← Eesti

2-05-17277/2

KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-17277 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi A S vastu 11 756,95 krooni võlgnevuse nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx) Hageja esindaja: P P (xxx) Kostja: A S (IKxxx) RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
  3. Välja mõista A S AS Kohtla-Järve Soojus kasuks võlgnevus 11 756 (üksteist tuhat seitsesada viiskümmend kuus) krooni 95 senti.
  4. Välja mõista A S AS Kohtla-Järve Soojus kasuks menetlus- ja menetlusvälised kulud kokku 1314 (üks tuhat kolmsada neliteist) krooni 20 senti.
  5. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
  6. Tühistada hagi tagamine peale nõude täielikku rahuldamist. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on AS Kohtla-Järve Soojus hagi A S vastu 11 756,95 krooni võlgnevuse nõudes. Kohtule
  7. märtsil 2006 esitatud vastuses hagiavaldusele võttis kostja hageja nõude õigeks. 1

(2)KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg
  1. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
  2. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
  3. septembril
  4. Kooskõlas enne
  5. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1050 krooni, 40 krooni omandiõiguse tõendi saamise kulu ning õigusabikulu 224,20 krooni. Enne
  6. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagiavalduses taotleb hageja 224,20 krooni õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Hagi hinnaks on märgitud 11756,95 krooni ning 5% sellest moodustab 587,85 krooni, s.o. enam, kui hageja õigusabikulu ning seega kuulub hageja õigusabikulu 224,20 krooni väljamõistmisele täies ulatuses. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kohtukulud kokku 1314,20 krooni. Hagi tagamine Ida-Viru Maakohtu
  7. septembri 2005 kohtumäärusega seati hagi tagamiseks kostja korteriomandile, asukohaga Estonia pst. 8-46 Kohtla-Järve, kohtulik hüpoteek hagisumma ulatuses hageja kasuks. Vastavalt TsMS § 445 lg 2, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hageja hagi tagamise tühistamise taotlust kohtule ei esitanud ning seega jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. Hagi tagamise abinõu jääb jõusse kuni kostja on hageja nõude täielikult rahuldanud. Peeter Pällin Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.