KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-64 Haldusasi K. S. kaebus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti (TJIM) 23. oktoobri 2003. a maksuotsuse nr 4.201.1/19039 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-8/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus K. S. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 30. jaanuar 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja K. S. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON 1. Rahuldada K. S. apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-8/2004 osas, millega kaebust ei rahuldatud Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 23. oktoobri 2003. a maksuotsuse nr 4.2-01.1/19039 tühistamiseks osas, milles maksuotsuses ei võetud arvesse OÜ-le * tasutud 4000 krooni AS * aktsiate eest proportsionaalselt maksustamisperioodide lõikes. Kohustada Maksu- ja Tolliametit määrama kindlaks summa, mille võrra K. S. tulumaks ja sellelt arvestatud intress seetõttu väheneb. 3. Tühistada Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 23. oktoobri 2003. a maksuotsus nr 4.201.1/19039 punktis 2 näidatud osas. 4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt K. S. kasuks välja kohtukulu 100 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 3. veebruaril 2006. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku uue redaktsiooni § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. TJIM 23.10.2003 maksuotsusega nr 4.2-01.1/19039 kohustati K. S. tasuma 1997. - 1998. aasta perioodi eest tulumaksu 587 784 kr ja intressi 168 576 kr. Samuti kohustati maksukohustuslast ise arvestama ja tasuma intressi tulumaksuvõlalt alates 22.10.2003 3-04-64 0,06% iga päeva kohta kuni maksuvõla tasumiseni. Maksuotsuse kohaselt on Belizel registreeritud juriidiline isik * tegelikult soetatud K. S. isiklike tulude varjamiseks. Ettevõtja osteti konsultatsioonifirmast Divec ning ettevõtja ainuisikulise esindajana avas ettevõtja nimel pankades arvelduskontod K. S.. Ettevõtjal ei ole iseseisvat majandustegevust. Ettevõtja postiaadressiks on K. S. elukoha aadress. Ettevõtja on andnud laenusid OÜ-le *, mille ainuosanik on K. S.. Lepingutes näidatud summad ei vasta tegelikult ülekantud summadele. K. S. kuulus AS * 10 A-seeria aktsiat hinnaga 100 kr ja 200 B-seeria aktsiat hinnaga 1000 kr. 31.07.1996 ostis * kõik K. S. aktsiad ning OÜ * 40 A-seeria aktsiat ning müüs need 14.08.1996 AS-le *. Maksuotsuse kohaselt oli tehingu tegelikuks sisuks K. S. varjatud tulu saamine ja tahtlik maksude tasumisest kõrvalehoidumine. K. S. vaideotsuse jättis MTA 27.02.2004 otsusega nr 78 rahuldamata. 2. K. S. esitas halduskohtule kaebuse MTA 23.10.2003 maksuotsuse nr 4.2-01.1/19039 tühistamiseks. 3. Tallinna Halduskohtu 26.10.2004 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised:
- a)Toimunud sündmused tõendavad, et kaebuse esindaja omandas firma * üksnes selleks, et tahtlikult varjata oma tulusid ja hoiduda tahtlikult kõrvale maksude tasumisest. AS * absoluutselt ennasthävitava ebamajanduslikkuse põhjuseks, loobuda aktsiate soetamisest eesostuõigusega hinnaga 214 000 kr ja osta need 7 päeva hiljem tagasi 3 230 000 kr eest, võis olla üksnes asjaolu, et tegelikult olid AS * ja kaebuse esitaja juba varem kokku leppinud aktsiate ostmises-müümises 3 230 000 kr eest ja * kaudu teostati tehing üksnes maksukohustuslase tulu varjamiseks.
- b)Õige on maksuotsuses toodud metoodika, mille kohaselt on kogu * tulu loetud kaebaja tuluks. Alusetu on kaebuse esitaja nõudmine jagada tulu tema ja OÜ * vahel proportsionaalselt nendele kuulunud AS * aktsiate hulga ja väärtusega. Põhjusel, et OÜ * müüs oma aktsiad *-le 4000 kr eest, ei ole tal alust pretendeerida mingile osale tulust, mis laekus *-le samade aktsiate müügist AS-le *. Lepingu järgi oli OÜ-l * õigus saada aktsiate eest vaid 4000 kr, mis ta on *-lt kätte saanud. * aktsiate müügist AS-lt * laekunud tulu kuulub tervikuna kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et maksusumma määrati valesti.
- c)Kaebuse esitaja väide, et * ettevõtluseks oli finantseerimisalane tegevus, on paljasõnaline, sest * sellest tegevusest reaalset tulu ei saanud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. K. S. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja kaebus rahuldada. Samuti palub apellant mõista MTA-lt välja kõik tõendatud kohtukulud. Apellant põhjendab taotlust järgmiselt:
- a)Tõendeid on hinnatud vastuoluliselt ja ühel juhul on eelistatud maksustamist lähtuvalt tehingu vormist, teisel juhul viidatud tehingu sisule, ehkki faktilised asjaolud on samad. Kohus ei hinnanud maksukohustuslase poolt esitatud võimalikke alternatiivseid maksustamise metoodikaid, mis oleksid kaebuse esitajale vähem koormavad ja arvestaksid seda, kes sai reaalse majandusliku tulu * vahendusel tehtud majandustehingutest, ning taganuks maksevõimelisuse printsiibi ja võrdse kohtlemise põhimõtete realiseerumise maksude määramisel. Kohus oleks pidanud otsuse tegemisel arvesse võtma kaebuse esitaja tuluna üksnes need * arvelduskontole kantud summad, mida maksukohustuslane möönis 26.08.2004 kohtuistungil. Tehingute tegemise ajal kehtinud tulumaksuseaduse (TuMS) § 9 lg 1 kohaselt ei saa tuluna käsitleda rahasummasid, mida isik ei saa endale hoida ja mille omanikuks ta ei saa. Seetõttu on põhjendamatu lugeda kaeb use esitaja tuluks * 2
(6)3-04-64
- b)
- c)
- d)
- e)pangakontole laekunud summad, mida ta enda tarbeks kasutada ei saanud ja mis anti edasi OÜ-le * või viimase huvides kolmandatele isikutele. OÜ * sai üle 2 miljoni krooni *-lt, kuid kohus ei hinnanud seda. Kui maksuhaldur oleks kasutanud mõnda teist eeldust ja metoodikat, siis jaotunuks täiendava tulumaksu koormus kaebuse esitaja ja OÜ * vahel. Maksukohustuslase tegevuses puudus tahtlus. Tegemist on intellektuaalse eeldusega, mis nõuab teatud teadmisi, ja tahtlikult ei saa tegutseda isik, kes ei tea asjaolusid, mis kuuluvad seaduses sätestatud rikkumise juurde. Kohus jättis arvestamata, et ebaõige on võrdsustada AS * aktsionärid AS-ga *. Interpoli poolt väljastatud kiri * direktori A. P. kohta on kasutamiseks üksnes politsei poolt ja selle esitamine vastustaja poolt on õigusvastane. Kaebuse esitaja ei tellinud AS * aktsiate müügiga seonduvat õigusabi advokaadibüroost HETA ega ole ka tasunud selle eest. Ehkki AS * aktsiate müügilepingud valmistasid ette advokaadid, ei olnud nad maksukohustuslase esindajad ega nõustajad. Analüüsida tuleb tahtluse olemasolu erinevates tehingutes – AS * aktsiate müük ja teh ingud Eesti Ekspressi Investeerimisfondi osakutega. Isegi, kui mõlemad tehingud tegi esindajana kaebuse esitaja, tuleks kummagi puhul eraldi hinnata tahtluse olemasolu ja selle motiveerimist haldusaktis. AS * aktsiate müügitehingus ei deklareerinud apellant maksuotsusega määratud tulu, kuna ei pidanud * tehinguid oma tehinguteks. Äriühingu omamine ei ole iseenesest põhjus väita, et maksumaksja tegutses teadliku sooviga jätta tulu deklareerimata. 1997. aastal esitatud tuludeklara tsioonist nähtuvalt on K. S. saanud kasu Eesti Ekspressi Investeerimisfondi osakute müügist ja on selle nõuetekohaselt deklareerinud. Samas * nimel ja arvel tehtud tehinguid ei ole kaebaja deklareerinud, sest nendest saadud kasu ei ole tema isiklik tulu. Laekumiste selgituste põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kui suure osa aktsiate eest tasuti ühe või teise ülekandega. Seepärast tuleks leida vastavalt kummagi isiku osa aktsiate proportsioonis 1996. ja 1997. aastal ning vastavalt ümber arvestada ka tulu suurus. Kui võõrandatakse eri tingimustel soetatud samaliigilisi väärtpabereid, siis on kaks maksustamisel tunnustatud metoodikat, millest võib lähtuda – FIFO või kaalutud keskmise meetod. Samuti tuleks OÜ-le * ja kaebuse esitajale maksusummade määramisel arvestada ka aktsiate eri liikidest tulenevate erisustega. AS * asutajaaktsiad andsid oluliselt rohkem hääli kui lihtaktsiad. Seega oli asutajaaktsiate omanikul suurem mõju AS * juhtimisel, järelikult oli ka asutajaaktsiate väärtus oluliselt suurem võrreldes lihtaktsiatega. Maksuhaldur ja kohus pidanuks arvestama kummagi isiku osa aktsiatehingus eri liiki aktsiatest tulenevate erisustega. Kohus kohaldas ebatäpselt materiaalõiguse normi, jättes andmata hinnangu kaebuse esitaja poolt saadud väidetavale tululiigile. Kohus ei näidanud, kas maksuotsuse aluseks on tehingute tegemise ajal kehtinud TuMS § 9 lg 1 p 3 (kasu vara, väärtpaberite ja õiguste võõrandamisest) või on tegemist muu tuluga (tuludeklaratsiooni rida nr 11). OÜ * 1997. ja 1998. aasta aruanded tõendavad kohtule, et osaühingu bilansis on kajastatud kohustusena *-le võlgnetav laenusumma ja sellelt arvestatud intress. Seega tekkis *-l laenulepingutest nõudeõigus OÜ * vastu, mida viimane on kajastanud ka oma raamatupidamises. Samuti on * pangakonto väljavõttelt näha, et osaühing on asunud laenu tagastama. * tegeles Eesti Ekspressi Investeerimisfondi osakutega kauplemisega ja heliseadmete müügiga. 5. MTA vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse kohtuotsuse põhjendustega. Lisaks märgitakse:
- a)26.08.2004 toimunud kohtuistungil möönis kaebaja esindaja, et teatud osas võib * arvelduskontole laekunud summad lugeda maksukohustuslase isiklikuks tuluks, kuid ei esitanud selle kohta ühtegi konkreetset arvestust, mida maksuhaldur saanuks hinnata kui maksukoormust vähendavat asjaolu. 6-realise loetelu isiklikuks tarbeks tehtud kulutustest esitas kaebaja 22.11.2004 toimunud kohtuistungil. Maksuotsuse 3
(6)3-04-64
- b)
- c)
- d)
- e)
- f)lisades 1, 2 ja 3 on kajastatud * Sampo Pangas ja Hansapangas avatud arvelduskontode kaudu tehtud tehingud maksustamisperioodidel 1997 ja 1998. Arusaamatuks jäi, kas kaebuse esitaja pidas võimalikuks võrdsustada isiklikuks tarbeks tehtud kulutused tema poolt samadel maksustamisperioodidel deklareerimata tuludega ja millistest kaalutlustest lähtuvalt on maksukohustuslane omaks võtnud loetletud kulutuste tegemise isiklikuks tarbeks. * arvelduskonto väljavõttest nähtub, et K. S. võttis suures summas raha välja. Põhjendamata on, et väljavõetud raha on kasutatud * nimel. Apellandi poolt pakutud alternatiivsed maksustamise metoodikad ega isiklikuks tarbeks tehtud kulutused ei anna alust vaidlustatud otsuse muutmiseks. Kaebuse esitaja omandas * üksnes selleks, et tahtlikult varjata oma tulusid ja hoiduda tahtlikult kõrvale maksude tasumisest. Ühelegi kohtu poolt nimetatud faktilisele asjaolule ei ole apellant vastu vaielnud, mistõttu on alusetud ka etteheited maksusumma määramise metoodika ebaõigele hindamisele. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et * on 25.11.1996 teinud OÜ * arvelduskontole ülekande 4000 kr selgitusega: vastavalt ostu-müügilepingule 01.07.1996 AS * aktsiate eest. Samas on apellant 09.01.2004 vaidemenetluse käigus antud seletuses kinnitanud, et vaatamata K. S. ja * vahel sõlmitud AS * aktsiate ostu-müügilepingus kokkulepitud hinnale 201 000 kr, * aktsiate eest ei tasunud. Esimene ülekanne AS * aktsiate müügist laekus * arvelduskontole 20.08.1996, järelikult on 25.11.1996 ülekanne tehtud just laekunud summa arvel. Seega laekus OÜ-le * kuulunud AS * aktsiate müügist saadud summa 1996. aasta maksustamisperioodil ja puudub alus ning vajadus proportsiooni arvestamiseks apellandi ja OÜ * vahel nendele kuulunud AS * aktsiate hulga ja väärtusega maksustamisperioodil 1997 laekunud summa osas. Maksuhaldur ei võta seisukohta OÜ * võimalike tulude osas, vaid see puudutab üksnes * arvelduskontole laekunud summade hilisemat kasutamist. Kuivõrd maksuhaldur luges apellandi tulu tekkinuks hetkest, mil AS * aktsiate müügist saadud summa laekus * arvelduskontole, siis on raha hilisema kasutamisega seonduv üksnes maksuhalduri järeldusi kinnitav asjaolu K. S. tulust, mille ta on jätnud deklareerimata ja millelt tulumaksu tasumata. TuMS § 9 lg 1 järgi ei ole tegemist summadega, mis väljusid apellandi varalisest sfäärist. Maksuhaldur luges apellandi tulu tekkinuks hetkest, mil vaidlusalune summa laekus * arvelduskontole. Seega kasutas apellant osa saadud tulust enda ainuosalusega äriühingule seadmete muretsemiseks. Sellise tehingu tulemusena ei muutunud maksukohustuslase tuluks loetud summad tema ainuosalusega äriühingu OÜ * tuluks. OÜ-l * ei olnud alust pretendeerida mingile osale tulust, mis laekus * samade aktsiate müügist AS-le *, kuna lepingu järgi oli OÜ-l * õigus saada aktsiate eest vaid 4000 kr, mille * on kätte saanud. Eesti Ekspressi Investeeringute AS fondiosakutega kauplemine on apellandi isiklike tulude investeerimine ja selle tulemusena tulu saamine, mille ta jättis oma vastavate maksustamisperioodide tuludeklaratsioonides deklareerimata. Kaebuse esitaja tasus * arvelduskonto kaudu kolmandatele isikutele OÜ * jaoks soetatud heliseadmete eest, kuid ei tegelenud ise heliseadmete müügiga. Eksimus tululiigi määramise osas ei toonud kaasa maksusumma ebaõiget määramist, vaid eksimus on üksnes vormilist laadi. Kaevatud maksuotsuse ap-s 3.3 on nimetatud ka kontrollitavatel perioodidel kehtinud TuMS § 9 lg 1 p 3, mille kohaselt residendist maksumaksja tuluks loetakse kogu tema poolt maksustamisperioodil kõigist tuluallikatest saadud tulu, sh kasu vara ja väärtpaberite võõrandamisest. Puuduvad mistahes andmed eri liiki aktsiatest tulenevate hinnaerisuste arvestamiseks. Tahtlus tuleneb eelkõige nendest objektiivsetest asjaoludest, mis maksumenetluse käigus tuvastamist leidsid, ja ei sõltu maksumaksja subjektiivsest hinnangust ega intellektuaalsetest eeldustest. Tulumaksuseadus, mille alusel maksukohustus tekkis, kehtis alates 01.01.1994, mistõttu apellandil oli piisavalt aega ennast kurssi viia 4
(6)3-04-64
- g)vastavate seadusesätetega ning vajadusel kasutada õigusabi või pöörduda maksuhalduri poole teabe saamiseks. TuMS § 9 lg 1 p 3 tähenduses loetakse residendist maksumaksja tulu tekkinuks alates väärtpaberite võõrandamisest. Kaebuse esitaja tahtlus tulumaksu deklareerimata ja tasumata jätmisel on tõendatud järgmiste asjaoludega: apellandile ja tema ainuosalusega äriühingule OÜ * kuulunud AS * aktsiate võõrandamine läbi * toimus AS * aktsionäride ja K. S. eelneval kokkuleppel; väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu kuulus TuMS § 9 lg 1 p 3 alusel tulumaksuga maksustatava tulu hulka; viidatud TuMS säte on üheselt arusaadav; väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu investeerimine uutesse väärtpaberitesse oli K. S. teadlik otsus; K. S. sai * nimel soetatud ja hiljem võõrandatud fondiosakute müügist kasu. Nimetatud asjaolud viitavad ilmselgelt tahtlusele, mis annab õiguse kohaldada maksusumma määramisel kuueaastast aegumistähtaega. 6. Kohtuistungil jäid protsessiosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Ebaõige on maksuhalduri järeldus, et kuna * tasus OÜ-le * lepingujärgselt 4000 kr 1996. aastal pärast esimese summa laekumist AS-lt *, siis puudub alus ning vajadus proportsiooni arvestamiseks apellandi ja OÜ * vahel nendele kuulunud AS * aktsiate hulga ja väärtusega maksustamisperioodil 1997 laekunud summa osas. * poolt kulutuste tegemise aeg ei ole oluline tulu saamise aja kindlaksmääramisel. AS * poolt aktsiate tasumine toimus kahes osas, aastatel 1996 (2 000 000
- kr)ja 1997 (1 230 000 kr). Tõenditest nähtub, et kõigi aktsiate võõrandamine toimus ühel ajal, 14.08.1996. Meelevaldne on * kulutuste tegemise ajast järeldada, et AS * tasus kõigi OÜ * omandis olnud aktsiate eest 1996. aastal. Kulu mahaarvestamine ei toimu sellisel juhul ka kassapõhiselt. Ringkonnakohus leiab, et maksuotsus tuleb eeltoodud põhjusel osaliselt tühistada. Väärtpaberite soetusmaksumus tuleb maksustatavast kasust maha arvata proportsionaalselt maksustamisperioodide lõikes. Kuna 1996. a tasuti aktsiate eest 2 000 000 kr ja 1997. a 1 230 000 kr, siis OÜ-le * tasutud 4000 kr tuleb maksustamisel jaotada sama proportsiooni kohaselt. MTA peab seda seisukohta arvestades tulumaksu ja sellelt arvestatud intressi ise kindlaks määrama. 8. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 alusel korrata. Apellandi väidete kohta märgib kohus järgmist. 9. Apellant ei ole tõendanud, et * tasus OÜ-le * täiendavalt summasid peale lepingujärgse 4000 krooni AS * aktsiate eest. Tõendatud on küll summade tasumine nimetatud osaühingule, kuid halduskohus on õigesti leidnud, et tõendid puuduvad selle kohta, et tasumine oleks seotud aktsiate võõrandamisega. Halduskohtu seisukohaga, et tegemist on apellandi investeeringutega tema ainuosalusega osaühingu tegevusse, võib nõustuda. Ebaõige on ka apellandi väide, et * ettevõtlust näitab kauplemine Eesti Ekspressi Investeerimisfondi AS osakutega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et nimetatud investeeringud tegi apellant ise, kasutades investeeringuteks tema poolt AS * aktsiate võõrandamisest saadud tulu. Tulu saamist apellandi poolt kinnitavad halduskohtu poolt õigesti tuvastatud asjaolud, mis näitavad aktsiate müümise ja hinna eelnevat kokkuleppimist K. S. ja AS * vahel. 5
(6)3-04-64
- Apellant väidab, et asutajaaktsiate turuväärtus oli ülejäänud aktsiate väärtusest erinev tulenevalt asjaolust, et need andsid üldkoosolekul rohkem hääli. Ringkonnakohus märgib, et maksukohustuslane peab ise tõendama, et maksuotsuses toodud maksuhalduri seisukoht on ebaõige. Käesoleval juhul ei ole apellant kohtule sellekohaseid tõendeid esitanud.
- Maksuotsuse tühistamist ei saa kaasa tuua asjaolu, et maksuotsuses ei ole näidatud kohaldatud TuMS § 9 lg 1 punkti. Ringkonnakohus märgib, et vastustaja on õigesti osundanud oma seisukohtadele, mille kohaselt on kohaldatud TuMS § 9 lg 1 punkti 3, mille kohaselt residendist maksumaksja tulu käesoleva seaduse tähenduses on kogu tema poolt maksustamisperioodil kõigist tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas kasu vara, väärtpaberite ja õiguste võõrandamisest. Halduskohus on otsuse põhjendustes nõustunud kõigi vastustaja seisukohtadega, milles on sellele kaebuse argumendile vastatud, ning seetõttu on ebaõige apellandi seisukoht, et halduskohus jättis oma otsuse selles küsimuses põhjendamata.
- Apellandi väide, et Interpoli kiri * tegevjuhi A. P. kohta ei ole maksuhaldurile kasutamiseks ning seetõttu sellele tuginemine on õigusvastane, ei too kaasa kaebuse rahuldamist. * ettevõtluse puudumine ja ettevõtja kasutamine apellandi tulude varjamiseks on tõendatud muude maksuotsuses näidatud või haldusasjas kogutud tõenditega.
- Ebaõige on apellandi seisukoht, et maksuotsuse tühistamise toob kaasa asjaolu, et apellandi poolt tulu deklareerimata jätmises puudus tahtlus. Ringkonnakohus nõustub maksuotsuses toodud sellekohase seisukohaga, et tahtlust näitab juba iseseisva majandustegevuseta * kasutamine maksuotsuses näidatud viisil iseenesest. Maksuhaldur ei pea välja selgitama, et maksukohustuslasel oli ka subjektiivne arusaam, et tema tegevus on suunatud tulu varjamisele. Õige on vastustaja seisukoht, et tahtlust tõendavad aktsiate võõrandamine AS-le * eelneva K. S. ja AS * kokkuleppega, kasu saamine aktsiate võõrandamisest, seaduse kohaselt sellise kasu maksustamine ja seaduse arusaadavus. Apellandi tahtluse puudumist ei tõenda asjaolu, et ta ei kasutanud lepingute müümisel õigusabi, ega ka asjaolu, et tulu, mille ta sai aktsiate võõrandamiselt *-le, ta deklareeris. Õigusabi mittekasutamine ei ole tehingu majandusliku sisu määramise seisukohalt oluline ega tõenda, et kaebuse esitaja ei soovinud tulu saamist varjata. Tulu osaline deklareerimine tõendab üksnes seda, et apellant soovis tulu varjata aktsiate võõrandamisega * kaudu ning sellele äriühingule aktsiate võõrandamiselt saadud tulu ta ei varjanud.
- Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse osaliselt, mõistab ta osaliselt välja K. S. kohtukulu. Apellant tasus apellatsioonimenetluses 15 660 kr ja 35 senti, millest 5000 kr tasuti riigilõivu. Halduskohtus on tõendatud 18 368 krooni ja 45 sendi tasumine, millest riigilõivu tasuti 5000 kr. Ringkonnakohus mõistab kohtukulud välja osaliselt, arvestades kaebuse rahuldamise umbkaudset proportsiooni. Maksu- ja Tolliamet peab kaebuse esitajale tasuma kohtukulu 100 krooni. Lauri Madise Viive Ligi Oliver Kask 6
(6)