Obsah (5)

§ 15§ 50§ 49§ 60§ 61

2-05-21930 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2006. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-05-21930 Tsiviilasi D K hagi A K va

§ 15lg 1, reis Türki oli sõprade pulmakingitus.

Hagejal puudub vallas- ja kinnisvara. Korter xxx müüdi võlgade katteks kostja nõusolekul. Lapse vajadused on liialdatud. V Eelistung

1. Hageja selgitas, et tema põhipalk on 3 500 krooni, lisatasu sõltub firma tulust. Hageja palgast peetaks 1 000 krooni kinni avariiga tekitatud kahju katteks, hageja peab maksma 1 000 krooni kuus veel 1 aasta 9 kuud. Sellevõrra (1 000 krooni) on hageja palk väiksem. Hageja maksab väärteomenetluse korras määratud rahatrahve. Hageja palk vähenes alates
2. aasta augustikuust.
3. Kostja selgitas, et hageja elatise võlg oli 9 000 krooni, sest hageja maksis elatist 1 000 krooni (2 000 krooni asemel), viimati maksis hageja elatist
4. a detsembris (1 000 krooni). 3 Alates
5. aastast ei ole hageja elatist üldse maksnud ning põhjendab seda sellega, et on elatise vähendamise hagi kohtusse esitanud. Hageja abikaasa töötab.
6. Hageja selgitas, et lõpetas elatise maksmise, sest hageja raha kulus hagi kohtusse esitamiseks . VI Kohtuistung
7. Kohtuistungil hageja jäi nõude juurde ning taotles, et kohus vähendaks elatist summale 1 345 krooni kalendrikuus. Hageja selgitas, et tema igakuised väljaminekud moodustavad kokku 3 740 krooni (avariiga tekitatud kahju hüvitamine 1 000 krooni, transporditeenused 290 krooni, kommunaalteenused 750 krooni, pangalaenud 500 krooni, täitemenetluse kulud 200 krooni, toit 1 000 krooni). 1 000 krooni kahju hüvitamiseks tööandjale maksab hageja sularahas, seda summat palgast kinni ei peeta. Hageja igakuine keskmine sissetulek on 4 207 krooni. Seetõttu ei ole hageja suuteline maksma elatist lapse ülalpidamiseks 2 000 krooni kuus. Samuti on kostja esitatud lapse ülalpidamiskulude arvestus liialdatud, lapsel ei ole mobiiltelefoni, kostja ei käi lapsega eriti tsirkuses, teatris ega kinos. Kui kostja tasuks samuti lapse ülalpidamiseks 1 345 krooni kalendrikuus, teeks see kahepeale kokku 2 690 krooni, mis on suurem summa, kui jääb hagejale enda ja perekonna ülalpidamiseks. Kooselust kostjaga ei jäänud hagejale mingit vara, jäid vaid võlad.
8. Kostja leidis, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Hageja väited ei ole kostja arvates veenvad. Hageja ei ole vastutustundlik, jättes maksmata kolme kuu elatise, raisates selle raha juristi palkamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Lapse vajadused vähenenud ei ole, kostja materiaalne olukord pole samuti paranenud. VII Kohtu põhjendused
9. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud. 18.

§ 50

lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49). 19.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

20.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, kusjuures vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

1. aastal – 1 345 krooni, alates 01.01.
2. a – 1 500 krooni). 4
3. Järgnevalt hindab kohus vanemate varalist seisundit ning tõendeid selle kohta, kas vanemate varaline seisund või lapse vajadused on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga (
4. aasta september).
5. Elatise väljamõistmise ajal taotles hageja määrata elatise summaks 2 000 krooni ning kostja võttis hagi õigeks. Seetõttu ei põhjendanud pooled kohtus detailselt lapse reaalseid vajadusi ja vanemate varalist seisu. Poolte kinnituse kohaselt elasid hageja ja kostja sel ajal koos ning katsid koos lapse ülalpidamiskulud. Lapse vajaduste suuruseks hindab kostja keskmiselt 3 585 krooni ühes kalendrikuus (t lk 23).
6. M K oli elatise väljamõistmise ajal 8 aastane, käesoleval ajal 10 aastane. Hageja ei tugine asjaolule, et lapse vajadused on vähenenud. Kohus leiab, et lapse ülalpidamiskulude arvestuses näidatud summad ei ole liialdatud.
7. Hageja keskmine palk oli elatise väljamõistmise ajal
8. aastal 5 148 krooni (netto), perioodil august
9. a kuni jaanuar
10. a 3 936 krooni (netto), kostja palk vähenes
11. a kuue kuu keskmise palgaga võrreldes
12. aastal 1 212 krooni võrra. Kostja väidete kohaselt teenis kostja
13. aastal miinimumpalka. Palgatõendi kohaselt (t lk 24) oli kostja keskmine palk perioodil
14. a juulist kuni detsembrini 2 927 krooni (netto).
15. Nii hagejal kui ka kostjal on üks ülalpeetav, poeg M K.
16. Hageja laenukohustus (ühe kuu laenukoormus 481 krooni) lõppeb
17. a juunikuus (t lk 13-14). Hageja ülalpidamisvõime (isiku sissetulek : isik + tema ülalpeetavate arv = ülalpidamisvõime) on 1 968 krooni, kostjal 1 463 krooni. Proportsionaalselt on hageja suuteline kindlustama lapsele ülalpidamist ülalpidamiskuludest ca 55% ja kostja 45%. Seega, arvestades kostja suuremat ülalpidamisvõimet, tuleb kostjal tasuda alaealise poja ülalpidamiskulud suuremas ulatuses kui kostjal. Elatis summas 2 000 krooni ei ole kostjale üle jõu käiv.
18. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.
19. Riigikohus on 09.03.
20. a otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud: „

§ 49

järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem“. 29. Kohus arvestab ka sellega, et elatis, mis on 2004. aastal välja mõistetud (2 000 krooni) on vaid 500 krooni võrra suurem kui elatis, mida tuleb maksta

§ 61lg 4 alusel (miinimumsumma 1 500 krooni), laenu lõppemisel 2006.

a juunikuus jääb hagejale täiendavalt igas kuus 481 krooni. Menetluse ajal kohtus on muutunud ka hagiavalduses väidetud asjaolu, nimelt see, et hageja abikaasa töötab, mistõttu ei saa arvestada sellega, et hageja peab üksi kandma kõik kommunaalkulutused. 5 30. Kohtu arvates, ei tuleks arvestada elatise vähendamisel hageja süülise käitumise tagajärjel tekitatud kahju hüvitamise kohustust (t lk 12), samuti väärteomenetluses määratud rahatrahve, kohtutäituri tasusid ja täitekulusid. Lapse huvides on saada ülalpidamist piisavas ulatuses ning ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (

§ 50

, § 60), võib öelda, et vanema kohustust last üleval pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et mitte oma vastutustundetu käitumisega tekitada varalisi kohustusi. Õiglane ei ole olukord, kus laps peab kannatama puudust seetõttu, et lapsevanem oma käitumisest tingituna tekitab tööandjale joobes auto juhtimisega varalist kahju või rikub seadust.

1. Kohus märgib, et hageja vastutustundetut käitumist lapse eest hoolitsemise suhtes näitab ka asjaolu, et hageja lõpetas lapse kindlustuslepingu
2. aasta veebruaris ning kulutas raha (ca 3 000 krooni) enda tarbeks.
3. Kuivõrd hagejal puuduvad arvestatavad põhjused elatise suuruse vähendamiseks, tuleb hagi jätta rahuldamata. VIII Menetluskulud
4. TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
5. Hageja maksis hagi esitamisel riigilõivu 560 krooni (t lk 17).
6. Kuni 31.12.
7. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja enda kanda. Kohtunik 6