3-04-249 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2006, Tallinn Hald
§ 30
kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga 1) nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel või 2) piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. Käesoleval juhul käib vaidlus selle üle, millisest maa sihtotstarbest tuleb lähtuda hüvitise arvestamisel, et kahjusumma omaniku õiguste piiramise korral oleks õiglane. Kohtu hinnangul tuleb õiglase hüvitise määramisel lähtuda vara parima kasutusotstarbe printsiibist. Nii kaebuse esitaja kui vastustaja esitatud eksperthinnangutest selgub, et kinnistu kasutamine elamumaana on mõistlik ja võimalik, see oleks turusituatsioonis ka parim kasutusotstarve, kuid selle välistab kehtiv detailplaneering. 3) Kaebuse esitaja nõuab RVS § 16 alusel õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või –vabadusi erakordselt piirava haldusakti või toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist. RVS § 16 lg 3 kohaselt tuleb hüvitise määramisel arvestada kasu, mida põhiõiguste- või vabaduste piiramine avaliku võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju tekkimise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid. Seega ei saa kahjuhüvitamise aluseks olla üksnes eksperdi hinnang kinnistu väärtuse osas. Kogutud tõendite kohaselt on vastustaja kaebaja taotluse menetlemisel kaalunud üksnes kinnistu väärtust tulenevalt kinnistu sihtotstarbest, seega ei ole kaebaja taotluse menetlemisel hinnatud RVS § 16 lg-s 3 sätestatud kõiki olulisi asjaolusid. Seetõttu ei saa kohus rahuldada kaebuse nõuet kahjusumma suuruse osas, sest antud juhtumil tuleb Pärnu Linnavalitsusel hüvitise määramiseks kaaluda täiendavaid asjaolusid. 3
(8)3-04-249 PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jäetakse kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 1) Avaldustele vastamise seaduse sätted käesolevas vaidluses kohaldamisele ei kuulu, kuna kohalikule omavalitsusele esitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamise menetluskorra sätestab RVS § 18 lg
- HKMS § 9 lg 2 kohaselt võib juhul, kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul arvates keeldumise teatavakstegemisest. See regulatsioon on sätestatud ka RVS § 18 lg-s
- Kuna kaebaja 13.07.2004 esitatud taotluse haldusorgani poolseks hiliseimaks otsustuse vastuvõtmise ajaks RVS § 18 lg 1 kohaselt oli 13.09.2004, oli 28.08.2004 esitatud kaebus esitatud enne kaebeõiguse tekkimist 13.09.
- 2) HKMS § 26 lg 1 p-s 2 ja RVS § 6 lg-s 4 sätestatud halduskohtu volitused ei võimalda halduskohtul otsustada, millise sisuga haldusakt vastu võtta. 13.07.2004 esitatud taotluse lahendamise puhul tuleb kaaluda, kas planeerimisseaduses sätestatud õiglase hüvitise määramisel tuleb lähtuda elamumaa väärtusest, samuti muudest asjaoludest, kuid seda, millise sihtotstarbega maa väärtusest hüvitamisel lähtutakse, saab otsustada siiski haldusorgan ise. 3) Pärnu Halduskohtu poolt oli ebaõige kohustada vastustajat lahendama kaebaja taotlust hüvitise saamiseks elamumaa hinnast lähtudes isegi juhul, kui selline volitus halduskohtul oli. Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 otsusega nr 48 detailplaneeringu kehtestamise ja Pärnu Linnavalitsuse 27.08.2001 korraldusega nr 1020 kinnistu sihtotstarbe muutmise ajal oli ** kinnistu omanikuks A. S. PES § 30 alusel tekkis Pärnu Linnavalitsusel planeeringuga kinnistu senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse kitsendamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustus planeeringu kehtestamise hetkel kinnistu omanikuks olnud isiku, st. A. S. ees. Pärast kinnistu võõrandamist kaebajale tekkis Pärnu Linnavalitsusel kohustus tasuda õiglane hüvitis detailplaneeringu kohaselt kinnistule seatava kitsenduse eest kaebajale.
§ 30
ettenähtud hüvitise määratlemisel peab arvestama seda, et kaebaja kui isik, kes Pärnu Linnavalitsuse andmetel tegeleb majandus- ja kutsetegevuses kinnisvaraarendusega, pidi kinnistu asukohaga ** omandamisel olema teadlik kinnistu detailplaneeringust ja sellega määratletud maa sihtotstarbest. Seega tuleb ** kinnistu võõrandamisel aluseks võtta kinnistu maa sihtotstarbest tulenev maa hind. 5. OÜ P. vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. 1) Apellandi viide RVS §-s 18 sätestatud tähtajale on ebaõige, kuna tegemist ei olnud kahju hüvitamise taotlusega vaid taotlusega haldusakti andmiseks. Ka RVS §-s 18 sätestatud tähtaeg on möödunud, ilma, et linnavalitsus oleks otsust langetanud. 2) Linnavalitsuse soov lähtuda kinnistu väärtuse määramisel transpordimaa hinnast on põhjendamatu, kuna transpordimaa sihtotstarbest tulenev piirang kinnistu kasutamisvõimalusi kitsendabki. Kui ** tänava laiendust ei oleks planeeritud, saaks kaebaja kasutada seda maaala elamumaana. Eeltoodud alustel kinnistu võõrandamist on õigus nõuda kaebajal kui kinnistu omanikul. 3) Pole tähtsust, milline oli vaidlusaluse krundi senine sihtotstarve ning et see polnud elamumaa. Tulenevalt Pärnu linna üldplaneeringust ei ole ks saanud ** detailplaneeringus säilitada krundi sihtotstarbena tootmismaad. Õiglase tasu määramisel tuleb arvestada seda, millised võimalused maatüki omanikul ära võetakse sellega, et detailplaneering näeb ette tänava laienduse. Detailplaneering ei võta kaebajalt ära võimalust kasutada maatükki tootmismaana, kuna tootmistegevus kinnistul oleks vastuolus linna üldplaneeringu ja 4
(8)3-04-249 arengukavaga. Faktiliselt ei kasutata maatükki ammu tootmiseks. Kui detailplaneering ei kehtestaks tänava laiendust, siis ei saaks linnavalitsus ja –volikogu takistada vaidlusaluse maatüki elamumaana kasutamist.
- Ringkonnakohtu poolt kinnisasja sundvõõrandamise seaduse 21.07.2005 jõustunud muudetud redaktsiooni tõttu vastustajana asja menetlusse kaasatud Pärnu Linnavolikogu leidis, et taotluse lahendamisel ei kuulu kohaldamisele kinnisasja sundvõõrandamise seadus. Õiguse üldpõhimõtetest tulenevalt tuleks OÜ P. taotlus vaadata läbi taotluse esitamise hetkel kehtiva seadusandluse kohaselt. Pärnu linn ei ole algatanud taotluses märgitud kinnisasja sundvõõrandamise menetlust, sest taotluse esitaja ei ole olnud vastu kinnisasja sundvõõrandamisele. Puudub ka ** tänava laienduse tee eelprojekt või ehitusprojekt, mis oleks kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 4 koha selt aluseks maa sundvõõrandamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Kaebeõigus haldusorgani kohustamiseks toimingu sooritamiseks või haldusakti andmiseks tekib isikul juhul, kui haldusorgan on isiku sellekohasele taotluse rahuldamisest keeldunud või taotluse lahendamisega viivitanud. Pärnu Linnavalitsusele 13.07.2004 esitatud avalduses taotles kaebuse esitaja linnavalitsuselt kinnistu võõrandamist koheselt ja õiglase tasu eest viitega PES § 30 lg-le
- Tegemist on taotlusega haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks RVS § 6 lg 1 p 4 mõ ttes. Selle taotluse lahendamisel ei kehti RVS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg.
§ 30
lg-s 1 sätestatud kinnisasja omaniku kinnisasja võõrandamise taotluse lahendamiseks seadus konkreetset tähtaega ei sätestanud. Kuid arvestades, et Pärnu Linnavalitsus ei ole käesoleva ajani kaebaja taotlust lahendanud, samuti ilmneb linnavalitsuse seisukohtadest, et tal on kavas keelduda taotluse rahuldamisest esitatud kujul, tuleb kaebust juba efektiivse õiguskaitse põhimõttest lähtudes pidada lubatavaks. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus apellandi seisukohaga, et OÜ- l P. puudus kaebeõigus nõuda tema taotluse suhtes otsuse langetamist. 8. Taotluse lahendamisel tuli linnavalitsusel lähtuda juba taotluse esitamise ajal kehtiva st
§-st 30, mis sätestab: „Kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga: 1) nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel; 2) piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.“ 9. Taotluse Pärnu Linnavalitsusele esitamise ajal sätestas Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 määruse nr 22 „Linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord” § 2 lg 1 p 1, et vara omandamise otsustab Pärnu Linnavolikogu, kui omandatava vara harilik väärtus on 2 000 000 krooni või üle selle. Sama lõike p 2 sätestas, et kui vara harilik väärtus on 10 000 krooni kuni 2 000 000 krooni, otsustab vara omandamise Pärnu Linnavalitsus (vt Pärnu Linnavolikogu seletus kaebuse kohta hkt lk 56). 5
(8)3-04-249 21.07.2005 on jõustunud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muudatused, mille tõttu käesoleval ajal kehtib kinnisasja avalikes huvides omandamiseks teistsugune menetluskord kui vaidlusaluse taotluse esitamise ajal. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 p 7 sätestab: „Kinnisasja võib üldistes huvides sundvõõrandada järgmistel eesmärkidel: /---/ 7) avalikult kasutatava tee (riigimaantee ja kohaliku tee, välja arvatud talitee), avaliku raudtee ja väljaku ehitamiseks või omandamiseks;“. Selle seaduse 21.07.2005 jõustunud redaktsiooni § 3 lg 31 kohaselt on kinnisasja omandamine riigi või kohaliku omavalitsusüksuse poolt selle paragrahvi lg-s 1 nimetatud eesmärkidel lubatud ainult selles seaduses sätestatud korras. Tulenevalt selle paragrahvi lg-st 2 tuleb selle seadusega sätestatud korda rakendada ka juhul, kui kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kinnisasjale kehtestatud avalik-õiguslike kitsenduste tõttu, mis ei võimalda selle kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele, taotleb kinnisasja omanik. Sundvõõrandamise otsustamine kohaliku tee ehitamise või omandamise eesmärgil on selle seaduse § 121 lg 1 kohaselt nüüd valla- või linnavolikogu pädevuses. Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Sama seaduse § 9 lg 3 sätestab, et haldusorgani pädevuse muutumisel peab asja menetlusse võtnud haldusorgan viima menetluse lõpule. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muudetud redaktsiooni kehtestamisel ei ole kinnisasja omaniku taotluse alusel algatatud kinnisasja võõrandamise enne seadusemuudatuste kehtestamist alanud menetluste suhtes ette nähtud vastupidise sisuga rakendussätteid. OÜ P. 13.07.2004 Pärnu Linnavalitsusele esitatud taotluse kinnistu ** võõrandamiseks menetlus kestab, sest kuni käesoleva hetkeni ei ole taotluse suhtes vastu võetud otsust. Seega saab ka käesoleval hetkel OÜ P. taotluse suhtes otsuse langetamiseks kohustada Pärnu Linnavalitsust, kellel tuleb taotluse menetlemisel lähtuda taotluse esitamise aja õiguslikust regulatsioonist. 10. Käesoleval juhul on tegemist
§ 30
p-s 1 sätestatud juhuga, kus on ette nähtud maatüki kasutamine avalikul otstarbel. Poolte vahel käib vaidlus, kas selle sätte alusel kinnistu omandamisel tuleks õiglase tasu määramisel aluseks võtta kinnistu turuväärtus, mis sellel maatükil oleks elamumaana. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse kinnistu kasutamise majanduslikult kõige kasulikum kasutusotstarve omaniku jaoks oleks kinnistu kasutamine elamumaana. Vaidlust pole ka selles, et kinnistut oleks võimalik kasutada elamumaana, kui ** territooriumi detailplaneering ei oleks ette näinud selle maaüksuse kasutamist ** tänava laiendamise otstarbeks. Siiski ei pea ringkonnakohus põhjendatuks, et tänavalaienduseks kasutatava kinnistu eest selle võõrandamisel peaks õiglase tasu määramisel lähtuma selle maa turuhinnast elamumaana. Ka
§ 30
p-s 1 sätestatud juhul omab kinnistu võõrandamise õiglase tasu arvestamisel tähtsust, kuidas piirab kinnistu kasutamine avalikul otstarbel selle kinnistu senist kasutamist omaniku poolt. Ebaõige on Pärnu Halduskohtu seisukoht, et ** kinnistu sihtotstarve on elamumaast muudetud transpordimaaks. Enne Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 otsusega nr 48 ** territooriumi detailplaneeringu kehtestamist ei ole seda territooriumi tervikuna ega ka praeguse ** kinnistu maad kasutatud elamumaana ning selline polnud ka selle maa õigusaktidest tulenev sihtotstarve. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et detailplaneeringu kehtestamisel lähtuti detailplaneeringuga samaaegselt menetletud ja Pärnu Linnavolikogu 6
(8)3-04-249 20.09.2001 määrusega nr 26 kehtestatud Pärnu linna üldplaneeringust aastateks 2001-2025 (vt väljavõte hkt lk 87), milles detailplaneeringute koostamise tingimusteks on muuhulgas sätestatud, et jõe kallastelt tuleb tööstus maksimaalselt välja viia ja asendada äri- ja elamufunktsiooniga. Samas ei määra üldplaneering siiski iseenesest veel katastriüksuse sihtotstarvet, vaid annab sisulise aluse selle määramiseks, määratledes põhimõtted, millest tuleb lähtuda edasisel detailplaneeringute koostamisel. Piirkonna üldplaneeringust tuleneva juhtfunktsiooniga elamu- ja ärimaana oleks küll vastuolus territooriumi edasine kasutamine tööstuslikuks tootmiseks, kuid üldplaneeringust tulenevad tingimused ei välista sugugi piirkonna maa kasutamist osaliselt ka transpordimaa otstarbel, sest teede rajamine või laiendamine ei ole vastuolus piirkonna edasise äri- ja elamumaa funktsiooniga. Seetõttu ei saanud kinnistu omanikul olla põhjendatud ootust, et üldplaneeringust tulenevate põhimõtete rakendamisel peaks kohalik omavalitsus ** territooriumi sihtotstarbeks kogu ulatuses senise tootmismaa asemel määrama elamumaa, mis oleks maa omaniku jaoks majanduslikult kõige kasulikum.
- Eeltoodust lähtud es peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta jõusse Pärnu Linnavalitsusele tehtud ettekirjutuse kaebaja taotluse ** võõrandamiseks läbivaatamiseks ja võõrandamiseks vajalike toimingute sooritamiseks kohustamise osas, kuid ettekirjutus tuleb tühistada osas, milles kohustatakse linnavalitsust lähtuma ** kinnistu võõrandamise õiglase hinna määramisel sellest maast kui elamumaast. Kuna halduskohtu poolt silmas peetud RVS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg kaebaja taotluse läbivaatamiseks ei kohaldu, pole otsuse ettekirjutus selles osas täpne. Et vastustaja aga pole väitnud, et nimetatud tähtaeg oleks taotluse lahendamiseks liiga lühike, asendab ringkonnakohus halduskohtu otsusega tehtud ettekirjutuses sisalduva viite seaduses sätestatud tähtajale kahekuulise tähtajaga kohtuotsuse jõustumisest arvates.
- Pärnu Linnavalitsusele 13.07.2004 esitatud avalduse näol ei olnud tegemist taotlusega avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse tähenduses. Ka nimetatud taotluse lahendamiseks kohustamiseks halduskohtule esitatud kaebuse näol ei olnud tegemist HKMS § 6 lg 3 p-s 2 sätestatud kahju hüvitamise taotlusega, vaid sama paragrahvi lg 2 p-s 2 sätestatud nõudega haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Seepärast ei kuulunud kaebuse esitamisel riigilõiv tasumisele riigilõivuseaduse § 37 lg 91 alusel summas 28 380 krooni, vaid sama paragrahvi lg 9 alusel summas 10 krooni. Seega oli kaebuse esitaja halduskohtule riigilõivu maksnud seadusega ettenähtust enam summas 28 370 krooni. HKMS § 84 lg-st 2 tulenevalt ei kuulu enam tasutud riigilõiv poolte vahel jagamisele, vaid seda tasunud isikule tagastamisele. Seepärast oli halduskohtu poolt ebaõige ka riigilõivu väljamõistmine kaebuse esitaja kasuks Pärnu Linnavalitsuselt ja Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ka selles osas, milles Pärnu Linnavalitsuselt on kaebuse esitaja kasuks välja mõistetud riigilõiv summas 14 180 krooni. Arvestades kaebuse rahuldamise ulatus t, kuulub Pärnu Linnavalitsuselt kaebaja esimese astme kohtukuludena väljamõistmisele kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 10 krooni terves ulatuses, mille jaotamist ei pea ringkonnakohus otstarbekaks. Kaebuse esitaja ringkonnakohtule esitatud taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks lahendab ringkonnakohus HKMS § 84 lg 6 alusel määrusega.
- Lähtudes eeltoodust, kuulub Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. 7
(8)3-04-249 14. Apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist arvestades tuleb poolte vahel jaotada apellatsioonimenetluse kohtukulud. Pärnu Linnavalitsus ei ole taotlenud vastaspoolelt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 10 krooni väljamõistmist. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses kantud kohtukulude väljamõistmiseks, mis koosnevad õigusabikuludest summas 29 500 krooni. Apellatsiooniastmes OÜ- le P. tegelikult osutatud õigusabi mahtu arvestades hindab ringkonnakohus õigusabikulude põhjendatud suuruseks HKMS § 87 lg 2 alusel 15 000 krooni. Arvestades apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist, kuulub Pärnu Linnavalitsuselt kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele viimase apellatsioonimenetluse kohtukulu summas 7500 krooni. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 8
(8)