KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-7 Haldusasi Kaebus Tallinna Linnavalitsuse 05.11.2003 korralduse nr 2450-k osaliseks (punkt 1 kuur-pesuköögi osas) tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.02.2006 otsus nr 3-891/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev V. V. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja V. V., esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Vastustaja Tallinna Linnavalitsus, esindaja Kristel TähheKaljulaid Kolmandad isikud J. K. ja S. R., esindaja vandeadvokaat Anu Uritam Kolmandad isikud K. R. ja A. R. 06.02.2006 RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.veebruari 2005 otsus haldusasjas nr 3-891/2004 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest 15.veebruaril
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 27.05.1996 otsusega nr 7498 loeti Tallinnas, Villardi *, endisel kinnistul nr 330 asunud ehitised ja krunt suurusega 817,08 m² omandireformi objektiks ning tunnistati vara suhtes omandireformi õigustatud subjektideks J. R. ja J. K.. Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna LV) 21.03.1997 korraldusega nr 852-k tagastati Villardi * asuvad hooned J. R. ja J. K. võrdsetes mõttelistes osades. Tallinna LV 18.12.1998 korralduse nr 7656-k p-ga 1 jäeti rahuldamata J. R. ja J. K. taotlus Villardi * asuvate hoonete tagastamise kohta, sest vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Korralduse p- ga 2 otsustati alustada hoonete kompenseerimise menetlust, p- ga 3 tunnistati kehtetuks Tallinna LV 21.03.1997 korraldus nr 852-k. Tallinna Halduskohtu 20.05.1999 otsusega haldusasjas nr 3-1244/99 tunnistati Tallinna LV 18.12.1998 korraldus nr 7656-k seadusevastaseks. 3-04-7 Tallinna LV 5.07.2000 korraldusega nr 2889-k tunnistati kehtetuks Tallinna LV 18.12.1998 korralduse nr 7656-k punktid 1 ja
- Tallinna LV 05.07.2000 korralduse nr 2890-k p-ga 1 jäeti rahuldamata J. R. ja J. K. taotlus Villardi * elamu nr 1 tagastamise kohta, sest vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, p- ga 2 kohustati J. R. ja J. K. tagastama elamu nr 1 vara üleandmise aktiga Tallinna Kesklinna Valitsusele ning p- ga 3 Tallinna Hooneregistrit registreerima elamu nr 1 omandiõiguse üleminek vastavalt p- le
- Tallinn LV 05.07.2000 korralduse nr 2891-k p-ga 1 jäeti rahuldamata J. R. ja J. K. taotlus Villardi * elamu nr 2 tagastamise kohta, kuna vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, p-ga 2 kohustati J. R. ja J. K. tagastama elamu nr 2 vara üleandmise aktiga Tallinna Kesklinna Valitsusele ning p- ga 3 Tallinna Hooneregistrit registreerima elamu nr 2 omandiõiguse üleminek vastavalt p- le
- Tallinna LV 05.07.2000 korralduse nr 2892-k p-ga 1 tagastati J. R. ja J. K. Villardi * asuvast elamust nr 3 kummalegi 32/100 mõttelist osa, p-ga 2 kohustati J. R. ja J. K. tagastama elamust nr 3 36/100 mõttelist osa vara üleandmise aktiga Tallinna Kesklinna Valitsusele. Sama korralduse p-ga 4 jäeti rahuldamata õigustatud subjektide taotlus elamu nr 3 36/100 mõttelises osas tagastamise osas, sest vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, ning alustati kompenseerimise menetlust. Tallinna Halduskohtu 25.04.2001 otsusega tühistati Tallinna LV 05.07.2000 korralduste nr 2890-k, 2891-k ja 2892-k p-d 2 ja
- Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2002 otsusega nr 2-3/403/02 tühistati Tallinna Halduskohtu nimetatud otsus osaliselt ja Tallinna LV 05.07.2000 korraldus nr 2890-k täies ulatuses. Tallinna LV 05.11.2003 korralduse nr 2450-k p-ga 1 tagastati Villardi * asuvast elamust, asendiplaanil nr 1, 253/1000 mõttelist osa ja kuur-pesuköök, asendiplaanil nr 4, järgmiselt: S. R. tagastati elamust 6325/100000 mõttelist osa ja kuur-pesuköögist ¼ mõttelist osa; M. R. tagastati elamust 6325/100000 mõttelist osa ja kuur-pesuköögist ¼ mõttelist osa ning J. K. 12650/100000 mõttelist osa ja kuur-pesuköögist ½ mõttelist osa. 17.05.2000 sõlmitud notariaalselt tõestatud ühisvara jagamise kokkuleppe alusel oli J. R. (surnud 10.09.2000) andnud üle temale kuuluva omandiõiguse Villardi * asuvate ehitiste ½ mõttelises osas oma abikaasale S. R.. V. V. esitas Tallinna Hald uskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnavalitsuse 05.11.2003 korralduse nr 2450-k punkt 1 kuur-pesuköögi tagastamise osas. Kaebuse esitaja väidab, et ta kasutab Tallinnas, Villardi *-* asuvat eluruumi üürilepingu alusel, mistõttu vastavalt eluruumide erastamise seaduse (EES) § 4 p- le 1 on kaebaja nimetatud eluruumi suhtes erastamise õigustatud subjekt. Kuna tagastamisele kuuluvad eluruumid ja abiruumid erastamisele ei kuulu, siis rikub Tallinna LV 05.10.2003 korraldus nr 2450-k vaidlustatud osas vahetult kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi. Villardi * elamu * on eraldatud Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt kaebaja tütrele A. K. 28.05.1996 sõlmitud lepingu nr 16 alusel. A. K. vahetas Tallinnas Pärnu mnt *-* eluruumi Tallinnas Villardi * elamu * kasutamisõiguse vastu. 26.08.1997 on sõlmitud A. K. ja V. V. vahel üürniku õiguste ja kohustuste üleandmise leping. Eluruumi saajad on nõuetekohaselt täitnud Tallinna Kesklinna Valitsusega sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse ehitada ümber mitteelamiskõlblik mitteeluruum sanitaartehnilistele tingimustele vastavaks eluruumiks. Vaidlustatud korraldus on õigusvastane, sest ei ole nõuetekohaselt kindlaks määratud, kas vaidlusalune kuur-pesuköök on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Nõuetekohaseks eksperthinnanguks ei saa lugeda OÜ Ehitusekspert 22.12.1999 eksperthinnangus nr B086/99 toodud paljasõnalist lauset, mille kohaselt „täielikult on säilinud endisel individualiseeritaval kujul õuel amortiseerunud abihoone, mis tuleks lammutada“. Eksperthinnangus puuduvad lähteandmed koos vastavate arvutustega. Vaidlusalune kuur-pesuköök on vähemalt osaliselt ehitatud peale vara õigusvastast võõrandamist
- aastal, mistõttu ehitis tervikuna ei saa olla säilinud endisel individua liseeritaval kujul. 2
(7)3-04-7 Arvestatud ei ole ORAS § 12 lg 3 p- ga 7 ja „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ pga 31.
- Vaidlusalune kuur-pesuköök on teiste ehitistega majanduslikult seotud kõrvalhooneks, mille tagastamise korral oleks teiste ehitiste normaalne ekspluateerimine häiritud. Kaebajale jääb arusaamatuks, millistel alustel on otsustatud vara tagastada. Rikutud on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lg 1 sätteid. Tallinna LV palus jätta kaebus rahuldamata. Villardi * kuur-pesuköök on säilinud endisel individualiseeritaval kujul ja linnavalitsuse 05.11.2003 korraldusega nr 2450-k on põhjendatult otsustatud vaidlusalune hoone tagastada. Kuur-pesuköök oli olemas enne
- aastat ja tegemist on õigusvastaselt võõrandatud ehitisega. Vara otsustati tagastada, sest pole leidnud tõendamist ehitise juures uuenduste/parenduste tegemine, mis annaks alust ORAS § 12 lg 3 p 2 kohaldamiseks. Korralduses nr 2450-k on viidatud materiaalõiguslikele alustele, ringkonnakohtu asjakohasele lahendile ja linnakomisjoni otsusele, samuti vara tagastamise toimiku materjalidele. Teiste tõendite kõrval on toimikus ekspertarvamus, mis muuhulgas tõendab vara säilimist endisel individualiseeritaval kujul. Kaevatav haldusakt on põhjendatud määral, mis võimaldab mõista selle andmise põhjusi ja ei takista kaebajatel põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse teostamist. V. V. ei ole HKMS § 7 lg-s 1 nimetatud tunnustele vastav isik ja seega puudub tal kaebeõigus. Viidatud ümberehituste puhul ei ole tegemist 28.05.1996 Tallinna Kesklinna Valitsuse ja A. K. vahel sõlmitud lepingujärgsete ümberehitustöödega, kuivõrd V. V. ei ole tekkinud õiguslikku alust asuda varem sõlmitud lepingus A. K. asemele. Samuti ei ole V. V. esitanud materjale, millistest nähtub, et ta on iseseisvalt sõlminud vastava lepingu Tallinna Kesklinna Valitsusega. Kolmandad isikud J. K. ja S. R. palusid jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud Tallinna LV korraldus nr 2450-k on õiguspärane nii materiaalselt kui ka formaalselt. Kaebuse esitajal puudub igasugune õiguslik alus Villardi *-* asuva eluruumi kasutamiseks. Tallinna Linnakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2/4/50-6426/97, milles J. K. on esitanud V. V. vastu eluruumist väljatõstmise nõude. Kaebajal puudub eluruumi üürileping, mistõttu ei ole kaebaja selgelt eluruumide erastamise õigustatud subjekt. Kaebaja poolt esitatud leping kujutab endast ilma õigusliku aluseta kokkulepet, mille sõlmimiseks puudusid Tallinna Kesklinna Valitsusel seaduslikud võimalused. Elamu nr * ei kujutanud endast
- mail
- a “mitteeluruumi”, vaid tegemist oli endiselt elamuga. Villardi * asuvat elamut * saab abiruumidena erastada vaid selleks õigustatud isikutele. Villardi * elamus elavad ka mitmed isikud seadusliku üürilepingu alusel ning nendel on abiruumide erastamisel eesõigus. OÜ Ehitusekspert 22.12.1999 eksperthinnangu nr B086/99 nõuetekohasuse küsimus on lõplikult otsustatud jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2002 kohtuotsusega. Vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud ja kooskõlas HMS § 56 lg- ga
- Käesoleval juhul ei kaalu kaebuse esitaja õigus nõuda haldusakti tühistamist üles kolmanda isiku kui kaevatava haldusakti adressaadi võimalikku õiguspärast ootust, et haldusakt jääb kehtima. Tallinna Halduskohtu 17.02.2005 otsusega nr 3-891/2004 jäeti kaebus rahuldamata järgmiste põhjendustega. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vaidlustatud ha ldusakt kaebaja õigust kuurpesuköögi erastamiseks ei riku, sest V. V. ei ole EES § 4 p 1 kohaselt eluruumi erastamise õigustatud subjektiks. EES § 22 lg 5 kohaselt, kui eluruumi üürileping sõlmitakse või vormistatakse ümber pärast 01.03.1995, on eluruumi üürnikul või § 4 punkt 1 kohasel kokkuleppel üürnikuga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel eluruumi ostmise eesõigus, kui avaldus eluruumi erastamiseks on 3
(7)3-04-7 esitatud kolme kuu jooksul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist või ümbervormistamist. Kohtule ei ole esitatud üürilepingut ega ka kaebaja avaldust Villardi *-* asuva eluruumi erastamiseks. Vastustaja ja kolmandate isikute väiteil kasutab V. V. kõnealust eluruumi õigusliku aluseta. Villardi * majaraamatu ärakirjast nähtub, et kaebuse esitajat nimetatud majaraamatus märgitud ei ole. Majaraamatus on kolmandate isikute sõnul kajastatud isikud, kes on sõlminud Villardi * asuvate eluruumide suhtes seaduslikud üürilepingud. Lisaks ei ole kaebaja juba 8 aastat tasunud üüri. Nimetatud asjaolu selgus Tallinna Kesklinna Valitsuse 04.01.2005 kirjast ja seda kinnitas kaebaja isiklikult kohtule. Osundatud 28.05.1996 lepingu objektiks oli A. K. poolt Villardi tn *-* maja
- ja
- korrusel asuvate ruumide asustamisõigus ning nende ruumide väljaehitamine sanitaartehnilistele tingimustele vastavaks elamispinnaks. Lepingu kohaselt tuli A. K. asustada elamispind 30 päeva jooksul, arvates elamispinna asustamise tõendi kättesaamisest, ning viivituse korral, kui tõendi kehtivust ei ole pikendatud, kaotas asustaja õiguse elamispinnale. Samuti kohustus asustaja koos temast sõltuvate isikutega 3 kuu jooksul elamispinna asustamise tõendi vormistamisest vabastama tema kasutuses olnud senise korteri aadressil Pärnu mnt *-*. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et A. K. oleks täitnud nimetatud lepingujärgsed kohustused, st et tal üldse oleks võinud tekkida Villardi ** kasutamise õigust. A. K. ei ole väljastatud asustamistõendit ega orderit, samuti ei ole temaga sõlmitud üürilepingut. Tallinna LV 21.03.1997 korraldusega nr 852-k oli Villardi tn * asuvad hooned tagastatud J. R. ja J. K.. A. K. polnud ise üürnik ega omanik ja ta ei täitnud Tallinna Kesklinna Valitsusega sõlmitud lepingut. Seega ei saanud A. K. V. V. 26.08.1997 üleandmise lepinguga õigusi loovutada. Tallinna Kesklinna Valitsuse ega tookordsete omanike nõusolekut niisuguseks loovutuseks ei küsitud. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Apellatsioonkaebuses palub V. V. halduskohtu otsus tühistada ning saata asi tagasi Tallinna Halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Apellant leiab, et halduskohtu otsus on põhjendamatu ning vastuolus seadusega. Vaidlusalune Tallinna LV 05.11.2003 korraldus nr 2450-k rikub apellandi subjektiivseid õigusi ja vabadusi, sest sellega piiratakse apellandi kui eluruumide erastamise õigustatud subjekti õigusi krundil asuva abihoone erastamiseks. Halduskohus on tähelepanu pööranud asjaolule, et apellandil puudub kirjalik üürileping, et apellant ei ole tasunud üüri ega esitanud eluruumi erastamise avaldust. Samas on jäetud arvestamata, et kirjaliku üürilepingu puudumine on tingitud Tallinna linna seadusest tulenevate kohustuste mittetäitmisest. 21.03.1997, kui Villardi * hooned tagastati omandireformi õigustatud subjektidele, kehtis ORAS § 121 lg 1 redaktsioonis, mille kohaselt juhul, kui kirjalik üürileping on üürnikuga sõlmimata, tuleb see omandireformi kohustatud subjektil üürnikuga sõlmida enne tagastatava elamu üleandmist. Tallinna linn jättis nimetatud kohustuse täitmata. EES § 5 lg 1 p 5 tuleneb, et eluruumi ostmise eesõigus on muuhulgas § 3 lg 5 p 4 nimetatud eluruumi üürnikul või ühel täisealisel temaga koos elaval perekonnaliikmel vastavalt § 4 p 1 kohasele kokkuleppele ka pärast 01.03.1995, juhul kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast kohalikult omavalitsuselt teate saamist, et üürilepingu alusel kasutatav eluruum on erastamise objektiks. Nimetatud teadet ei ole Tallinna linna poolt esitatud apellandile kuni käesoleva hetkeni. Halduskohus on jätnud tähelepanuta apellandi poolt esitatud dokumentaalsed tõendid eluruumi kasutamise õigusliku aluse tõendamiseks. A. K. täitis 28.05.1996 lepingust tulenevaid kohustusi. Pärnu mnt *-* eluruum on vabastatud. Asjaolu, et A. K. võib olla sinna sisse kirjutatud, ei tähenda seda, et ta seal tegelikult elaks. Halduskohus ei ole ümber lükanud Ehitusekspertiisibüroo OÜ poolt 2004 oktoobris koostatud eksperthinnangut, mis kinnitab, et 28.05.1996 lepingus ettenähtud remonditööd, mille tulemusel on 4
(7)3-04-7 ruumid välja ehitatud sanitaartehnilistele tingimustele vastavateks eluruumideks, on teostatud täielikult ja nõuetekohaselt. Halduskohtu väide, et A. K. ega V. V. ei ole väljastatud Villardi * eluruumi asustamistõendit ega orderit, on õige. Samuti pole nimetatud isikutega sõlmitud üürilepingut. Kuid 28.05.1996 lepingu p 3 sätestab, et Tallinna linna otseseks kohustuseks oli väljastada A. K. või V. V. asustamistõend ja order, samuti vormistada nimetatud isikutega kirjalik eluruumi üürileping. Halduskohus pole sellega arvestanud ega analüüsinud, kas eluruum on eraldatud kaebajale või tema eellasele seaduslikult ning kas neil on kehtivatest õigusaktidest tulenevalt õigus nõuda üürilepingu vormistamist. Asjaolu, et Tallinna linn jättis õigusvastaselt 28.05.1996 lepingu ja ORAS § 121 lg 1 kohaselt üürilepingu vormistamata, ei välista apellandi poolt Villardi * eluruumi kasutamist õiguslikul alusel. A. K. ja V. V. vahel 26.08.1997 sõlmitud kokkulepe on kooskõlas seadusega. Õige on väide, et nimetatud üürilepingu üleandmiseks oleks pidanud eksisteerima üürileandja nõusolek, kuid kuna V. V. ei tunnistanud J. R. ja J. K. Villardi * asuva II elamu omanikuna, ei olnud apellandil võimalik nimetatud nõusolekut küsida. Tallinna LV palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandil puudub üürileping ning teda ei saa lugeda üürnikuks EES mõttes. Samuti ei ole V. V. üürnikuga koos elav täisealine isik, sest A. K. ei ole antud eluruumi üürnik ning ei oma EES tulenevalt eluruumi erastamise õigust. A. K. ei täitnud 28.05.1996 lepingut, mistõttu ta kaotas korteri asustamisõiguse. Eluruumi erastamise õigus on vastava avalduse esitanud isikul. Avalduse esitamise tähtaeg on möödunud. Villardi *-* erastamine A. K. ega tema perekonnaliikmetele ei ole võimalik ka seetõttu, et erastamisavaldust ei ole esitatud. Kuna 28.05.1996 sõlmitud leping ei sisaldanud loovutusõigust lubavaid sätteid, ei tekkinud V. V. A. K. 26.08.1997 sõlmitud lepinguga õiguslikku alust Villardi *-* ruumide kasutamiseks. Kaebuse esitaja viited tehtud ümberehituste kohta on asjasse mittepuutuvad, sest need on tehtud peale ORAS jõustumist. V. V. poolt esitatud ekspertiisiakt on koostatud mittetäieliku informatsiooni põhjal, sest eksperdil puudusid andmed maja seisukorra kohta 1996. aastal. Samuti ei ole eksperthinnang ruumide väidetava ümberehituse osas eluruumi õiguspärast kasutamist tõendav dokument. Tallinna Kesklinna Valitsus on nn taastamislepingu A. K. sõlminud ajal, mil elamu tagastamismenetlus oli pooleli, seega oli leping ORAS § 18 tulenevalt tühine ning sellekohane teade on A. K. väljastatud. Kuna apellant ei ole üürnik ega üürniku täisealine perekonnaliige EES mõttes, ei riku vaidlustatud Tallinna LV korraldus apellandi õigusi. Kolmandad isikud J. K. ja S. R. paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolmandad isikud on seisukohal, et apellant ei ole Villardi *-* üürnik ega ka üürniku perekonnaliige. A. K., kes 26.05.1996 sõlmitud lepingu kohaselt pidi vabastama Pärnu mnt *-* eluruumi, on sinna siiani sisse registreeritud. Ühtegi tõendit Pärnu mnt *-* eluruumi vabastamise kohta apellant ei esitanud, seega sai halduskohus järelduste tegemisel tugineda vaid sissekirjutusele. Apellandi väited üürilepingulise suhte olemasolu kohta on vastuolulised. Ühelt poolt kinnitab apellant üürilepingu puudumist, kuid teisalt arvab apellant, et tal on olemas üürilepingust tulenevad õigused. Apellant ise kinnitas kohtuistungil, et ei tasunud üüri ega sõlminud üürilepingut, sest maja kuulus alates 26.08.1997 õigusjärgsetele omanikele J. R. ja J. K.. Kui apellandi arvates oli õigusjärgsete omanike näol tegemist ebaõigete omanikega, oleks apellant saanud tasuda üüri lepingu alusel ka väidetavale tegelikule omanikule – Tallinna linnale. Apellant ei ole esitanud ühtegi dokumenti ümberehitustööde kooskõlastamise jms kohta. Tegemist on omavoliliste töödega. Apellandi enda poolt esitatud lepingu p 1.1 kohustas asustajat järgima projekteerimis- ja ehitustööde läbiviimisel Tallinnas kehtivaid eeskirju ja tingimusi. Apellandi seletused ehitustööde mahukuse kohta on vastuolulised. 5
(7)3-04-7 ES § 40 lg 1 sätestab, et esialgse üürniku asemele võib asuda temaga koos elanud pereliige varem sõlmitud üürilepingu järgi. Kuna V. V. ja A. K. näol ei olnud tegemist koos elavate pereliikmetega ning kuna A. K. endal puudus üürileping, ei ole nimetatud säte kohaldatav 26.08.1997 sõlmitud lepingu suhtes. Apellant möönab, et tal puudus 26.08.1997 lepingu sõlmimiseks Tallinna linna nõusolek, vastavat nõusolekut ei ole apellant kunagi taotlenud. A. K. ei olnud õigust lepinguliste kohustuste üleandmiseks kolmandatele isikutele. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 220 lg 1 võimaldas võla ülekandmist teisele isikule üksnes kreeditori nõusolekul. Käesoleva asja lahendamisel sai kohus tuvastada vaid seda, kas apellandil oli kaebuse esitamise hetkel kaebeõigus olemas ehk kas apellandil oli kehtiv üürileping. Kohus on õigesti tuvastanud, et apelland il puudus üürileping, ning apellant on vastavat asjaolu ka ise möönnud. Seega puudub apellandil Tallinna LV 05.11.2003 korralduse vaidlustamiseks kaebeõigus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik ning ringkonnakohus ei korda selle põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Dokumentidest ega väidetest, mida kaebaja on asja menetluse käigus esitanud, ei nähtu üürisuhte olemasolu tema ja eluruumide omaniku vahel. Tallinna Kesklinna Valitsuse ja kaebaja tütre A. K. vahel 28.05.1996 sõlmitud leping nr 16 nägi ette A. K. kohustuse elamispinna taastamiseks ning Kesklinna Valitsuse kohustuse korteri asustamisõiguse üleandmisega seotud dokumentide vormistamiseks. Nimetatud leping ei andnud õiguslikku alust eluruumi asustamiseks. Eluruumi asustamiseks tekkinuks A. K. koos temast sõltuvate isikutega õigus alles peale elamispinna asustamise tõendi väljastamist (vt lepingu p 1.6). Tallinna Linnavalitsus on selgitanud, et kuna A. K. ei ole nimetatud lepingut täitnud, pole talle asustamistõendit väljastatud ega temaga üürilepingut sõlmitud. Kaebaja kinnitab, et asustamistõendit ei ole talle ega A. K. antud ning üürilepingut pole sõlmitud, kuid leiab, et linnavalitsuse käitumine on ebaseaduslik. Käesoleva vaidluse raames ei ole võimalik kohustada linnavalitsust lepingust tulenevaid kohustusi täitma ka siis, kui leiaks tõendamist lepinguliste kohustuste täitmine A. K. poolt, see väljuks kaebuse piiridest. Seepärast pole õige apellandi seisukoht, nagu pidanuks kohus analüüsima, kas kaebajal või tema õiguseellasel on kehtivatest õigusaktidest tulenevalt õigus nõuda üürilepingu vormistamist. Kaebeõiguse kontrollimiseks pidi kohus analüüsima üksnes seda, kas kaebajal või tema perekonnaliikmel on sõltumata kirjaliku üürilepingu puudumisest faktiline üürisuhe linnaga. Kaebaja esitatud väidetest ei nähtu, et Tallinna linn oleks ühelgi ajahetkel üürilepingu olemasolu A. K. või kaebajaga tunnistanud. Linnavalitsus ei näidanud hoone tagastamisel 1997.aastal kaebajat või A. K. selle üürnikuna ega ole väljastanud üüriarveid. Vahepealsel perioodil on õigustatud subjekt, kellele hoone tagastati, hagenud üldkohtus kaebaja väljatõstmist eluruumist. Leping nr 16 on sõlmitud ca 8 aastat enne käesoleva kaebuse esitamist ning A. K. ega kaebaja pole terve selle perioodi jooksul kasutanud õiguskaitsevahendeid, nõudmaks Kesklinna Valitsuselt viimase poolt võetud kohustuse – eluruumi asustamiseks õigust andva tõendi väljastamine ning sellejärgselt üürilepingu vormistamine - täitmist. Alles apellatsioonimenetluse ajal on maakohtusse esitatud hagi kirjaliku üürilepingu sõlmimise kohustamiseks ning üürilepingu üleandmiseks nõusoleku saamiseks. Seega on kaebaja aastaid hoidnud korterit oma valduses, kuid ei ole pidanud vajalikuks üürisuhte sõlmimist. Seepärast on kohus põhjendatult tulnud järeldusele, et kaebaja ega tema tütar A. K. ei ole olnud üürisuhtes eluruumi omanikuga ning kuur-pesuköögi tagastamine kolmandatele isikutele ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, pole alust ka kaebaja kohtukulu hüvitamise taotluse rahuldamiseks (HKMS § 92 lg 1). 6
(7)3-04-7 Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 7
(7)