← Eesti

3-99-4/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ivo Pilving ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-99-4 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend J.-M.A.e kaebus Tallinna Linnavalitsuse 06.12.1996 korralduse nr 3025-k tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 31.12.2004 otsus haldusasjas nr 3-408/04 Menetluse alus ringkonnakohtus J.-M.A.e apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  2. jaanuar 2006 Menetlus osalised Kaebaja: J.-M.A., esindaja advokaat T.L. Vastustaja: Tallinna Linnavalitsus, esindaja T.M. Kolmas isik: R.P., esindaja advokaat P.T. Kolmas isik: M.M. RESOLUTSIOON Rahuldada J.-M.A.e apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.12.2004 otsus haldusasjas nr 3-408/04 ning teha uus otsus, millega tühistada Tallinna Linnavalitsuse 06.12.1996 korraldus nr 3025-k. Mõista Tallinna Linnavalitsuselt J.-M.A.e kasuks välja kohtukulud summas 67 870 (kuuskümmend seitse tuhat kaheksasada seitsekümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 3-99-4 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Tallinna Linnavalitsuse 06.12.1996 korraldusega nr 3025-k tagastati M.T.ele Tallinnas, V****** tn 92, endisel kinnistul nr 1221 N asuvad ehitised. Tallinna Linnavalitsuse 04.08.1999 korraldusega nr 5375-k tagastati V****** tn 92 maa M.T.ele. 23.11.2001 ehitiste kinkelepingu alusel läks V****** tn 92 asuvate ehitiste omandiõigus üle R.P.le.
  4. J.-M.A. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnavalitsuse 06.12.1996 korralduse nr 3025-k. Kaebuse esitaja elab üürilepingu alusel V****** 92 asuvas elamus alates
  5. aastast. Kaebuse esitaja on teinud elamus hulganisti ümberehitusi. Tagastamise korralduse tegemisel ei ole välja selgitatud vara endisel individualiseeritaval kujul säilimine ning korralduse alusel on otsustatud tagastada vara, mis ei kuulu tagastamisele. M.T. on muutnud oma esialgset tahteavaldust õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks ning selle asemel taotleb vara tagastamist. Sellise taotluse muutmise tähtaegsus on sisuliselt kontrollimatu. Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja õigust V****** 92 asuvat eluruumi eluruumide erastamise seaduses ettenähtud korras erastada. Kaebuse esitaja on seisukohal, et V****** 92 paiknev ehitis ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud.
  6. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata. M.T. on esialgselt esitanud seaduses sätestatud tähtajal ja korras avalduse V****** 92 maja ja krundi kompenseerimiseks. Osundatud avaldus on M.T.e poolt muudetud tagastamise taotluseks, selle kohta on avaldaja allkirjaga kinnitatud parandus va ra tagastamise või kompenseerimise avaldusel. Vara tagastamist või kompenseerimist taotlevate isikute registri väljatrükil on ametniku allkirjaga fikseeritud M.T.e soovi muutmine. M.T.e poolt oma tahte muutmine on toimunud kooskõlas reguleerivate õigusaktidega. Tallinna Linnavalitsusel puudus alus kahelda elamu endisel individualiseeritaval kujul säilivuses, mis oleks aluseks ekspertide poole pöördumiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p- le
  8. Kolmandad isikud toetasid vastustaja seisukohti ning palusid jätta kaebuse rahuldamata. Elamu V****** 92 on tagastatud M.T.ele õigesti 1996.aastal kehtinud seadusandluse kohaselt. Tahteavalduse muutmine M.T.e poolt oli tähtaegne ning see on kantud registrisse, mida tõendab kohtule esitatud registri väljatrükk. Vastupidist ei ole kaebaja tõendanud.
  9. Tallinna Halduskohtu 31.12.2004 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuses leiti, et käesolev haldusvaidlus seisneb selles, kas Tallinnas, V****** tn 92 asuv ehitis (elumaja) on säilinud endisel individualiseeritaval kujul või mitte. Selleks on kohus käesolevas haldusasjas menetlusosaliste taotlusel määranud komisjonilise ehitusekspertiisi Tallinnas, V****** 92 asuva elamu endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemiseks seisuga 06.12.
  10. Ekspertkomisjoni koosseisu kuulus 3 litsentseeritud eksperti - A.J., L.S. ja P.K.. OÜ Ehitusekspert peaekspert L.S. ja ekspert P.K. jõudsid ühisele arvamusele, et V****** 92 elamu on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. AS ETP Grupp ekspert A.J. nõustus kõigi eelnimetatud ekspertide poolt tehtud arvutustega, kuid jäi arvamusele, et elamu V****** 92 ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Ühiselt jõuti järeldusele abihoone säilivuse küsimuses, mille kohaselt kõigi kolme eksperdi arvates abihoone ei ole säilinud endisel 2 3-99-4 individualiseeritaval kujul. Kohus, tutvunud kohtu poolt määratud ja läbiviidud komisjonilise ekspertiisi tulemusel koostatud eksperthinnangutega, nõustub ekspertide L.S.i ja P.K.i arvestuste metoodika ning järeldustega. Seega oli elamu V****** 92 tagastamine õiguspärane ning kooskõlas
  11. aastal kehtinud seaduse ja selle alusel välja antud õigusaktidega. Kohtul puudub alus kahelda OÜ Ehitusekspert ekspertide L.S.i ja P.K.i ekspertarvamuse õigsuses. M.T.e tahteavalduse muutmine, kui ta õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise taotluse muutis tagastamise taotluseks, toimus Tallinna Linnavalitsuse nõusolekul. Kohtul puudub alus kahelda selle tahteavalduse muutmise tähtaegsuses, kuna vastasel juhul oleksid linnavalitsuse ametnikud sellele omandireformi õigustatud subjekti tähelepanu juhtinud ning jätnud tahteavalduse muutmise soovi tähelepanuta. Muudatus oli vastustaja poolt aktsepteeritud ning kantud registrisse. Kaebaja pool ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid asjaolu, et tahteavalduse muutmine ei olnud tähtaegne ning tehtud seadusest tuleneva tähtaja möödumisel. Seega käesolevas haldusasjas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine omandireformi õigustatud subjektile ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Lähtuvalt haldusasjas kogutud tõenditest, menetlusosaliste selgitustest, tunnistajate ütlus test ei ole kaebus põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  12. J.-M.A.e apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 31.12.2004 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kuivõrd kohtuotsuses ei ole viidatud ühelegi õigusnormile, mida kohus on kohaldanud, siis on kohtuotsus sisuliselt kontrollimatu ja vastuolus HKMS § 25 lg- ga
  13. Et kaebus on kohtule esitatud motiivil, et vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, oleks kohus pidanud välja selgitama, millised õigusaktid kuuluvad kohaldamisele, et otsustada vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse küsimus. Samuti ei nähtu otsusest, millisest metoodikast juhindudes on kohus teinud järelduse, et vara on säilinud endisel individualiseeritud kujul. Tallinna Halduskohtu 09.10.2003 määrusest nähtuvalt määrati ekspertiisi läbiviijateks eksperdid L.S. ja A.J.. Kohtumääruse alusel koostati 2 ekspertiisiakti. Üks ekspertiisiakt on koostatud A.J.e poolt, mille kohaselt V****** 92 asuv elamu ja abihoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Teine ekspertiisiakt on koostatud ja allkirjastatud L.S.i poolt ja isiku poolt (P.K.), keda kohtu poolt ei ole kooskõlas TsMS § 129 ja § 130 eksperdiks määratud. Seega ei ole viimatinimetatud ekspertiisiakt käsitatav ekspertarvamusena TsMS § 134 tähenduses. Kohtu järeldus, et elamu on säilinud endisel individualiseeritaval kujul, põhineb kohtuotsuse kohaselt ekspertide L.S.i ja P.K.i eksperthinnangutel. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu ekspert A.J.e ekspertarvamusega, rikkudes TsMS § 231 lg 4 sätestatut. Kohus ei ole ka andnud hinnangut toimikus olevale AS Kommunaalprojekti töötajate J.T.e ja R.N.i poolt koostatud arvamusele, mille kohaselt V****** 92 ehitised ei ole säilinud endisel individualiseeritud kujul. Toimikus on ka riiklikult tunnustatud eksperdi L.R. arvamus, et AS Kommunaalprojekti poolt koostatud ekspertarvamus V****** 92 ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilivuse küsimuses on autoriteetne ning L.R. nõustub J.T.e arvamusega, et ehitised ei olnud säilinud endisel individualiseerita val kujul. Ka seda tõendit ei ole kohus analüüsinud. L.S.i ekspertarvamuses on viidatud, et see on koostatud juhindudes muuhulgas Vabariigi Valitsuse 25.11.1997 määrusega nr 220 kinnitatud Korrast ning ORAS redaktsioonist 3 3-99-4 kehtivusega alates märts
  14. 06.12.1996 korralduse õiguspärasuse hindamisel ei oleks kohus saanud lähtuda peale korralduse vastuvõtmist kehtima hakanud õigusaktidest. Korralduse õiguspärasuse hindamisel oleks kohus pidanud lähtuma kaevatava korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktidest so. 06.12.1996 kehtinud ORAS redaktsioonist ning keskkonnaministri 13.03.1995 määrusega nr 16 kinnitatud Metoodilistest soovitustest. J.T.e arvamuses ja ekspert A.J.e arvamuses on lähtutud just nimetatud Metoodilistest soovitustest ja selles sisalduvast valemist, mille tulemusena on mõlemad tulnud järeldusele, et hooned ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Väär on kohtu seisukoht, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid asjaolu, et M.T.e tahteavalduse muutmine ei olnud tähtaegne. Toimiku lk 7 on 25.09.1996 väljastatud teatis, millelt nähtub, et veel 25.09.1996 soovis M.T. vara kompenseerimist. Vabariigi Valitsuse 28.12.1994 määrusega nr 487 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste muutmise tähtaeg p 1 kohaselt tuleb õigustatud subjektiks tunnistatud isikul teatada oma soovist muuta avalduses märgitud taotlust kirjalikult vara asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse täitevorganile 1 kuu jooksul pärast subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist. M.T. tunnistati õigustatud subjektiks 19.08.
  15. Seega ei oleks saanud vara M.T.ele tagastada.
  16. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellant ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, kuidas kohtumenetluse käigus kogutud tõendid lükkavad ümber kohtu poolt määratud eksperthinnangu tulemused. J.T.e ja L.R. arvamused vara säilivuse küsimuses ei ole võrdsustatavad kohtu poolt määratud ekspertiisiga.
  17. Kolmanda isiku R.P. kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Protsessiosalised ei ole vaidlustanud ekspertide poolt kindlaks tehtud arvandmeid, vaid on eri meelt vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemise metoodika suhtes. Kaebaja leiab, et kasutada oleks tulnud järgmist valemit: B X = -------------------- x 100% (edaspidi: valem 1), A kuid ekspertiisis, mille halduskohus võttis otsuse tegemisel aluseks, on kasutatud valemit B X = -------------------- x 100% (edaspidi: valem 2) A+B
  19. Tallinna Linnavalitsuse 06.12.1996 korralduse nr 3025-k andmise ajal kehtis ORAS § 12 lg 8 järgmises redaktsioonis: „

(8)Vara loetakse endisel individualiseeritaval kuj ul säilinuks, kui vara kuju ja suurus ei ole oluliselt muutunud, arvestades, et 4 3-99-4 1) ehitised loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks ka siis, kui nende põhiotstarbel kasutatav kubatuur pole ümberehituste tõttu suurenenud või vähenenud ro hkem kui poole ulatuses võõrandamisaegse kubatuuriga võrreldes; 2) ehitisi ei loeta endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui kõik põhikonstruktsioonid on asendatud kokku rohkem kui poole ulatuses. Ehitise põhikonstruktsioonideks loetakse vundament, välispiirded, kandvad seinad, vahelaed ja katus;“. Keskkonnaministri 13.03.1995 määrusega nr 16 kinnitatud „Metoodilised soovitused ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra hindamiseks” lisa nr 1 punktis 3 on ORAS § 12 lg 8 punkti 2 rakendamiseks antud järgmine juhis: „... teksti mõiste avamisel tuleb aluseks võtta vaadeldav ehitis reeglina kahes eri seisus : - põhikonstruktsioonide ehitustehniline seisukord ja osakaal vara võõrandamise momendil ("A"); - käesolevalt vaadeldava ehitise kompleksis olevate ainult asendatud (ja uute) põhikonstruktsioonide ehitustehniline seisukord ja osakaal ("B"); A = 100 % ja kriteeriumiks on 1/2A!” Eeltoodust tuleneb, et vaidlustatud korralduse ajal kehtinud metoodika kohaselt kuulus kohaldamisele valem
  1. Kui rakendada valemit 2, siis A ? 100%, vaid A + B = 100%. Metoodika kohaselt tuli B-d võrrelda A-ga, mitte A ja B summaga. Seega on halduskohus otsuse koostamise aluseks võtnud ekspertiisi, milles kasutatud metoodika ei ole kooskõlas keskkonnaministri 13.03.1995 määrusega nr 16 kinnitatud metoodiliste soovitustega. Õigusnormidel ei põhine ja põhjendamatud on kolmandate isikute väited, et põhikonstruktsioonide üksikud elemendid (välisvooder) tuleks põhikonstruktsiooni väärtusest maha arvata. Asjakohase metoodika kohaldamisel ilmneb, et V****** tn 92 kinnistul asuvad ehitised ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ning vaidlusesemeks olev Tallinna Linnavalitsuse 06.12.1996 korraldus nr 3052-k on õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hinnata apellatsioonkaebuses esitatud teisi ekspertiisi ebaseaduslikkusega seonduvaid väiteid.
  2. Apellatsioonkaebuses on veel leitud, et M.T. ei muutnud vara kompenseerimise taotlust vara tagastamise taotluseks õigeaegselt. Kaebaja viitab toimiku lehel 7 olevale dokumendile, kust nähtub, et vaatamata subjektiotsuse tegemisele 19.08.1996, soovis M.T. veel 25.09.1996 vara kompenseerimist. Ringkonnakohus märgib, et kuna puuduvad tõendid selle kohta, millal sai M.T. subjektiotsuse kätte, ei ole võimalik järeldada, et tahteavalduse muutmine ei olnud tähtaegne.
  3. Haldusakti tühistamisel tuleb arvestada usalduse kaitse põhimõttega. Kolmas isik R.P. (M.T.e õigusjärglane) on rõhutanud, et V****** tn 92 asuv vara on kolmanda isiku omandis juba
  4. aastast. Ringkonnakohus leiab, et kuigi hetkel on aasta 2006, tuleb arvestada asjaoluga, et käesolev kohtuvaidlus kestab
  5. aasta juunikuust. Kohtuvaidluse ajal ei saanud kolmandal isikul tekkida veendumust, et vara tagastamise korraldus on õiguspärane ning jääb kehtima. Käesoleval juhul ei esine ka HMS § 67 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid takistada haldusakti tühistamist. 5 3-99-4
  6. Tallinna Linnavalitsuse 04.08.1999 korraldusega nr 5372-k tagastati M.T.ele V****** tn 92 maa. Nimetatud korraldust ei ole kaebaja vaidlustanud. Eeltoodust tuleneb küsimus, kas vara tagastamise korralduse tühistamine saab kaebaja õiguste kaitsel olla tulemuslik. Ringkonnakohus on seisukohal, et kehtiva maa tagastamise korralduse olemasolu ei takista vara tagastamise korralduse tühistamist. Vastustajal on lähtudes HMS §-st 44 võimalik otsustada menetluse uuendamise üle või tuginedes HMS §- le 64 kaaluda maa tagastamise korralduse kehtetuks tunnistamist. Need küsimused kuuluvad aga lahendamisele alles haldusmenetluse raames pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist.
  7. HKMS § 93 lg 6 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust, lähtudes § 93 lõigetest 1, 2 ja
  8. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 ning § 93 lõikele 1 jäävad kaebaja poolt kantud ning põhjendatud kohtukulud vastustaja Tallinna Linnavalitsuse kanda. Vaidlustatud halduskohtu otsusega jäeti kohtukulud kaebaja kanda. Kaebaja kohtukulud esimese astme kohtus olid 62 250 krooni (tl 213 jj II kd), mis koosnesid riigilõivust 200 krooni, õigusabikuludest 53 510 krooni, dokumentaalse tõendi saamise kulust 3540 krooni ning ekspertiisitasust 5000 krooni. Riigilõivu osas märgib ringkonnakohus, et vastustajalt tuleb välja mõista riigilõiv summas 10 krooni. Nimetatud summa oli vastavalt riigilõivuseaduse § 37 lõikele 9 kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu määraks. Ülejäänud osas (190 krooni) on tegemist enammakstud riigilõivuga, mille väljamõistmine vastustajalt ei ole põhjendatud. 06.05.2004 on kaebaja tasunud AS-le R. 3540 krooni V****** 92 elamu endisel individualiseeritaval kujul säilivuse probleemide hindamise eest (tl 134-137, II kd). Probleemide hindamine on läbi viid ud pärast kohtu määratud ekspertide poolt ekspertarvamuste esitamist. Tegemist oli dokumentaalse tõendiga kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 117 lõike 3 tähenduses. Halduskohus on tõendi toimiku materjalide juurde võtnud. Ringkonnakohus leiab, et kantud kulutus tuleb vastustajalt välja mõista. Kuna ekspertiisiakti analüüsimine nõuab samuti eriteadmisi, oli vastavate teadmistega isikute poole pöördumine põhjendatud. Ekspertiisitasu 5000 krooni kandmine kaebaja poolt on tõendatud ning summa tuleb vastustajalt välja mõista. Õigusabikulusid on kantud summas 53 510 krooni. Halduskohtu istungil vaidles vastustaja nende summade täies mahus väljamõistmisele vastu, märkides, et mingi osa kuludest on kantud seoses erikaebemenetlustega. Õigusabikuludega seoses on esitatud 18.11.1999 orderi kviitung nr 0195, mille kohaselt on AS P. tasunud A. õigusbüroole 1000 krooni. Puuduvad dokumendid, millest nähtuks, et tehtud kulutus on seotud käesoleva haldusasjaga ning et selle kulu on lõppastmes kandnud kaebaja. Nimetatud summa vastustajalt väljamõistmisele ei kuulu. Kaebaja on Advokaadibüroole V.K. & Co tasunud järgmised summad: 15.03.2000 arve nr 9920058 alusel 17 700 krooni, 07.03.2001 arve nr 9920398 alusel 17 700 krooni ning 10.07.2002 arve nr 9930160 alusel 5310 krooni. Arvete nr 9920058 ning 9920398 alusel tasutud õigusabikulude hüvitamise nõude on kaebaja esitanud ringkonnakohtule juba
  9. aastal seoses 6 3-99-4 menetluse osalise lõpetamisega HKMS § 24 lg 1 punkti 3 alusel ning 17.05.2001 määrusega on ringkonnakohus pidanud põhjendatuks 5000 krooni suuruse summa väljamõistmist (tl 122-128, I kd). Nimetatud summa osas enam kulude hüvitamist taotleda ei saa. Seega on kulude suuruseks, mille vastustajalt väljamõistmist kaaluda, 35 710 krooni. Ringkonnakohus leiab, et muuhulgas etteva lmistava menetluse keerukust ja kestvust arvestades (ainuüksi kaebuse esitamise tähtaja küsimust lahendati üle aasta, sh kõigis kolmes kohtuastmes), on kulud põhjendatud. Kuna kaebuse tähtaegsuse küsimus lahenes kaebuse esitaja kasuks, kuuluvad väljamõistmisele ka erikaebemenetlusega seotud kulud. Kaebaja on Advokaadibüroole T.&P. tasunud õigusabi eest 11 800 krooni. Arvestades õigusteenindamislepingu sõlmimisest 28.03.2003 kohtumenetlusele kulunud aega (viimane kohtuistung oli 10.12.2004), on kulud põhjendatud ning tuleb vastustajalt välja mõista. Kõike eeltoodut arvestades tuleb vastustajalt kaebaja kasuks esimese astme kohtu kuludena välja mõista 56 060 krooni. Apellatsiooniastme kohtukulude suuruseks on 11 810 krooni, mis koosnevad riigilõivust 10 krooni ning õigusabikulust 11 800 krooni. Kulude kandmine on tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuludega, mis kuuluvad vastustajalt väljamõistmisele. Lauri Madise Ivo Pilving Kaire Pikamäe 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.