandi kõikidesse garaažiboksidesse. Isikud registreeriti ja identifitseeriti põhikirja nõuete kohaselt. Juhatus kutsuti tagasi, kuna ei tegutsenud vajalikult: ühistu soojakaod kasvasid võrreldes eelmise aastaga 200%. A. P. ei täitnud oma kohustust ühistu vara valvamisel, T. M. varjas revisjonikomisjoni eest ühistu raamatupidamisdokumente, takistades sellega revisjonikomisjoni tegevust. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et juhatuse liikmetel oli võimalus koosolekul sõna saada. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
2. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks 17.06.2004 üldkoosolekul vastu võetud otsused, millega kutsuti tagasi kostja juhatuse liikmed ja valiti uus juhatus ning revisjonikomisjon. Kohus leidis, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid, mistõttu ei olnud koosolek pädev otsuseid vastu võtma.
3. Kohtuotsuse kohaselt vaidlesid pooled selle üle, kas initsiatiivgrupil oli ühistu üldkoosoleku kokkukutsumiseks õigus, kas üldkoosoleku kokkukutsumisel järgiti seaduse ja põhikirjaga sätestatud korda, kas üldkoosolek oli pädev kvoorumi tõttu otsuseid vastu võtma ning kas üldkoosoleku otsused on seaduse ja põhikirjaga kooskõlas. Tulenevalt

§ 24lg 2 on hagejad õigustatud oma õiguste kaitseks hagi esitama.

Vaidlust ei ole selles, et 11.04.2004 esitatud avalduse alusel ei kutsunud kostja juhatus üldkoosolekut kokku. Seega tekkis ühistu liikmetel

§ 20

lg-st 4 tulenevalt õigus üldkoosolekut kokku kutsuda.

§ 21

lg 4 sätestab, et üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirja punkt 14.6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisel tuleb teade panna üles ühistu teadetetahvlile vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 08.06.2004 kokku kutsutud üldkoosolek jäi ära kvoorumi puudumise tõttu. Kutsel oli märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning kokkukutsumise alus, kuid üldkoosoleku päevakorda ei olnud sellel märgitud.

§ 21

lg 1 järgi on mittetulundusühingu pädevuses sätestada põhikirjaga korduskoosoleku läbiviimise tingimused. Kostja põhikirja punkt 14.8 sätestab, et korduskoosolek tuleb kokku kutsuda sama päevakorraga kui kvoorumi puudumise tõttu ära jäänud koosolek. Kohtule ei ole esitatud 17.06.2004 üldkoosoleku kutset. Kuna 08.06.2004 üldkoosoleku kokkukutsumine ei vastanud

2 § 21 lg-s 4 sätestatule, sest koosoleku kokkukutsumisel ei teavitatud päevakorrast, ei saanud kokku kutsuda ka korduskoosolekut sama päevakorraga. Seetõttu ei olnud 17.06.2004 üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma ning need on

§ 24lg 1 alusel kehtetud.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Kostja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse täies ulatuses tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole käesoleva hagi esemeks küsimus 08.06.2004 toimunud üldkoosoleku seaduslikkusest. Kohus jättis tähelepanuta kostja väite, et E. K., A. R., T. K., R. P., ja A. P. ei ole kohased hagejad, kuna puuduvad andmed nende liikmelisuse kohta. Ka oleks kohus pidanud jätma hagejate täpsustatud nõude tähelepanuta, kuna see esitati peale tähtaega, mis oli 29.04.2005 (toimiku lk 150). Kuigi hagejad palusid tunnistada kehtetuks 17.06.2004 üldkoosoleku otsused, tuvastas kohus 08.06.2004 üldkoosoleku tühisuse ega analüüsinud 17.06.2004 üldkoosoleku otsuste vastavust seadusele või põhikirjale.
2. Kuivõrd hagejad taotlesid otsuste kehtetuks tunnistamist, ei olnud põhjust arutada küsimust, kas koosoleku kokkukutsumise korda on järgitud või mitte. Pooltel ei olnud vaidlust selles, et 08.06.2004 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud. 08.06.2004 üldkoosolek ei olnud vaidluse esemeks.

§ 21sätestab otsuste tühisuse tuvastamise alused.

Kohtule esitatud 08.06.2004 üldkoosoleku kutse erineb originaalist nii väliselt kui sisult. Kostjale esitatud hagiavalduse lisaks olnud koopia üldkoosoleku kutsest sisaldas päevakorda. Kui eeldada, et 17.06.2004 üldkoosolekul vastu võetud otsused oleksid vastavuses seaduse ja põhikirjaga, kuid vaieldavad, siis puudub alus tunnistada otsused kehtetuks ainuüksi seetõttu, et üldkoosoleku pädevusse kuulub ka revisjonikomisjoni valimine. Üldkoosolek ei saakski revisjonikomisjoni likvideerida ilma põhikirja muutmata. Kostja põhikirja

1. peatüki kohaselt on ühistu kontrollorganiks revisjonikomisjon, kelle ettepanekul saab üldkoosolek otsustada ühistu revideerimise andmise audiitorkontrolli pädevusse. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hagejad peavad kohtuotsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning paluvad jätta selle muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hagejate poolt lisati hagiavaldusele 08.06.2004 üldkoosoleku kokkukutsumise kutse, milles ei olnud koosoleku päevakorda märgitud. Arvestades asjaolu, et kutse esitati kohtule hagiavalduse lisana, oli kostjal võimalik vastupidist tõendada. Kuid alles apellatsioonkaebuses on kostja esitanud seisukoha, et hagejate lisatud kutse ei vasta originaalile. Võimalik, et koosoleku kokkukutsumiseks kasutati lendlehti, mille sisu oli valikuliselt erinev. Kaebuses sisalduv väljend „saadeti korduvalt laiali initsiatiivgrupi liikmete poolt“ näitab iseenesest, et üldkoosoleku kokkukutsumise kutset ei avalikustatud ühistu teadetetahvlil, nagu seda nõuab põhikiri. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamiseks ning see tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ta otsuse põhjendusi.
4. Hagiavalduses palusid hagejad üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist nii protseduuriliste normide rikkumise tõttu üldkoosoleku kokkukutsumisel kui ka sisulistel põhjustel. Menetluse käigus on hagejad korduvalt tuginenud asjaolule, et 17.06.2004 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti seadust ja põhikirja: teadet koosoleku toimumise kohta 3 ei olnud välja pandud, kutseid jagati valikuliselt jne. Nii nähtub hageja A. T. seletusest, et talle kutset ei edastatud (kohtuistungi protokoll - toimiku lk 168). Hageja E. K. seletuse kohaselt sai tema koosoleku toimumisest teada T. M. kaudu, teadetetahvlil ta kutset ei näinud. Lisaks hagejate seletustele ja kirjalikele tõenditele kuulas kohus hagejate taotlusel üle kaks tunnistajat. Kummutamaks hagejate väiteid ja tõendeid, oli kostjal võimalus oma seisukohti põhjendada ja tõendada. Kuna tõendamisesemeks oli eelkõige üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete järgimine, siis seda kui positiivset asjaolu tuli tõendada kostjal. Apellandi väide, et kohus ei võimaldanud tal seda vajalikul määral teha, ei ole kooskõlas asja materjaliga. Hagiavaldusele 07.09.2004 esitatud vastuses (toimiku lk 90-91) ei ole kostja hagejate nimetatud väidetele vastu vaielnud. Ka ei pidanud ta menetluse käigus vajalikuks esitada tõendeid üldkoosoleku kokkukutsumist puudutavate asjaolude kohta. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 90 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Seadusest tulenevalt ei ole poolel õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi tõendeid (s.h taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks) põhjusel, et neid ei peetud varasemas kohtumenetluses vajalikuks. Ka kehtiv seadus ei ole seda põhimõtet muutnud.
5. Eeltoodust ning kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-st 95 tulenevalt lasub kohtul kohustus hinnata kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Linnakohus on seda ka teinud ning jõudnud õigele järeldusele, et üldkoosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga vaidluse eseme suhtes. Asjas ei vaieldud selle üle, et 08.06.2004 üldkoosolek jäi toimumata kvoorumi puudumisel ning 17.06.2004 üldkoosolek oli korduskoosolek. Seetõttu lasus kohtul kohustus kontrollida ka 08.06.2004 üldkoosoleku kokkukutsumisel seadusest ja põhikirjast tulenevatest nõuetest kinnipidamist. Linnakohus leidis õigesti, et asjas on tõendatud, et ühistu liikmeid ei informeeritud koosolekutest nõuetekohaselt. Apellandi väited ühistu liikmete omavahelistest vastuoludest ja pahausksusest ei võimalda teha teistsugust järeldust. Asjaolud, mis põhjusel moodustati ühistu liikmetest initsiatiivgrupp ning mis oli nende isikute tegevuse eesmärgiks, ei oma kaevatava kohtuotsuse õigsuse kontrollimisel tähtsust. Ühistu liikmetest moodustunud gruppide vahelisi omavahelisi vastuolusid ei saa apellatsioonikohus kaebuse läbivaatamisel lahendada. Ka ei ole kohtul võimalik hinnata kostja üldkoosoleku varasemat otsust, millega ühistu kontrolliorgan väidetavalt likvideeriti. Käesoleva vaidluse esemesse selle otsuse kehtivus ei kuulu.
6. Apellandi väide, nagu oleksid hagejad pidanud kohtumenetluses oma liikmelisust tõendama, ei ole kooskõlas asja materjaliga. Kostja ei esitanud sellekohast vastuväidet, vaid on ka oma vastuses hagile nimetanud hagejaid ühistu liikmeteks („hagejad on GÜ G liikmed, kes on ….“ - toimiku lk 63). Ka ei ole õige viide hagejate poolsele kohtu nõudmise täitmisega hilinemisele. 11.04.2005 kohtuistungil palus hagejate esindaja aega nõude täpsustamiseks, sest tema väitel ei olnud hagi esitamise ajal hagejatel koosoleku protokolli. Kohus andis hagiavalduse täpsustamiseks aega kuni 29.04.
7. Hagi täpsustus koos kviitungiga täiendava riigilõivu tasumise kohta esitati kohtule tähtaegselt. Toimikust nähtuvalt saabus nimetatud saadetis kohtusse 02.05.2005 posti teel (tähtkiri oli postitatud tähtaegselt - toimiku lk 154).
8. Kohtukulude jaotamisel tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 ning kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-test 1 ja 8, mille kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel kohtukulud apellandi kanda. Kuna kohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata, siis 4 tuleb apellandilt välja mõista vastustajate kohtukulud. Kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Sellest tulenevalt mõistab kohus apellatsioonimenetluses kantud vastavate kulude katteks apellandilt välja 5000 krooni. Ü.Jänes R.Allikvere T.Kollom 5