← Eesti

3-03-45/6

Obsah (6)§ 79§ 24§ 9§ 12§ 97§ 46

3-03-45 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe, Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-45 Haldusasi I.

§ 79

lg 1 p-le 2 ja põhjendusega, et vaide esitaja ei ole korduvalt antud võimalustele ja selgitustele vaatamata vaiete puudusi kõrvaldanud.

  1. Tallinna Halduskohtu 13.06.2003 otsusega haldusasjas nr 3-775/03 jäeti rahuldamata I. M. kaebused Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks kaebaja 17.06.2002, 12.06.2002 ja 11.07.2002 esitatud vaiete kohta otsuse tegemiseks ning Tallinna Linnavalitsuse tegevusega, mis seisnes kaebaja õiguste realiseerimise takistamises, tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks summas 5000 krooni. Kohustamiskaebuse rahuldamata jätmise põhjendusena viitas kohus kohtumenetluse käigus linnavalitsuse 19.05.2003 kirjaga vaiete tagastamisele ja sellele, et kaebaja ei ole vaiete tagastamist vaidlustanud. Kohus leidis ka, et kaebajal puudub põhjendatud huvi kohtuotsuse resolutiivosas linnavalitsuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamise suhtes. Siiski tuvastas kohus otsuse põhjend ustes, et linnavalitsus on 12.06.2002 ja 11.07.2002 vaiete lahendamisega õigusvastaselt viivitanud. Muuhulgas tuvastas kohus, et linnavalitsus ei ole I. M. poolt 11.07.2002 vaide puuduste kõrvaldamiseks esitatud täienduste osas andnud talle uut tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, ka ei ole vaiet selle menetlemise võimatuse tõttu seaduses ettenähtud tähtaja jooksul tagastatud. Sellist menetlust ei saa pidada menetluseks mõistliku aja jooksul. Juhul, kui 13.01.2003 tehti kaebuse esitajale suuliselt uuesti ettepanek vaide puuduste kõrvaldamiseks, ei saa seda hinnata haldusmenetlusele omaste põhiprintsiipide järgimisena linnavalitsuse poolt. Linnavalitsuse väitel anti
  2. aasta jaanuaris kaebuse esitajale võimalus vaide puuduste kõrvaldamiseks mõistliku aja jooksul. Selliseks mõistlikuks ajaks on kohtu hinnangul üks kuu, mistõttu ei ole põhjendatud linnavalitsuse viivitus kuni 19.05.
  3. Vaiete menetlemisel on rikutud hea halduse põhimõtteid. Kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist põhjendas kohus sellega, et üksnes vastustaja õigusvastane käitumine (viivitus) ei tekita moraalset kahju. Toimunud ei ole kaebuse esitaja väärikuse alandamist, tervise kahjustamist, au või hea nime teotamist. Kontrollaktis kaebaja väitel sisalduvat valet või laimu ei saa seostada linnavalitsuse õigusvastase viivitusega.
  4. I. M. esitas Tallinna Halduskohtule 20.06.2003 kaebuse, mille taotluste lõplik sõnastus oli järgmine: 1) tunnistada Tallinna Linnavalitsuse toiming – kaebaja 12.06.2002 ja 11.07.2002 2

(8)3-03-45 vaiete tagastamine – õigusvastaseks, 2) teha Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus vaiete sisuliseks läbivaatamiseks ja vaideotsuse vastuvõtmiseks ning 3) mõista Tallinna Linnavalitsuselt välja moraalse kahju hüvitis summas 5000 krooni (vt hkt II kd lk 197-198). Kaebuse põhjendused olid järgmised. Vaideid on menetletud kokku vastavalt 340 ja 311 päeva. Peale 12.06.2002 vaides puuduste kõrvaldamist 11.07.2002 ja 11.07.2002 vaides puuduste kõrvaldamist 09.08.2002 võimalike puuduste kõrvaldamiseks uusi tähtaegu ei antud. Linnavalitsus on vaide tagastamisega rikkunud: 1) õiguspärase ootuse põhimõtet, sest kuna vaiet ei tagastatud läbivaatamatult seaduses ettenähtud ajal, ootas kaebaja põhjendatult vaiete menetlemist, 2) kaebaja õigust olla ära kuulatud, sest kui linnavalitsus oli seisukohal, et vaietes on ikkagi puudusi, pidi ta veelkord aitama kaebajat vaideid täpsustada, 3) saada motiveeritud otsus. Küsimust, kas vaidlustatud haldusaktid või toimingud rikuvad vaide esitaja õigusi, saab lahendada alles pärast vaide sisulist lahendamist otsusega. Kontrollakt sisaldas ilmselgelt kaebaja au ja väärik ust riivavaid väiteid, mistõttu sellel oli kestev negatiivne mõju, mis rikkus kaebaja õigust vabalt valida oma tegevusala – Õismäe Kooli direktori ametissenimetamiseks korraldatud konkursil ei osutunud kaebaja valituks. Vaietes on toodud välja vaide esitaja rikutud subjektiivsed õigused. Asja seaduses ettenähtud korras menetlemisel oleks haldusorgan saanud kindlaks teha, kas aktis sisalduvad järeldused ja süüdistused vastavad tegelikkusele või mitte, ning vajadusel kohustada akti koostanud organit selles muudatusi tegema. Moraalset kahju isiku õiguste rikkumise korral tuleb kohtupraktika kohaselt eeldada. Kuna vaideid pole siiani läbi vaadatud ja neile õiguslikku hinnangut antud, kestab situatsioon, mis on mõjutanud kaebaja psüühilist, emotsionaalset ja moraalset seisundit. Kui kaebaja sai peale pikka ootamist vaided läbivaatamatult tagasi, tundis ta end kui linnakodanikku solvatuna ja avaliku võimu ees abituna, linnavalitsuse toiming hävitas temas usu linnavalitsusse ja ta ei usalda enam ametnikke. Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja poolt 12.06.2002 ja 11.07.2002 esitatud avaldused vaidemenetluse algatamiseks ei vastanud HMS § 76 lg 2 p 4 nõuetele. Kaebaja ei selgitanud, milliste faktiliste ja juriidiliste asjaolude tõttu rikuvad Õismäe Koolis läbi viidud kontroll, kontrolli tulemuste kohta koostatud kontrollakt koos selles väidetavalt sisalduvate valeandmetega ning Õismäe Kooli direktori välja selgitamiseks korraldatud konkurss tema õigusi. Kaebajale oli eelnevalt antud võimalus esitada kirjalikus vormis oma vastuväited kontrollaktis sisalduvale, kuid kaebaja nimetatud võimalust ei kasutanud. Kaebuse esitaja tähtajaline tööleping Õismäe Kooli direktorina oli konkursi toimumise ajaks lõppenud. Kaebuse taotluse suhtes teha vastustajale ettekirjutus kaebuse esitaja poolt esitatud vaiete läbivaatamiseks ning vaideotsuste vastuvõtmiseks on juba Tallinna Halduskohtu jõustunud 13.06.2003 kohtuotsusega haldusasjas nr. 3-775/03 jäetud rahuldamata, mistõttu tuleks selles taotluses menetlus

§ 24lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Samuti on selle taotluse osas

§ 9

lg-s 2 sätestatud kaebetähtaeg möödunud, sest kaebaja sai teadlikuks 19.05.2003 vaide tagastamise otsusest 27.05.2003, kuid 20.06.2003 halduskohtule esitatud kaebuses vaiete läbivaatamise ja vaideotsuse tegemise taotlust ei sisaldunud, selle esitas kaebaja alles 17.11.2003, seetõttu kuuluks menetlus selle taotluse osas lõpetamisele ka

§ 12lg 3 alusel.

Kaebajal ei ole põhjendatud huvi 19.05.2003 vaiete tagastamise otsuse nr. LV-1/03/112 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebajale pole mittevaralist kahju tekitatud. 4. Tallinna Halduskohtu 19.04.2005 otsusega nr 3-243/04 rahuldati I. M. kaebus osaliselt, tunnistati õigusvastaseks Tallinna Linnavalitsuse toiming, mis seisnes 12.06.2002 ja 11.07.2002 vaiete läbivaatamatult tagastamises, ning mõisteti Tallinna Linnavalitsuselt I. M. kasuks välja selle toiminguga tekitatud moraalse kahju hüvitis 3 000 krooni. Rahuldamata 3

(8)3-03-45 jäeti taotlus Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks vaiete läbivaatamiseks ja vaideotsuse tegemiseks. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) Kaebaja 12.06.2002 ja 11.07.2002 esitatud vaiete eelmenetlemisel on jämedalt rikutud haldusmenetlusnorme ning põhiseadusekohast hea halduse põhimõtet. I. M. poolt esitatud vaietes ja nende lisades sisaldub selgelt väljendatud nõue ning neis selgitatakse õiguste rikkumist vaide esitaja arusaamade kohaselt. Vaide esitaja võib vabas vormis selgitada oma õiguste rikkumist nii, kuidas ta sellest aru saab. Põhjendamatult kõrgete nõudmiste seadmine vaide esitamisel võib saada isikule takistuseks kaebeõiguse realiseerimisel. Kohus viitas ka vaiete ebamõistlikult pikale eelmenetlusele ning 13.06.2003 kohtuotsusega haldusasjas nr 3775/03 tuvastatud rikkumistele vaidemenetluse käigus. Kaebajal võis tekkida õiguspärane ootus, et vaideid menetletakse; 2) Asjaolu, kas vaide esitaja subjektiivseid õigusi on rikutud, saab tuvastada üksnes vaideotsuses ja subjektiivsete õiguste rikkumise puudumine võib olla va ide rahuldamata jätmise, mitte selle läbivaatamatult tagastamise aluseks; 3) Kaebajal on kahjunõude esitamises seisnev põhjendatud huvi vaiete tagastamise toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks; 4) Kaebuse taotlus vastustajale ettekirjutuse tegemiseks tagastatud vaiete läbivaatamiseks ja vaideotsuse tegemiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna see nõue ei ole täidetav; 5) Kaebuse esitajale on vastustaja süülise käitumise tõttu tekitatud moraalne kahju, mille suuruseks on kohtu hinnangul 3 000 krooni; 6) Tallinna Linnavalitsuse taotlus kaebuse esitajalt kohtukulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud, sest linnavalitsusel puudus vajadus advokaadi palkamiseks. Haldusasi ei ole sisult keerukas ning linnavalitsuse koosseisus on õigusalaste teadmistega ametnikud. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist osas, milles kohus kaebuse rahuldas, ning teha uue otsuse, millega jäetakse kaebus nende nõuete osas rahuldamata. Kaebuse taotluse osas linnavalitsuse kohustamiseks vaiete läbivaatamiseks ja vaideotsuse tegemiseks taotleb apellant menetluse lõpetamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) Halduskohus on jätnud tähelepanuta linnavalitsuse väited, et kaebuse kohustamistaotluses tuleks menetlus lõpetada

§ 24

lg 1 p 4 või § 12 lg 3 alusel; 2) 13.06.2003 kohtuotsuses nr 3-775/03 asus kohus I. M. taotluste tõlgendamisel seisukohale, et kaebaja taotles Tallinna Linnavalitsuse kohustamist 12.06.2002 ja 11.07.2002 vaide suhtes vaideotsuse tegemiseks. Käesolevas asjas esitatud kohustamistaotlus on identne kaebaja taotlusega, mis jäeti 13.06.2003 kohtuotsusega rahuldamata; 3) Taotlus 12.06.2002 ja 11.07.2002 vaiete läbivaatamiseks ja vaideotsuse vastuvõtmiseks on taotlus välja andmata haldusakti väljaandmiseks. Sellise taotluse võib

§ 9lg 2 kohaselt esitada 30 päeva jooksul keeldumise teatavakstegemisest arvates.

Kaebaja väitel sai ta teadlikuks vaide tagastamise otsusest 27.05.2003, mistõttu selle kaebuse esitamise tähtaeg möödus 26.06.2003. 20.06.2003 halduskohtule esitatud kaebus sellist nõuet ei sisaldanud. Juhtum ei ole analoogne Riigikohtu 03.05.2004 määrusega haldusasjas nr 3-3-1-14-04 lahendatust, kus asuti seisukohale, et kaebuse muutmise teel kaebusele lisatud taotlus tuleb lugeda tähtaegseks kui uue taotluse esitamine oleks olnud tähtaegne kaebuse esitamise hetkel ja uus taotlus on hõlmatud esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga. Kaebuse esitaja pöördus kohtusse selleks, et Tallinna Halduskohus tunnistaks kehtetuks Tallinna Haridusameti kontrollakti ning Õismäe Kooli direktori kohale korraldatud konkursi ja mõistaks kaebajale välja moraalse kahju hüvitise. Kaebusest ei nähtu kordagi, nagu sooviks kaebaja, et 4

(8)3-03-45 linnavalitsus vaataks veel kord läbi 12.06.2002 ja 11.07.2002 vaided ja kohus teeks linnavalitsusele mingi ettekirjutuse; 4) Halduskohtu hinnang, et kaebaja sai vaide tagastamisega tugeva närvivapustuse või emotsionaalsed üleelamised, ei põhine tõenditele (perearsti tõend, väljavõte haigusloost, asja tundva isiku või eksperdi arvamus); 5) Tallinna Haridusameti 15.05.2002 kirjaga nr 2-5/979 anti kaebajale võimalus esitada hiljemalt 27.05.2002 seletuskiri Õismäe Kooli kontrollimise kohta koostatud aktis esiletoodud puuduste kohta. Mingit seletuskirja kontrollakti kohta kaebaja ei esitanud. Seletuskirja esitamise ja kontrolliaktis sisalduvate seisukohtade ümberlükkamise läbi oleks kaebajal olnud võimalik kahju vältida; 6) Seisukoht, et kaebaja lootis ja ootas, et vaided vaadatakse haldusmenetluses läbi, ei ole kooskõlas haldusasjas esitatud tõenditega. Tallinna Linnavalitsus on haldusasjas esitanud 03.07.2002, 31.07.2002 ja 19.08.2002 kirjad, milles kaebajale selgitati korduvalt vaietega seonduvaid probleeme. Tunnistaja K. L. on andnud ütlusi selle kohta, et ta vähemalt neli korda kohtus kaebajaga, selgitades talle vaiete menetlemist takistavaid asjaolusid, neid asjaolusid selgitati kaebajale ka linnapea vastuvõtul; 7) Kuna menetlus kohustamistaotluses tuleks lõpetada ja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata jätta, tuleb rahuldamata jätta ka taotlus tunnistada vaiete tagastamine õigusvastaseks.
  1. I. M. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldatakse kaebus täielikult. Apellant märgib, et kohtuotsuses ei ole ühtki põhjendust, miks ei ole kaebuse taotlus linnavalitsuse kohustamiseks tagastatud vaiete sisuliseks läbivaatamiseks ja vaideotsuse tegemiseks täidetav. Kui silmas on peetud linnavalitsuse kohtumenetluses esitatud väidet, et tagastatud vaided on tagastamisel koos lisadega võib-olla kaduma läinud, siis kaebajale mingeid lisasid tagastatud pole, samas asuvad vaided ja nende lisad kohtutoimikus. Kui mõned dokumendid puuduvad, siis on võimalik neid taastada ka apellandil säilinud koopiate alusel. Seega ei ole kohtuotsus selles osas motiveeritud. Sisulisi põhjendusi ei sisaldu kohtuotsuses ka selle kohta, miks ei kuulunud kahju hüvitamise nõue rahuldamisele täies ulatuses. 5000 kroonine hüvitis ei ole linnavalitsusele eriliselt koormav ega ka rikastumise allikaks apellandile.
  2. Tallinna Linnavalitsuse vastuses I. M. apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Vastustaja on apellandi vaided ja vaiete lisad saatnud lihtpostiga apellandile tagasi, kuid apellandi kinnitusel ei ole ta seda postisaadetist kätte saanud. Vastustajal ei ole apellandi vaideid ja nende lisasid. Halduskohus on põhjendanud mittevaralise kahju suurust oma hinnangu läbi, järgides Riigikohtu 08.02.2001 otsuses asjas nr 3-2-1-1-01 väljendatud seisukohta, mille kohaselt kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel lähtub kohus õigluse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast.
  3. I. M. vastuses Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 13.06.2003 otsus haldusasjas nr 3-775/03 ei ole kohustamiskaebuse osas kohtulahend samas asjas

§ 24lg 1 p 4 tähenduses.

Selles haldusasjas kaebuse esitaja vaiete tagastamist ei vaidlustanud ja kohus vaiete tagastamise õiguspärasust ei kontrollinud. Halduskohtu sellest kohtuotsusest ei nähtu ka, et kohus oleks lahendanud sisuliselt I. M. kaebuse kontrollaktile ja konkursile. Kaebaja eesmärk on aga juba algusest peale, et kontrollitaks tema õigusi rikkuvaid haldusakte ja toiminguid. Kaebuse esitaja on halduskohtusse pöördunud õigeaegselt ega ole oma õigusi kuritarvitanud. Arvestada tuleb kaebaja tegelikke soove ja eesmärke seoses linnavalitsuse haldusaktide ja toimingute 5

(8)3-03-45 vaidlustamisega ning vaiete tagastamise kohest vaidlustamises seaduses ettenähtud tähtajal. Mittevaralise kahju tekitamine on tõendatud ja selle väljamõistmine rahas põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 9. Käesolevas asjas on kaebuses taotletud linnavalitsuse kohustamist kaebuse esitaja esitatud vaiete sisuliseks läbivaatamiseks ning linnavalitsuselt vaiete tagastamisega tekitatud moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks. Nende taotluste rahuldamise eelduseks on, et tuvastatakse, et linnavalitsuse poolt vaiete läbivaatamata tagastamine oli õigusvastane. Kaebusest ei ilmne, et kaebajal oleks linnavalitsuse vaiete läbivaatamiseks kohustamise ja kahjuhüvituse saamise kõrval muud põhjendatud huvi vaiete tagastamise õigusvastasuse tuvastamise suhtes. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus vaiete tagastamise õigusvastasuse tuvastamise taotlust kaebuse iseseisva taotlusena ning loeb selle taotluse hõlmatuks kahju hüvitamise ning kohustamistaotlusega. II 10.

§ 97

lg 3 sätestab, et pärast otsuse või määruse jõustumist ei või protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtulahend. Ringkonnakohtu hinnangul on Tallinna Halduskohtu 13.06.2003 otsuse haldusasjas nr 3775/03 näol tegemist jõustunud kohtulahendiga I. M. samal alusel esitatud sama nõudega kui käesolevas kaebuses esitatud taotlus linnavalitsuse kohustamiseks vaideotsuse tegemiseks. Sellise nõude esitamise faktilisteks alusteks on nii linnavalitsuse viivitamine vaideotsuse tegemisega kui vaide tagastamine. Tallinna Halduskohtu 13.06.2003 otsuse haldusasjas nr 3775/03 õigusjõud kehtib faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta, mis olid olemas nõude sisulise läbivaatamise õl petamise ajal selles kohtumenetluses. Käesolevas kaebuses linnavalitsusele ettekirjutuse tegemise aluseks olev faktiline asjaolu – vaiete läbivaatamatult tagastamine esines juba haldusasjas nr 3-775/03 kaebuse läbivaatamise ajal. Määravat tähtsust ei oma, et sellele asjaolule ei viidanud otseselt kaebaja või seda asjaolu ei hinnatud 13.06.2003 kohtuotsuses. Kohtuotsuse peale, mis ei ole kooskõlas selle tegemise ajal esinevate faktiliste asjaoludega, on protsessiosalisel võimalik edasi kaevata. 11.

§ 46

lg 1 p 5 ja § 24 lg 1 p 4 alusel tuleb halduskohtu otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata I. M. kaebus linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks vaiete lahendamiseks vaideotsusega ning menetlus nimetatud nõudes tuleb lõpetada. III 12. Kaebusest haldusasjas nr 3-775/03 Tallinna Linnavalitsuse tegevuse peale seoses 15.05.2002 kontrollakti nr 2-5/979 suhtes esitatud vaide lahendamisega (vt hkt nr 3-776/2003 lk 14) ja Tallinna Halduskohtu 13.06.2003 otsusest haldusasjas nr 3-775/03 (vt kaebuse refereering otsuse lk 2) nähtub, et selles asjas on halduskohus lahendanud kaebuse esitaja taotlust moraalse kahju hüvitamiseks, mille on linnavalitsus tekitanud vaide suhtes otsuste langetamisega viivitamisega, sest vaidlustatud kontrollaktis sisalduv info ei vasta tõele ning linnavalitsuse tegevusetus on takistanud kaebuse esitajat efektiivselt kaitsmast oma õigusi. Ka 6

(8)3-03-45 käesolevas haldusasjas esitatud kahju hüvitamise kaebuses, mis sisaldub juba kaebuse esialgses redaktsioonis (hkt I kd lk 3-9), on kaebaja selgitanud, et kontrollakt on ette loetud Õismäe Kooli töötajatele ja kooli hoolekogu liikmetele, samuti on kontrollaktiga erinevates kohtuasjades tutvunud suur hulk inimesi nii koolist kui väljastpoolt kooli, samuti rõhutab kaebaja, et linnavalitsus on takistanud kaebuse esitajal oma tegevusega kaebaja põhiseaduslike õiguste realiseerimist. Kaebuse esitaja esindaja poolt esitatud lõplikes seisukohtades selgitatakse kaebuse esitaja moraalset kahju selliselt, et „seni läbivaatamata ja õigusvastaste aktidega” (mõeldud on ilmselt kontrollakti) on kaebajale põhjustatud olulisi ebamugavusi ja negatiivseid muudatusi tema elukorralduses ja suhetes ümbruskonnaga, kannatada on saanud tema maine, kuna enamus kolleege on tutvunud kontrollaktiga; kuna vaideid pole seni läbi vaadatud, siis kestab situatsioon, mis on mõjutanud kaebaja psüühilist, emotsionaalset ja moraalset seisundit. Sellest järeldab ringkonnakohus, et käesolevas asjas taotleb kaebuse esitaja samuti linnavalitsuselt moraalse kahju hüvitamist, mis on seotud Tallinna Haridusameti 15.05.2002 akti nr 2-5/979 sisalduvate andmete levimisega, mida kaebaja peab enda au ja väärikust riivavaks, ning linnavalitsust peab kaebaja kahju tekitamise eest vastutavaks seoses viimase tegevusetusega kaebaja vaiete lahendamisel. Asjaolu, et käesolevas asjas käsitatakse linnavalitsuse kaebajale kahju tekitanud tegevusetusena vaiete läbivaatamisest keeldumist, mitte läbivaatamisega viivitamist, ei tähenda, et tegemist oleks teisel alusel esitatud nõudega. Kuigi asja arutamise käigus on kaebaja kahjunõude põhjendamiseks andnud täiendavaid selgitusi, et vaiete tagastamisega on temale ka eraldi põhjustatud kannatusi, on ta jätkuvalt endale linnavalitsuse tegevusetusega tekitatud kahjuna käsitanud ka kontrollaktiga põhjustatud olukorra püsimist, mistõttu ei ole käesolevas asjas esitatud kahjunõue eristatav 13.06.2003 otsusega haldusasjas nr 3-775/03 lahendatud nõudest. 13. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse

§ 46lg 1 p 5 alusel ka osas, millega lahendati I.

M. kaebust Tallinna Linnavalitsuselt moraalse kahju hüvitise 5000 krooni väljamõistmise nõudes, ning lõpetab ka selle nõude osas

§ 24lg 1 p 4 alusel menetluse. IV 14. Ts

MS § 657 lg-st 3 tuleneb, et kui esimese astme kohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud asja menetluse lõpetama, tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. V 15. Rahuldamata jääb Tallinna Linnavalitsuse taotlus kohtukulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt. Kohtukulude kandmist ja jagamist käsitlevates

sätetes (§-d 92 ja 93) ei ole ette nähtud kohtukulude väljamõistmist poolelt juhul, kui menetlus lõpetatakse

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Kohtupraktikas (vt Riigikohtu 18.06.2004 määrus nr 3-3-1-26-04) on asutud seisukohale, et halduskohtumenetluse seadustik lähtub loogikast, et kohtumenetluse lõpetamise korral mõistetakse kohtukulud välja ainult juhul, kui kohtukulude väljamõistmine on seadustikus otseselt ette nähtud. 16. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 sätestab, et kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks 7

(8)3-03-45 tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. Tallinna Halduskohtu 04.11.2003 määrusega nr 3-1351/03 määrati I. M-ile advokaat riigi arvel. Apellatsioonimenetluses on I. M. esindaja esitanud taotluse apellatsioonimenetluse riigi õigusabi eest makstava tasu kindlaksmääramiseks. Tasu kindlaksmääramisel juhindub ringkonnakohus justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ hetkel kehtivast redaktsioonist. Lähtudes selle määruse §-dest 12, mille kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 1400 krooni, korrutades tasu määruse § 3 lg 2 alusel koefitsiendiga 1,5, kujuneb tasu suuruseks 2100 krooni, millele määruse § 1 lg 1 alusel lisandub käibemaks 18 %. Määruse § 6 kohaselt maksab Eesti Advokatuuri juhatus riigi õigusabi osutajale tasu välja advokaadibüroo pidaja taotluse alusel, millele on lisatud ärakiri kohtuotsusest või määrusest, millega riigi õigusabi tasu kindlaks määrati. Kaire Pikamäe Silvia Truman Lauri Madise 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.