) § 14 lg 1 on nimetatud vara abikaasade ühisvara. Abieluvaralepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Kostja ei ole nõus vara jagama kokkuleppel. Hageja palub juhindudes
lg 1, 2, 5 ja § 19 lg 1 jätta abikaasade ühisvara kostja omandusse; välja mõista kostjalt hageja kasuks kompensatsioon summas 99600 krooni. Narva Linnakohtu 18.03.2005.a. hagi tagamise määruse alusel Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 2298 all sisse kantud korteriomandi neljandasse jakku kanti kohtulik hüpoteek Boris Akseli kasuks summas 99600 krooni. 07.04.2005.a esitas hageja nõude suurendamise avalduse (kd I, tl 112) seoses korteri maksumuse suurenemisega. Vastavalt eksperdi arvamusele 30.03.2005.a. korteriomandi aadressil Narva turuväärtus on 210 000-220000 krooni. Hageja palub jätta kostja omandisse abikaasade ühisvara, üldmaksumusega 240 200 krooni; sisse nõuda kostjalt hageja kasuks ½ vara maksumusest, s.o. 120 100 krooni. 14.02.2006.a. esitas hageja nõude suurendamise avalduse (kd II, tl 7) seoses korteri maksumuse suurenemisega. Vastavalt eksperthinnangule korteriomandi Narvas turuväärtus on seisuga 27.01.2006.a. 330 000 krooni. Hageja palub jätta kostja omandisse abikaasade ühisvara kogumaksumusega 360 200 krooni; välja mõista kostjalt hageja kasuks vara ½ maksumus summas 180100 krooni. Kostja vastuväited Kostja oma 01.06.2004.a. kirjalikus vastuses /kd I, tl 11-12/ hagi ei tunnista. Mikrolaineahi maksumusega 500 krooni, teekann – 200 krooni, satelliitantenn – 1500 krooni, muusikakeskus – 1000 krooni, vaibad /2 tk/ – 1000 krooni, televiisor – 500 krooni ja pehme mööbli garnituur – 3000 krooni on soetatud hageja poolt enne abiellumist. Kostjale hageja poolt 08.märtsiks 2001.a. kingitud pesumasin Beko maksumusega 2000 krooni ja sünnipäevaks 2000.aastal kingitud õhupuhastaja maksumusega 500 krooni on kostja lahusvara. Kuigi kahetoaline korteri aadressil Narva, maksumusega 169 000 krooni, on abikaasade ühisvara, peab nimetatud asja jagamisel arvestama
lg 2 p 3 sätestatut ja kalduma kõrvale abikaasade osade võrdsuse printsiibist, kuna nimetatud korter oli omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Veel enne abiellumist, 1995.a., kostja omandas korteri näol osa kooperatiivelamus . Hiljem, olles hagejaga abielus, kostja müüs talle kuuluva osa 35000 2 krooni eest ja paigutas kogu selle raha omandatavasse korterisse, mille hind oli ostu hetkel 75000 krooni. Korteri ülejäänud hinna, summas 40000 krooni, pooled tasusid oma ühiste hoiuste arvelt. Kui arvestada, et 75000 krooni on 100% korteri hinnast, siis kostja paigutas ühise korteri ostu 47% isiklikku vahendeid, mis on lahusvara. Korteri jagamisel tuleb hageja osaks tunnistada (100% - 47%) : 2 = 26,5%, mis moodustab 44785 krooni. Kostja osa (100% - 26,5%) = 73,5%, s.o 124215 krooni. Kostja soetas abielu kestel isiklike vahendite eest köögigarnituuri maksumusega 10000 krooni /krediit Kreenholmi prospektil paiknevast mööblipoest/, televiisori Panasonic – 5000 krooni /krediit kauplusest „1000 pisiasja“/ ning külmkapi Beko – 2000 krooni tasus kostja täielikult oma vahenditega. Hageja nimetatud vara omandamisel oma sissetulekuga ei osalenud, mistõttu kostja
lg 2 p 2 alusel taotleb köögigarnituuri, televiisori Panasonic ja külmkapi Beko jagamisel osade võrdsuse printsiibist kõrvalekaldumist ning kostja lahusvaraks tunnistamist. Hageja on
ja AÕS § 71 mõttes alates 18.03.1998 korteri kaasomanik ning vastavalt AÕS § 75 kohustatud kandma kõiki korteriga seotud kuulutusi. Abielusuhete lõppemisel hageja ei kandnud mingeid nimetatud korteri valdamisega seotud kulutusi. Hageja kohustuste summa, lähtudes hageja osast 26,5%, moodustab 3938 krooni. Kostja tasub pidevalt oma vahendite arvel nii oma kui ka hageja kohustuste eest.
lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. AÕS § 75 lg 2 sätestab, et kaasomanik vastutab oma võlgade eest talle kuuluva osaga kaasomandis. Eeltoodu alusel palub kostja tunnistada endiste abikaasade ühisomandiks kahetoalise korteri maksumusega 169000 krooni, kusjuures poolte osad nimetatud varas on 26,5% hagejal ja 73,5% kostjal ning elektripliidi maksumusega 1000 krooni võrdsetes osades. Ülejäänud vara tunnistada endiste abikaasade lahusvaraks. Kostja on vastavalt
Vastuhagi hageja nõue ja põhjendused /Lilia Akseli vastuhagi Boris Akseli vastu korteri valdamisega seotud kulutuste hüvitamise nõudes/ 14.01.2005 esitatud vastuhagi avalduse (I kd, tl 68) kohaselt perekondlike suhete lõppedes jäi vastuhagi kostjast maha korteriüüri ja kommunaalkulude võlg summas 2383,40 krooni. Ajavahemikul 01.12.2002 kuni 01.01.2005 korterimaksed moodustasid 23 687,50 krooni. Vastuhagi kostja kohustuse summa korteri valdamisega seotud kulude tasumise osas moodustab lähtuvalt tema osast (26,5%)= 6908,80 krooni, mille vastuhagi hageja palub perekonnaseaduse § 19, asjaõigusseaduse §-de 71 ja 75 alusel vastuhagi hageja kasuks vastuhagi kostjalt välja mõista. Vastuhagi kostja kirjalikus vastuses 04.03.2005.a. (I kd, tl 81) vastuhagi ei tunnista, pidades vastuhagi hageja nõudeid vastuhagi kostjalt osa kommunaalteenuste maksumuse sissenõudmiseks põhjendamatuteks. Vastuhagi hageja ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitaksid asjaolusid, millistele tugineb hagi. Menetluse käigus esitas vastuhagi hageja avalduse nõude suurendamiseks (kd II, tl 23-24), paludes vastuhagi kostjalt välja mõista korteriomandi kulude katteks 9330,25 krooni. Kohtuistungil (kd II, tl 36) Boris Aksel loobus poolte ühisvarasse kuuluva teleri Royal, mööbligarnituuri, kahe vaiba, muusikakeskuse, satelliitantenni, teekannu ja mikrolaineahju jagamisest. Abikaasade ühisvara moodustab korteriomand maksumusega 330000 krooni, teler 3 Panasonic-5000 krooni, köögigarnituur-10000 krooni, elektripliit 1000 krooni, pesumasin 5000 krooni, külmkapp Beko 2000 krooni, sektsioonkapp 1000 krooni, õhupuhasti 500 krooni, tolmuimeja 1000 krooni: kokku summas 352500 krooni. Boris Aksel palub lugeda poolte osad ühisvaras võrdseks. Kostja Lilia Aksel võõrandas elamuühistu Kiir osamaksu 1997.a. septembris. Milleks kostja selle raha kulutas, ei ole teada. Korteri omandasid abikaasad 75 000 krooni eest. Osa korteri ostmiseks vajaminevast rahast, 40 000 krooni, andsid Boris Akseli vanemad, ülejäänu maksid pooled ühistest vahenditest. Boris Aksel palub ühisvara jagada võrdsetes osades, jättes kogu ühisvara Lilia Akseli omandisse ja välja mõista Lilia Akselilt hageja kasuks 176 250 krooni ja hageja kohtukulud. Lilia Aksel on nõus, et Boris Akseli poolt nimetatud vara moodustab poolte ühisvara (kd II, tl 40), olles vastu Boris Akseli poolt nimetatud hindadele. Asjad kuluvad ja muutuvad kõlbmatuks. Asjade reaalne maksumus Lilia Akseli hinnangul on: teler Panasonic-1000 krooni, köögigarnituur- 4000 krooni, elektripliit- 300 krooni, pesumasin-500 krooni, külmkapp Beko-500 krooni, sektsioonkapp- 300 krooni, õhupuhasti- 100 krooni, tolmuimeja 300 krooni. Korteriomandi hinnaks on Lilia Akseli arvates 250 000 krooni. Korter on ostetud Lilia Akseli lahusvara arvelt. Boris Aksel ei tõendanud, et Lilia Aksel kulutas osa eest saadud raha 35 000 krooni mujale. Ülejäänud korteri ostmiseks vajaliku 40 000 krooni tasusid pooled koos. Seepärast ei ole korteri osas poolte osad võrdsed, Lilia Akseli osaks tuleb määrata 73,5 % ja Boris Akseli osaks 26,5 %. Lilia Aksel on nõus, et korteriomand ja muu ühisvara jäävad tema omandisse ja temalt mõistetakse välja hüvitis Boris Akseli kasuks. Kohtuistungil andsid tunnistajatena ütlusi Alfred Adamson, Vladimir Aksel ja Lidia Koroleva. Tunnistaja Alfred Adamsoni, kes on Korteriühistu (KÜ) Minu Kodu esimees, ütlustel /kd I, lk 173-174/ KÜ on endine elamuühistu Kiir. Lilia Aksel /endine perekonnanimi Treumova/ oli selle elamuühistu liige. Oma osaku ta võõrandas Lidia Korolevale ja lahkus liikmete hulgast 17.09.
) § 7 alusel määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks seaduses või abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud, kohaldatakse abikaasade vara suhtes perekonnaseaduse kolmanda peatüki 3. jaos sätestatut. Selle jao § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Kuna asjas pole tuvastatud, et hageja ja kostja oleks oma varalised õigused kindlaks määranud abieluvaralepinguga, siis tuleb abikaasade vara suhtes kohaldada perekonnaseaduse sätteid.
lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.
lg 1 kohaselt võidakse ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.
lg 5 kohaselt jagab vaidluse korral kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.
järgi loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks.
lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.
lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osas ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kohtule esitatud abielutunnistuse kohaselt pooled abiellusid 16.08.1997.a. Poolte vahel ei ole vaidlust, et abielusuhted lõppesid novembris 2002.a. Pooled on nõus, et kogu vara jätta kostja omandusse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitus. Pooled ei vaidle, et korteriomand (registriosa) on poolte ühisvara. Pooltel on vaidlus korteriomandi osade võrdsuse üle. Lilia Akseli arvates peab korteriomandi jagamisel 5 arvestama
lg 2 p 3 sätestatut ja kalduma kõrvale abikaasade osade võrdsusest, kuna korter omandati Lilia Akseli lahusvara arvel. Abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks (
Erandid, millal kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, on sätestatud
lg-s 2.
lg 2 p 3 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
lg 1 järgi on abikaasade lahusvara vara, mis on omandatud enne abiellumist, abielu kestel kinke või pärimise teel ning vara, mis on omandatud pärast abielusuhete lõppemist. Tunnistajate Alfred Adamsoni ja Lidia Koroleva ütlustega ning kohtule esitatud L.Koroleva ja L.Akseli avaldustega elamuühistu Kiir esimehele 17.09.1997.a. on tõendatud, et Lilia Aksel võõrandas elamuühistu Kiir osamaksu abielu ajal. Abielu ajal omandatu tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks. Kuna puuduvad asjaolud, mis võimaldaks kohtul
lg 2 järgi kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada
Poolte vahel on vaidlus ühisvara maksumuse üle. Kohus leiab, et korteriomandi turuhinna määramisel tuleb lähtuda Ober-Haus Kinnisvara eksperthinnangust nr 22 975, mille kohaselt korteriomandi turuväärtus on 330 000 kroonil. Teistsuguseid tõendeid korteriomandi hinna kohta kohtule esitatud ei ole. Kuna hageja nimetab teleri Panasonic hinnaks 5000 krooni ja kostja 1000 krooni, siis tuleb hind määrata poolte poolt määratletud hindade keskmine hind, mis on 3000 krooni. Hageja nimetab köögigarnituuri hinnaks 10 000 krooni, kostja 4000 krooni, kohus leiab, et keskmiseks hinnaks tuleb lugeda 7000 krooni. Hageja nimetab elektripliidi hinnaks 1000 krooni, kostja 300 krooni, keskmiseks hinnaks peab kohus põhjendatuks lugeda 650 krooni. Hageja nimetab pesumasina hinnaks 5000 krooni, kostja 500 krooni, kohus leiab, et keskmiseks hinnaks tuleb lugeda 2750 krooni. Hageja nimetab külmkapi Beko hinnaks 2000 krooni, kostja 500 krooni, keskmine hind kohtu arvates 1250 krooni. Hageja nimetab sektsioonkapi hinnaks 1000 krooni, kostja 300 krooni, keskmine hind kohtu arvates 650 krooni. Hageja nimetab õhupuhasti hinnaks 500 krooni, kostja 100 krooni, kohus leiab, et keskmiseks hinnaks tuleb lugeda 300 krooni. Hageja nimetab tolmuimeja hinnaks 1000 krooni, kostja 300 krooni, keskmine hind kohtu arvates 650 krooni. Kuna Lilia Akselile jääb korteriomand ja vallasvara väärtuses 346250 krooni, mõistab kohus Lilia Akselilt Boris Akseli kasuks välja rahalise hüvitusena 173125 krooni. Lilia Akseli vastuhagi Boris Akseli vastu korteri valdamisega seotud kulude summas 9330, 25 krooni hüvitamiseks Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 1 järgi on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand ja lg 6 järgi kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 75 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. 6 Lilia Akseli vastuhagi Boris Akselilt korteriomandi ülalpidamisega seotud kulutuste väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus selgitas vastuhagi hagejale ja tema esindajale korduvalt, et vastuhagi hageja on õigustatud nõudma vastuhagi kostjalt üksnes korteriomandi alalhoidmisega ja valdamisega seotud kulutusi, vastuhagi hageja kohtule nõuetekohaseid tõendeid ei esitanud. Vastuhagi kostja tunnistas vastuhagi summas 191,70 krooni, milline kuulub vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus on otsuse tegemisel tuginenud lisaks eelnimetatud tõenditele ka järgmistele tõenditele: abielutunnistus, abielulahutuse tunnistus, korteri ostu-müügi leping, hooneregistri õiend, KÜ Daumani 9 tõendid, elamuühistu Minu Kodu tõend, L.Akseli palgatõendid, B.Akseli tööraamatu koopia, Maksu-ja Tolliameti tõend, B. Akseli töötasu tõend, kinnistusraamatu väljatrükid, Lilia Akseli konto väljavõte, Lidia Koroleva ja Lilia Akseli avaldused, fotod, Ober-Haus Kinnisvara eksperthinnangud, B.Akseli tollideklaratsioon. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne 01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus leiab, et rahuldades hagi osaliselt ja vastuhagi osaliselt, on põhjendatud jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 452, 632, 633. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 7 ERROR: syntaxerror OFFENDING COMMAND: --nostringval-STACK: /Title () /Subject (D:20061004152738) /ModDate () /Keywords (PDFCreator Version 0.8.0) /Creator (D:20061004152738) /CreationDate (anna.malinovska) /Author -mark-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.