MS § 371 lg 1 p 4 alusel. Muus osas jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Kohus oli seisukohal, et kaebus tuleb tagastada, sest selle lahendamine ei ole tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 3 lg 2 halduskohtu pädevuses. Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2005 otsus haldusasjas nr 2-3/315/05 on jõustunud.
lg 3 kohaselt ei või pärast otsuse jõustumist protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel.
lg 1 kohaselt võib kohtuotsuseid protsessiosaliste avalduste alusel uute asjaolude ilmnemisel uuesti läbi vaadata (teistmine), § 76 lg 1 kohaselt esitatakse teistmisavaldus Riigikohtule.
ega ka tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ei võimalda esitada kaebust halduskohtusse õigusjõusse astunud haldusaktide peale põhjusel, et jõustunud kohtuasjas jäi mõni asjaolu õigesti tuvastamata või rikuti protsessiõigusnormi. Halduskohtumenetluses kehtiva uurimisprintsiibi tõttu tuvastab kohus haldusakti seaduslikkuse igakülgselt olenemata kaebuse esitaja konkreetsetest väidetest haldusakti õigusvastasuse kohta. Seetõttu saab sama nõude esitamiseks samal alusel lugeda ka olukorda, kus hoolimata uutest väidetest haldusakti õigusvastasuse kohta, on kaebus esitatud sama haldusakti peale nõudes, mis on kohtu jõustunud otsusega lahendatud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3. Määruskaebuses palub AS * tühistada Tallinna Halduskohtu 01.03.2006 määrus protsessiõiguse normi ning kaebaja põhiõiguste rikkumise tõttu ning saata asi tagasi Tallinna Halduskohtusse sisuliseks arutamiseks. Juhul, kui ringkonnakohtu hinnangul kohtumenetluse normid ei võimalda halduskohtu määrust tühistada, palub määruskaebuse esitaja jätta kohaldamata
lg 3 selle vastuolu tõttu põhiseadusega ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kaebaja väited olid järgmised: 1) Kaebaja on käesolevas kaebuses esitanud uued täiendavad alused maksuotsuste vaidlustamiseks. Sellisteks alusteks on uued asjaolud, mis selgusid kriminaalmenetluses. 2) Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooniga (konventsioon) kooskõlas ei ole olukord, kus isikul puudub võimalus oma õiguste efektiivseks kaitseks uue menetluse algatamiseks peale kohtuotsuse jõustumist ilmnenud uute asjaolud e tõttu. Konventsiooni artikkel 13 tagab igaühele õiguse tõhusale menetlusele enda õiguste kaitseks. Konventsiooni artikkel 6 lõikes 1 sisalduv põhiõigus õiglasele kohtulikule arutamisele laieneb ka olukordadele, kus peale kohtuotsuse jõustumist ilmnevad uued asjaolud, millel oleks võinud olla määrav tähendus jõustunud lahendi sisule. Euroopa Inimõiguste Kohus on mitmetes lahendites leidnud, et siseriikliku kohtumenetluse võimaluse puudumine argumenteeritava väite (inglise keeles „arguable claim”) või prima facie argumendi üle otsustamiseks on iseenesest konventsiooni sätete rikkumine (16.12.1997 Camenzind vs Šveits, 25.07.2000 Smith ja Grady vs Inglismaa). 3) Viitega
Konventsiooni normid on ülimuslikud siseriiklike seaduste suhtes. Konventsiooni artikkel 13 alusel on halduskohtul kohus tus AS *kaebuse läbivaatamiseks. Tulenevalt põhiseaduse (PS) §-st 123 ning Eesti Vabariigi poolt endale konventsiooni artiklis 1 võetud kohustusest saavad nii halduskohus kui ka ringkonnakohus tuvastada võimaliku siseriiklike seaduste vastuolu konventsiooniga ning lähtuda oma otsustes konventsiooni sätetest. 2
lg 2 p-s 2 esitatud teistmisalused ei ole piisavad tagamaks isikule tema konventsioonis sätestatud õiguste kaitset. Õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks peale uute asjaolude ilmnemist on oma iseloomult laiem mõiste, kui selle limiteerimine üksnes
5) Kaebaja palub ringkonnakohtul peatada esialgse õiguskaitse korras 09.02.2004 maksuotsuse nr 12-5/3 ja 08.04.2004 maksuotsuse nr 12-5/48 täitmine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lgle 3, mille kohaselt ei või pärast otsuse jõustumist protsessiosalised kohtusse esitada sama nõuet samal alusel. Nõude aluseks ei saa pidada mitte kaebaja väiteid vaid faktilisi asjaolusid võ i sündmusi, mis toovad seadusest tulenevalt kaasa nõude tekkimise, käesoleval juhul seega maksuotsuseid. Kaebaja on eksituses, kui väidab, et on maksuotsused vaidlustanud täiendavatel alustel. Seega on
lg 3 tingimused täidetud, sest kohtuotsus ha ldusasjas, milles kaebaja nõudis MTA Põhja maksukeskuse 09.02.2004 maksuotsuse nr 12-5/3 ja 08.04.2004 maksuotsuse nr 12-5/48 tühistamist, on jõustunud. Kuna
otseselt ei reguleeri küsimust, kuidas tuleb käituda kaebusega, mille esitamine ei ole lubatav samas asjas jõustunud kohtuotsuse tõttu, tuleb
MS sätteid. TsMS § 371 lg1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui esinevad alused, mis välistavad samas asjas uue kohtusse pöördumise. Seega on kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise protsessuaalseks aluseks
MS § 371 lg 1 p
Arvestades kaebaja väiteid, peab kaebaja nimetatud normi vastuolus olevaks põhiseaduse §-ga 15 lg 1 lausega 1, sest leiab, et talle ei ole tagatud lünkadeta ja võimalikult tõhusat kohtulikku kaitset – kriminaalmenetluse käigus ilmnenud uued asjaolud panevad kahtluse alla maksuasjas jõustunud kohtuotsuse järeldused. Ringkonnakohtu arvates tagab isikute eelnimetatud põhiõiguse kaitse uute asjaolude ilmnemise korral
§-s 75 ettenähtud teistmismenetlus. Kaebaja väide, et teistmisalused (
lg 2) on ebapiisavad isiku õiguste efektiivse kaitse tagamiseks, ei kuulu hindamisele käesolevas haldusasjas, sest tegemist ei ole asjassepuutuva normiga.
lg 2 näidatud aluste piisavuse osas saab seisukoha võtta Riigikohus, kui kaebaja teistmisavaldusega Riigikohtusse pöördub. 7. Kaebaja on saanud realiseerida oma põhiseaduse §-st 15 tuleneva põhiõiguse ning kohtud on tema väiteid hinnanud. Seega on kaebajale tagatud ka tõhus menetlus enda kaitseks konventsiooni art 13 mõttes. Korduvat kaebeõiguse realiseerimise võimaldamist ei nõua põhiseadus ega konventsioon. Vastasel korral poleks tagatud õiguskindlus ning samade poolte vaidlused sama haldusakti või toimingu üle kestaksid lõputult; rikutud oleks kohtuotsuse seadusjõu ja õigusrahu põhimõte. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-47-01 märkinud, et kohtuotsuse seadusjõud tähendab seda, et kohus tohib ühte ja sama asja otsustada ainult üks kord. Seega tuleb halduskohtu 3
MS § 371 lg 1 p 4 ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel. 8. Kuna kaebust menetlusse ei võeta, puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning ringkonnakohus ei analüüsi kaebaja sellekohast taotlust. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.