MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-469 Haldusasi R. L. kaebus Tallinna Vangla 17. veebruari 2006. a käskkirja nr 140-d tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23. märtsi 2006. a määrus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Vangla määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. märtsi 2006. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvur koostas 3. jaanuaril 2006 ettekande nr 307- m, mille kohaselt R. L. ei suhtunud heaperemehelikult vangla varasse, purustades kambri vaateava. Tallinna Vangla direktori 17. veebruari 2006. a käskkirjaga nr 140-d määrati R. L. distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks. 2. R. L. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla 17. veebruari 2006. a käskkiri. Samuti paluti esialgse õiguskaitse korras peatada käskkirja täitmine. Kartserisse paigutamisega katkestati tuberkuloosiravi järjepidevus, millega seati ohtu tema tervis, kuna ravi katkestamine võib esile kutsuda haiguse ägenemise ja võimaliku haigestumise ravile allumatusse tuberkuloosivormi. 3. Tallinna Halduskohtu 23. märtsi 2006. a määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati ja käskkirja täitmine peatati. Arvestades asjaolu, et tegemist on kartserisse paigutamisega olukorras, kus kaebuse esitajal on raske haiguse ravi pooleli, on esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud. Karistuse tähtaja lõpuni kandmise korral võivad tekkida kaebajale pöördumatud tervisekahjustused. Samuti ei saavutaks kaebuse esitaja tühistamisnõudega täiel määral oma 3-06-469 eesmärke. Taotluse rahuldamine ei seostu avaliku huvi ega kolmandate isikute õigustega. Juhul, kui kaebus jääb hilisemalt rahuldamata, on järele jäänud päevade osas võimalik karistus uuesti täitmisele pöörata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Tallinna Vangla määruskaebuses palutakse esialgne õiguskaitse tühistada järgmistel põhjustel:
- a)Kinnipeetavale määratud karistus on proportsionaalne arvestades rikkumise tõsidus t. Kinnipeetav ei täitnud seadusest tulenevat kohustust suhtuda heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse. Samuti arvestati karistusmäära valikul kinnipeetava eelnevat korduvat karistamist distsiplinaarkorras.
- b)Tallinna Vangla tervishoiukomisjoni ravikvaliteedikomisjoni 24. märtsi 2006. a koosolekul otsustati kaebaja tervishoiuosakonna statsionaarist välja kirjutada ja jätkata ravi ambulatoorselt. Kaebaja ei ole nakkusohtlik kaasvangidele. Analüüsidest tuberkuloosibaktereid ei avastatud. Kopsude röntge nleid on tagasihoidlik ja selles on positiivne dünaamika. Ravimeid on võimalik anda ka ambulatoorsetes tingimustes. Vajadusel on võimalik pulmonoloogi konsultatsioon. Sama ravi võinuks jätkata ka kartseritingimustes.
- c)Tallinna Vangla tervishoiuosakonna sisekorra p 7.15 kohaselt haigla vara kahjustamisel, toidust või uuringutest keeldumisel ja ravirežiimi rikkumisel kirjutatakse patsient ravikvaliteedi komisjoni otsusel tervishoiuosakonnast välja. R. L. oli teadlik vangla vara kahjustamise tagajärgedest, kuna sisekord on Tallinna Vangla tervishoiuosakonna igas kambris. Kinnipeetava tervist kontrolliti enne kartserisse paigutamist ja leiti, et isik võib viibida tervisliku seisukorra poolest kartseris. 5. R. L. vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja nõuda välja haiguslugu nr 71, tõendamaks esitatud väiteid. Määruskaebust põhjendatakse järgmiselt:
- a)Tallinna Vangla tervishoiuosakonna ravikvaliteedi komisjoni koosoleku 24. märtsi 2006. a protokolli nr 6 otsusega kirjutati kaebaja tervishoiuosakonna statsionaarist välja 24. märtsil 2006, seega alles pärast kartserisse paigutamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kinnipeetava tervislikku seisundit ei saanud määratleda dokumentide alusel, mida karistuse määramise ajal olemas ei olnud. Haigusloost, epikriisist ja ravikvaliteedi komisjoni protokollist nähtub, et kaebaja ravi eeldatav lõpp on 16. mail 2006. Seega on arusaamatu, mille alusel kaebaja terveks tunnistati, kui enne statsionaarist lahkumist ei andnud kaebaja mingeid analüüse. Viimased analüüsid andis kaebaja 22. veebruaril 2006.
- b)Kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse võib täitmisele pöörata ka pärast halduskohtumenetluse lõppemist (vangistusseaduse § 65 lg 6). Kartserisse paigutamine olukorras, kus raske haiguse ravi on pooleli, riivab kaebaja õigust riigipoolsele tervise kaitsele. Isikul on õigus inimväärsele elule ja riigil on kohustus see isikule tagada. Pärast kartserisse paigutamist ja statsionaarse ravi lõpetamist kaebaja tervislik seisund halvenes. Samuti ei saanud kaebaja sel ajal regulaarselt kindlaksmääratud ajal ravimeid. Sellega riivati kaebaja õigust elule. Esialgse õiguskaitse tühistamisega tekiks olukord, kus kaebuse esitaja ei saavutaks tühistamisnõudega täiel määral oma eesmärke. Taotluse rahuldamine ei seostu avaliku huvi ega kolmandate isikute õigustega.
- c)Tuberkuloosihaigete ravi viib läbi Vanglate Keskhaigla. Ravimeid võtavad kinnipeetavad meditsiinilise personali vahetu kontrolli all. Sellest tulenevalt ei osutu ravi jätkamine kartseritingimustes võimalikuks. Kartser on lülitatud vanglaga ühisesse küttevõrku, kuid sellest hoolimata on kartseri kambrite temperatuur madal ja õhuniiskus ületab lubatud normide piirid. Magamisnaride ja madratsi vahele tekib kondenseeritud vesi ja sellest tulenevalt on madratsid märjad ja ülejäänud voodivarustus niiske. Madratsite ja voodivarustuse kuivatamiseks puudub võimalus ning need hoiustatakse päevaseks ajaks ruumi, milles puudub küttekeha. Seega võib 3-06-469 kaebuse esitaja saada pöördumatuid tervisekahjustusi. Kaebaja haigestus tuberkuloosi 2005. aastal Tallinna Vangla kartseris. Kaebaja tervise kontroll enne kartserisse paigutamist seisnes õiendi koostamises. Meditsiinilist kontrolli kaebaja ei läbinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Käesolevas asjas esitatud kaebus ei ole ilmselgelt põhjendatud ega perspektiivitu. Karistusliku iseloomuga haldusakti täitmine tuleb üldjuhul kohtumenetluse ajaks peatada, seda nii karistuste kohaldamise üldpõhimõtete kui ka karistusotsuse hilisema tagasitäitmise võimatuse tõttu (Riigikohtu ha lduskolleegiumi 14. detsembri 2004. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04, p 21). Kinnipeetava distsiplinaarkaristuse puhul võib esineda kõrgendatud vajadus kohese täitmise suhtes. Kinnipeetava allumatus võib ohustada vangla julgeolekut. Kaebaja korduvate üleastumiste tõttu ei saa käesoleval juhul seda avalikku huvi välistada. 7. Lisaks vaidlustatud haldusakti karistuslikule iseloomule räägib esialgse õiguskaitse kohaldamise kasuks kaebaja tervise kahjustamise oht. Ringkonnakohus peab küll põhistatuks vastustaja seisukohta, et tuberkuloosi järelravi on käesoleval juhul võimalik jätkata ka Tallinna Vanglas, kuid ei pea välistatuks võimalust, et kartseri tingimused võivad raskendada kaebaja paranemist. Senine ravi on olnud küll tulemuslik, ent vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei ole veel täielikult tervenenud. Seetõttu suhtub kolleegium olukorda ettevaatlikkusega vaatamata vangla arsti otsusele karistuse kohaldamise lubatavuse suhtes. 8. Eeltoodut arvesse võttes peab ringkonnakohus käesoleval hetkel õigeks esialgse õiguskaitse määruse muutmata jätmist. Juhul aga, kui kaebaja peaks kohtumenetluse ajal panema toime mõne täiendava õiguserikkumise, toob see suure tõenäosusega kaasa esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus