← Eesti

3-04-182/3

Obsah (4)§ 12§ 3§ 1§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-

ga, mis jõustus Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2004

ga, anti asi üle kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtule.

  1. 09.12.2004 ja 20.01.2005 kaebuse täpsustus te kohaselt on siseministri tegevus kaebaja avalduse vastamata jätmisel õigusvastane, sest rikutud on avaldustele vastamise seaduse (AVS ) § 3 ning avaldusele vastamise delegeerimine on õigusvastane (AVS § 5), kuna siseminister teostab KMA üle teenistuslikku järelevalvet ja kaebus oli esitatud selle asutuse tegevuse kohta. Nagu ilmneb esitatud dokumentidest, olid kaebaja vanemad kaebaja sündimise ajal Eesti Vabariigi kodanikud ja seega on kaebaja sünnijärgne Eesti kodanik.
  2. Siseministri esindaja vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. AVS § 3 kohaselt oli Siseministeerium kohustatud vastama P. K-le 1 kuu jooksul ehk hiljemalt 05.02.
  3. Siseministeeriumi välismaalaste osakond vastas 13.02.2004 hilinemisega põhjusel, et vastamiseks tuli kindlaks teha, kas P. K. on Eesti kodanik ja kuidas ta omandas kodakondsuse. Informatsiooni kogumine võttis oodatust kauem aega ja vastus hilines nädala võ rra. Siseminister on P. K. avalduse läbi vaadanud, kontrollinud asjaolusid ja toimingu sooritanud. Tõendit isiku kodakondsusesse mittekuuluvuse kohta ei ole võimalik väljastada, kuna P. K. on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga, sest tema sünni hetkel olid vanemad Eesti kodakondsuses isikud. Andmed P. K. sünni kohta asuvad Kanepi vallavalitsuse sünniregistris ja Kanepi valla perekonnaregistri VI köites. P. K. vanemate kuulumine Eesti kodakondsusesse tuleneb Maanõukogu 26.11.1918

st „Eesti demokraatlise vabariigi kodakondsuse kohta“, mille näol on tegemist sisuliselt Eesti esimese kodakondsusseadusega. P. K. vanemad elasid Erastvere vallas enne 24.02.1918 ja nad loeti seetõttu Eesti kodanikeks. Alates 01.07.1926 kehtinud „Perekonnaseisu seaduse“ kohaselt peeti iga Eesti Vabariigi kodaniku üle perekonnakirju kodaniku alalise elukoha linna või vallavalitsuses. Välismaalaste perekonnakirju Eestis ei 2

(5)3-04-182 peetud. P. K. vanemate perekonnakirjad avati Kanepi Vallavalitsuses ja vanemad ei ole Eesti kodakondsusest loobunud. Kodakondsuse seaduse § 3 p 3 kohaselt olid Eesti kodanikud lapsed, kelle sündimise ajal nende isa või ema oli Eesti kodakondsuses. Eeltooduga on tõendatud, et P. K. on sünnijärgne Eesti kodanik. Isikute kodakondsusesse kuulumise määratlemine on siseministri 23.12.2003

ga nr 117 kinnitatud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti põhimääruse § 3 järgi KMA pädevuses.

  1. KMA esindaja vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Kuna kaebaja ei ole KMA-st taotlenud isikut tõendavat dokumenti, puudusid KMA- l andmed tema sünnijärgse kodakondsuse kohta. KMA selgitas andmete hilisema kontrolli käigus, et kaebaja näol on tegemist sünnijärgse Eesti kodanikuga. Seetõttu ei ole võimalik kaebajale väljastada tema poolt soovitud dokumenti.
  2. Tallinna Haldus kohtu 15.03.2005 otsus ega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja Vabariigi Valitsusele adresseeritud avaldus ei olnud esitatud kaebusena kellegi tegevuse peale. Pöördumine lahendati õigesti tahteavaldusena saada teavet oma kodakondsuse kohta. Kontrolli tulemusel tehti kindlaks, et P. K-l on Eesti kodakondsus. Tõendit kodakondsuse puudumise kohta ei saa kaebajale väljastada. Sisult tõeseid andmeid sisaldava vastuse väljastamine ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja kinnitas, et ta ei ole isikut tõendava dokume ndina passi väljastamist taotlenud. Kaebaja väitest, et 13.02.2004 väljastatud vastus ei ole temani jõudnud, ei saa järeldada vastuse mittesaatmist. Vastuse väljastamist Siseministeeriumist tõendab 13.02.2004 posti väljastamise õiend. Kaebaja kohustamisnõue väljastada veelkordselt sama vastus ei ole põhjendatud. Toimikus olevast saatekirjast nähtuvalt on kaebaja saanud Siseministeeriumi vastuskirja kohtu vahendusel. Kohtuotsusega ei ole võimalik panna vastustajale kohustust, mille ta on täitnud. Kohus ei tuvastanud, et kaebaja õigused oleks rikutud põhjusel, et tema avalduse lahendas Siseministeeriumi välismaalaste osakond. Kaebaja on vormistanud eraldi taotluse KMA Võru osakonna juhataja tegevuse õigusvastaseks tunnistamises. KMA määratleb isikute kuulumist Eesti kodakondsusesse ja kogub taotluse korral andmeid. Seega täitis kohustuse pädev isik. Siseministri kaebajale vastamiseks kohustamiseks pole alust. Viga, et vastus väljastati hilinemisega, ei ole enam võimalik kõrvaldada. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. P. K. apellatsioonkaebuses paluti tühistada otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. 1) Siseministeeriumi poolt rikuti AVS § 3, mis kohustab kodaniku avaldusele vastama 1 kuu jooksul. Vastus postitati vastustaja andmete kohaselt 13.02.
  4. Seega seaduses sätestatud tähtaega rikkudes, kusjuures avaldajat ei teavitatud vahevastusest, et tegelik vastus viibib. 2) Kaebaja ei ole saanud kätte Siseministeeriumi välismaalaste osakonna poolt väidetavalt 13.02.2004 väljastatud kirja. Et kiri postitati vastustaja väitel lihtkirjana, ei ole vastustaja poolt kirja Eesti Posti kätte edasitoimetamiseks andmine kontrollitav. Kaebaja õigusi on rikutud ja kohus leidis alusetult, et vastustaja kohustamine kaebajale vastamiseks ei ole põhjendatud. Kaebajal on AVS alusel õigus saada Siseministeeriumilt ametlik vastus oma avaldusele. 3) Kohus leid is, et kaebaja õigusi ei ole sisuliselt rikutud, kuna tema avaldusele on siiski vastatud, kuigi hilinemisega. Veel leidis kohus, et vastus oli sisuliselt õige, kuna avalduses püstitatud küsimus on leidnud õige ja põhjendatud vastuse. Kaebaja arvates on kohtu järeldused kohtulikul arutamisel kindlakstehtud asjaoludest ebaõiged. 4) Kaebaja õigusi rikuti esiteks sellega, et ei järgitud avaldusele vastamise tähtaega ja teiseks sellega, et tema isiklikke tähtsaid huve puudutav küsimus on siiani ametliku vastuseta. 3

(5)3-04-182 Siseministeerium delegeeris vastuse koostamise ametkonnale, kelle töötaja poolt teostatud toiming oli avalduse esitamise motiiviks. Seetõttu polnud õige avalduse lahendamise üleandmine KMA-le. Kohus oleks pidanud kohustama Siseministeeriumi argumenteeritult vastama kaebaja avaldusele selliselt, et oleks antud hinnang KMA praegusele ja
  1. a väljendatud seisukohale kaebaja kodakondsuse küsimuses, samuti oleks väljendatud Siseministeeriumi lõplik seisukoht.
  2. Siseministeeriumi vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja ei jätnud vastamata kaebaja avaldusele saada kodakondsusetust tõendav dokument. Vastustaja vastas avaldusele, kuigi mõningase hilinemisega. Siseministeerium ei teadnud ega saanud ette näha, et kirjad ei jõua mingitel põhjustel kaebajani. Kaebaja sai temale adresseeritud vastuse sisust teada hiljemalt siis, kui Tartu Halduskohus edastas Siseministeeriumi kirjaliku seisukoha tema kaebusele. Siseminister ei ole delegeerinud vastamist KMA- le. KMA kontrollis vaid andmeid põhjendatud vastuse andmiseks. Kuna nõude sisuks oli dokumendi väljastamine, puudub alus teostada KMA üle teenistuslikku järelvalvet. Siseministeeriumi seisukoht kaebaja kodakondsuse küsimuses sisaldub 13.02.2004 kirjas nr 11-2-2/
  3. See ei takista kaebajal kasutada oma kodanikuõigusi või realiseerida välisriik ides oma majanduslikke huve ja õigusi.
  4. KMA vastuses paluti samuti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja arutada asja ilma esindaja osavõtuta. KMA Võrumaa osakonna juhataja tegevuse peale ei ole käesolevas asjas kaebust esitatud. Kaebaja suhtes tuvastati, et tal on Eesti Vabariigi kodakondsus ja ta on Eesti kodanik, mistõttu ei ole talle võimalik väljastada soovitud tõendit. KMA määratleb isikute kuulumist Eesti kodakondsusesse ja kogub taotluse korral andmeid. Kaebajale vastas Siseministeerium. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Kaebaja taotles Vabariigi Valitsusele esitatud avalduses tõendi väljastamist tema Eesti kodakondsusesse mittekuulumise kohta. Kaebaja pöördumine on käsitatav toimingu sooritamise taotlusena haldusmenetluse seaduse (HMS) mõttes.
  6. Siseministri 23.12.2003 määrus ega nr 117 kehtestatud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti põhimääruse § 3 p 1 alusel on isikute Eesti kodakondsusesse kuulumise määratle mise pädevus Kodakondsus- ja Migratsiooniametil. Seega oli kaebaja taotlust pädev lahendama Kodakondsusja Migratsiooniamet. Kuna taotluse lahendamine ei kuulunud Siseministeeriumi pädevusse, oleks ministeerium HMS § 15 lg 4 alusel võinud jätta taotluse läbi vaatamata ja selgitada taotlejale, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub. Ministeerium oleks sama sätte alusel võinud edastada ka taotluse pädevale haldusorganile - Kodakondsus- ja Migratsiooniametile - ja teatada sellest taotlejale.
  7. Siseministeerium on hea halduse põhimõtte kohaselt vastanud taotlusele ning selgitanud, et vastavalt KMA- lt saadud andmetele kuulub taotleja Eesti kodakondsusesse, mille on omandanud sünniga ja talle ei ole võimalik väljastada tõendit Eesti kodakondsusesse mittekuulumise kohta.
  8. Taotletud toimingu sooritamisest keeldumine (tõendi andmata jätmine) ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kuna kaebaja kuulub Eesti kodakondsusesse. Isikul ei saa olla õigust nõuda ebaõigeid fakte sisaldava tõendi väljastamist. Seega puudub kaebajal kaebeõigus.
  9. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, siis jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning ei pea vajalikuks vastata apellatsioonkaebuse väidetele. 4
(5)3-04-182 Halduskohus on lõppjäreldustes õigesti jätnud kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb aga muuta vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
  1. Ringkonnakohtu arvates tuleks kaebajal leppida sellega, et talle Võrumaa Eesti Komitee Kodakondsusameti poolt 24.02.1992 välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse kui kaebaja isikut ja Eesti kodakondsust tõendanud dokumendi kehtivus on lõppenud 20.07.
  2. Tulenevalt isikut tõendavate dokumentide seaduse § 5 lõikest 1 peab Eestis püsivalt viibival (elaval) Eesti kodanikul olema isikutunnistus. Seetõttu tuleks kaebajal oma õiguste efektiivsema realiseerimise huvides ja kohtuistungil toodud arvukate probleemide lahendamiseks pöörduda Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poole kehtivuse kaotanud isikutunnistuse asemel uue isikut tõendavate dokumentide seaduse nõuetele vastava isikutunnistuse saamiseks.
  3. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 kohaselt määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

s või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides.

  1. Ringkonnakohtu istungil esitas vandeadvokaat Natalia Lausmaa taotluse mõista advokaadibüroole Natalia Lausmaa välja riigi õigusabi tasu 1 947 krooni. Õigusabitasu koosneb taotluse kohaselt tasust ettevalmistamise eest kohtulikuks menetluseks summas 1 400 krooni ja kohtulikus menetluses osalemise eest summas 250 krooni, kokku 1 947 krooni, lisaks käibemaks (18 %) 297 krooni.
  2. Justiitsministri 26.01.2005

nr 2 „Riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 12 lg 1 ja 2 ning § 13 kohaselt on isiku esindaja tasu halduskohtumenetluses haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 1 400 krooni ja kohtulikus menetluses osalemise eest 155 krooni iga poole tunni kohta.

§ 12

lg 3 ja § 8 lg 5 kohaselt toimub tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel.

§ 3

lg 2 kohaselt kohaldatakse halduskohtumenetluses riigi õigusabi tasu arvestamisel tasu suhtes koefitsienti 1,3 kuni 2,0. Nimetatud koefitsiendi määrab kohus kindlaks advokaadi taotluses esitatud põhjendusi ja kohtuasja töömahukust arvestades.

§ 1

lg 2 sätestab, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks.

§ 6

kohaselt maksab Eesti Advokatuuri juhatus riigi õigusabi osutajale tasu välja advokaadibüroo pidaja taotluse alusel, millele on lisatud ärakiri kohtuotsusest või

st, millega riigi õigusabi tasu kindlaks määrati. 23. Kuna ringkonnakohtu istung algas istungi protokollist nähtuvalt kell 13.00 ja lõppes kell 14.00, kuulub taotlus kohtuistungil osalemise tasu osas rahuldamisele kahele pooltunnile vastavas ulatuses, s.o 310 krooni. Arvestades asja ettevalmistamise tasu ja kohtulikus menetluses osalemise tasu summale (1400 + 310 = 1 710 krooni) kohaldatavat koefitsienti 1,3, on tasuks 2223 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % (400 krooni), andes kokku riigi õigusabi tasu suuruseks 2 623 krooni. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.