lg 1 järgi on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus leidis, et hageja väited I.S. suutlikkusest võlanõuet täita, ei ole asjakohased, hagejal on õigus taotleda väljamõistetud rahasumma osas täitemenetluse algatamist. Samuti ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et 80 000 krooni väljamõistmine I.S.lt ei võta temalt õigust nõuda seda summat kostjalt. Vaidlusalune leping ega muud tõendid ei kajasta käendussuhet, mis tooks TsK § 188 kohaselt kaasa solidaarvastutuse ja hageja õiguse valida, kelle vastu ta oma nõude suunab. Kriminaalasja materjalist selgub, et hageja aktsepteeris nõude esitamist I.S.le, kelle tegevuses tuvastati KrK § 143 lg 2 p 11 ja lg 2 ning § 186 koosseis. Solidaarse kohustuse korral on kreeditoril TsK § 188 lg 1 järgi õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses kui ka osaliselt.
lg 2 sätestab, et kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida kohtuistungil uuriti.
lg 1 järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus ei ole seotud poole poolt esile toodud materiaalõigusnormidega. Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja kohtukulud summas 18 000 krooni. Kohus hindas vääralt 13.06.2001 kohtuotsust kriminaalasjas, võrdsustades selle laenu tagastamisega. Kriminaalasjas ei mõisteta välja lepingujärgset võlgnevust, vaid kuriteoga tekitatud kahju. Kuigi kriminaalasjas käsitleti vaidlusalust lepingut, ei mõistetud välja sellest tulenevat võlgnevust. Isegi kui seda saaks nii käsitleda, ei saa 2 kohtuotsuse tegemist iseenesest käsitleda laenu tagastamisena. Kohtuotsus kriminaalasjas on vastuoluline, kuivõrd kohus leidis, et I. S. tekitas kahju M. E.le, kuid samas on kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt M. E.le tekitatud kahju välja mõistetud apellandi kasuks. Apellant leiab, et laenulepingust tekkinud kohustis lepingu poolte vahel on kehtiv ja kostjal on kohustus laen tagastada. Kohus leidis ekslikult nagu oleks hageja aktsepteerinud nõude esitamist I. S.le. Hageja andis küll allkirja tsiviilhageja nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks, kuid ei esitanud I. S. kriminaalasjas tsiviilhagi ega nõudnud temalt 80 000 krooni väljamõistmist. Sellele vaatamata mõisteti kohtuotsusega kriminaalasjas hageja kasuks välja 80 000 krooni. Kohus kohaldas vääralt TsK §-e 173, 174, 188 ja 272, jättes põhjendamata, miks ei pea kostja neil alustel kohustist täitma. Hageja ei ole väitnud, et tal on solidaarnõue nii kostja kui I. S. vastu. Kuna hagejal on nõue kostja vastu, nõuab ta temalt kohustise täitmist. Kostja vastutab oma kohustuste täitmise eest tulenevalt laenulepingust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta kaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Samuti palub ta kohtukulude väljamõistmist hagejalt. Apellandi seisukohad on otseselt vastuolus tegelike asjaoludega. Tõendamist on leidnud, et hageja esitas kriminaalasja käigus laenulepingust tuleneva nõude 80 000 krooni I. S. vastu, kusjuures see summa on käesolevaks ajaks hageja kasuks I. S.lt välja mõistetud ning kohtutäituri J.P. poolt täitmisele pööratud. Selle summa teistkordne väljamõistmine kostjalt ei oleks õige. Kuna kostja ei vastuta põhivõla eest, ei saa talt nõuda ka intresse ega viivist. Selgusetu on, kuidas peaks apellandi meelest aru saama protokollis märgitust, et I. S. poolt on tekitatud AS-ile E. Ü. kahju laenulepingu nr 8-1/2-152-96 sõlmimisel 80 000 krooni ning, et ta esitab kriminaalasjas nõude I. S. vastu 80 000 krooni suuruses summas. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalusest lepingust tuleneva kahju 80 000 krooni osas tunnistati apellant kriminaalasjas tsiviilhagejaks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et linnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 20.12.1996 sõlmisid kostja ja Põhja-Eesti Pank, kelle õigusjärglaseks on hageja, laenulepingu, mille järgi kostja laenas raha 80 000, intressiga 18% aastas ja tagastamise tähtajaga 30.03.1997. Kostja laenu tagastanud ei ole. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab laenulepingu alusel hagejalt saadud raha tagastama. Kostja leiab, et nimetatud summa on kriminaalmenetluse käigus välja mõistetud I. S.lt (otsus kriminaalasjas nr 1/2-409/2000) ja tema vastu ei saa hageja enam nõuet pöörata. Linnakohus on sellega nõustunud ja leidnud, et tegemist ei ole solidaarvõlgnikega ja kuna hageja on esitanud nõude I.S. vastu vaidlusaluse lepingu alusel, ei ole alust käesolevat hagi M.E. vastu rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et linnakohtu otsus ei ole õige. Kohus on jätnud tähelepanuta, et laenusaaja põhikohustuseks on laenu tagasimaksmisekohustus. Vaidlust ei ole selles, et kostja poolt on kohustus täitmata, s.t saadud raha koos intressidega on tagastamata. Ringkonnakohus leiab, et kohus on vääralt hinnanud 13.06.2001 tehtud lahendit kriminaalasjas, võrdsustades selle laenu tagastamisega. Kohus on leidnud, et laenusumma on välja mõistetud I. S.lt. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas on küll käsitletud sama vaidlusalust laenulepingut, kuid pole lepingust tulenevat võlgnevust välja mõistetud, vaid kuriteoga tekitatud 3 kahju. Ringkonnakohus leiab, et hagejal on õigus nõuda TsK §-de 272, 173 ja 174 alusel kohustise täitmist kostjalt, kes vastutab laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kuni selle täitmiseni. Intressi ja viivise nõudele on kostja esitanud linnakohtus toimunud menetluse jooksul vastuväite, et kuna hageja esindaja on kriminaalasjas nõustunud kahjusummaga 80 000 krooni, ei saa sama laenulepingu alusel intresse ja viiviseid kostjalt nõuda. Ringkonnakohus selle vastuväitega eelpooltoodud põhjendustel ei nõustu ja leiab, et kostja vastu hagi esitamine nii põhivõla kui ka intresside ja viiviste saamiseks ei ole vastuolus Põhiseaduse §-s 10 sätestatud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiibiga (hagiavalduse vastuse punkt 6- lk.28). Apellatsioonkaebuse rahuldamisel tuleb vastustajalt välja mõista
lg 1 ja 8 alusel apellandi poolt kantud kohtukulud, milleks on hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 2x 9 000 krooni. Vastustaja kohtukulud, milleks on õigusabikulud esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses, tuleb jätta tema enda kanda. U.Loonurm V.Lips M.Merimaa 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.