Hagita asja vaatab kohus
lg 1 alusel läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.
lg 4 sätestab, et kohus ei ole hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 5 kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohtutäituri otsuse kohaselt on täitmisele võetud lahend Põlva Maakohtu määrus 17.augustist 2004.a. tsiviilasjas nr. 2-030/K, mis on jõustunud 27.augustil 2004.a. Kohtutäitur on asunud erinevalt kaebuse esitajatest seisukohale, et täitemenetluse algatamiseks vajalikud eeldused olid olemas. Seetõttu tuleb kaebuse lahendamisel analüüsida kõigepealt täitemenetluse aluseks olevat kohtulahendit, et vastata küsimusele, kas lahendis kui täitedokumendis sisalduv nõue on muutunud sissenõutavaks. 17.08.2004.a. on Põlva Maakohus lõpetanud tsiviilasjas V T ja H M hagis R R vastu asja väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest
Kohtu poolt kinnitatud poolte kokkulepe on alljärgnev : 1.Hagejad V T ja H M kohustuvad tasuma solidaarselt kostjale R R 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) krooni Põlvamaal, Valgjärve vallas Saverna külas asuva elamu ( hooneregistri kood 110026949) kulutuste katteks. 2.Punktis 1 nimetatud summa tasumine kostjale toimub elamu ostu-müügi lepingu sõlmimisel notari juures, kelle kokkuleppeosalised valivad ühiselt. 3.Kokkuleppeosalised kohustuvad ühiselt ja heas usus tegutsema punktis 1 nimetatud elamu võõrandamiseks hiljemalt ühe aasta jooksul. 4.Peale 250 000 krooni tasumist hagejate poolt kostjale ei ole kokkuleppeosalistel üksteise vastu seoses punktis 1 nimetatud elamuga mitte mingisuguseid varalisi või mittevaralisi nõudmisi. 5.Kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Sissenõudja R.R ja kohtutäitur on asunud seisukohale, et ühe aasta möödumisel kokkulepet kinnitava kohtumääruse jõustumisest on saabunud V.T ja H.M R.R 250 000 krooni tasumise tähtaeg, sest selle aja jooksul pidid kokkuleppeosalised ühiselt ja heas usus tegutsema elamu võõrandamiseks. Tähelepanuta on jäänud, et kokkuleppe p.2 kohaselt pidi toimuma 250000 krooni tasumine R.R elamu ostu-müügilepingu sõlmimisel notari juures, kelle kokkuleppeosalised valivad ühiselt. See kokkuleppe täitmise tingimus – elamu ostumüügilepingu sõlmimine- ei ole aga saabunud. Seega on jõustunud kohtulahendiga kinnitatud kokkuleppe näol tegemist tingimusliku tehinguga. Kuigi kohtumääruse tegemise ajal kehtinud
lg 3 kohaselt ei võinud poolte kokkulepe olla tingimuslik, ei ole keegi kohtulahendit sellel alusel vaidlustanud. Pooled on kohtuistungi protokolli kohaselt 17.08.2004 selgitanud kohtule kokkuleppe sõlmimise asjaolusid – kostja R.R esindaja on selgitanud, et pooled müüvad (maja) kolmandatele isikutele ja seejärel jagavad raha omavahel, samuti on lisanud, et kolmas punkt on deklaratiivne, et ühiselt müüa.Hagejate esindaja on kinnitanud, et mõlemad pooled on huvitatud müügist. TsÜS § 103 sätestab, et kui tehinguga on kindlaks määratud mitu omavahel seotud tingimust, on tehinguga seotud õiguslike tagajärgede tekkimiseks või lõppemiseks vajalik kõigi tingimuste saabumine. Vaieldava täitedokumendi puhul on saabunud üks tingimustest – on möödunud üks aasta, s.o. aeg, mille jooksul kokkuleppeosalised kohustusid ühiselt ja heas usus tegutsema elamu võõrandamiseks. Samas ei ole toimunud elamu müügitehingut, millise tingimuse saabumisel kokkuleppe p.2 kohaselt pidi toimuma kokkuleppes märgitud rahasumma tasumine V.T ja H.M poolt R.R Tulenevalt TMS § 19 lg 1 (kehtib alates 01.01.2006 ) võib juhul, kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest , täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt tuleb tingimuse saabumist kohtutäiturile tõendada kirjalike dokumentidega. Seega on V T ja H M kaebus kohtutäituri otsusele põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole kohtulahendit, mis on täitedokumendiks täiteasjas nr.170/2005/4147, võimalik käesoleval ajal sundkorras täita, kuid kohtutäituri otsuse tegemise ajal ei esinenud ka täitemenetluse lõpetamise aluseks olevaid TMS §-s 35 sätestatud asjaolusid. Seega ei olnud kohtutäituril alust täitemenetluse lõpetamiseks. Kehtiva TMS § 48 p 7 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemeneluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Seega on kaebuses esiletoodud asjaolu, et kohtutäitur on asunud täitma kohtulahendit, mille täitmisetähtaeg ei ole saabunud, küll õige, kuid kohus ei saa kaebust rahuldada osas, mis puudutab taotlust täitemenetluse lõpetamiseks, kuna tulenevalt TMS § 50 lõikest 1 lõpetab täitemeneluse kohtutäitur otsusega. TMS § 49 lg 2 kohaselt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata, välja arvatud juhul, kui sissenõudja on nõudest kirjalikult loobunud.
lg 2 alusel jõustub määrus, mis on tehtud hagita menetluses päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastvalt selle sisule tehti; määrus kuulub tulenevalt
Epp Tombak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.