2-05-13674/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring istungisekretär Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja

1. märtsil
2. a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-05-13674 (2-611/2005) Tsiviilasi MA hagi GR vastu 14 650 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MA Kostja GR, volitatud esindaja Riho Viik Kohtuistungi toimumise aeg
3. veebruar 2006.a RESOLUTSIOON Eeltoodu alusel ning lähtudes TsMS ja TMS RakS § 3, TsK§ §191 lg 1, § 193 lg 1, § 194 lg 1, § 231 lg 1 ja § 272, TsMS § 434-439 ja TsMS (redaktsioon kuni 01.01.2006) § 60 lg
4. Rahuldada MA hagi GR vastu osaliselt. Välja mõista GR-ilt 11 000 ( üksteist tuhat ) krooni MA kasuks. Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord Jätta kohtukulud poolte kanda seoses hagi osalise rahuldamisega. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu õiguslik põhjendus. Kostja eelmenetluses ja kohtuistungil vaidles nõudele vastu, teatades, laen võeti hagejalt kolmanda isiku nimel ja huvides, laenatud raha andis üle kolmandale isikule. Seetõttu laenuleping on koostatud kolmanda isiku kirjaplangil. Küll kostja sõlmis hagejaga laenulepingu ja võttis hagejalt vastu raha ja kostaja teada on laen käesolevaks ajaks osaliselt tagastatud – 1000 krooni sularahas ja 4000 krooni eest saanud laenu katteks sibulaid.. Seega käesolev otsus põhineb kostja osalisel õigeksvõtul. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kostja vastu osaliselt, põhivõla ulatuses, kuivõrd hagi on antud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel puudub vaidlus, selle üle, laenuleping poolte vahel sõlmiti ja raha üle anti. Tõendatud pole, et kostja tegutses kolmanda isiku nimel ja huvides. Laenulepingus on otseselt toodud „Mina, GR, sain laenu 16.08.95.a.AM käest“. Juhul, kui kostja oleks tegutsenud kolmanda isiku nimel, oleks see laenulepingus märgitud ja nimetatud ka tema volitused kolmanda isiku eest tegutsemiseks. Asjaolu, et laenuleping on koostatud kellegi kirjaplangil, ei tõenda laenusuhet hageja ja kolmanda isiku vahel. Kostjal puuduvad tõendid osalise laenu tagasimaksmise kohta, hageja eitab antud asjaolu. Hageja nõuab tulenevalt TsK § 231 kostjalt seadusejärgseid viiviseid, kokku summas 4650 krooni. Kostja palub vastavalt TsK § 194 lg 1 viiviseid vähendada. Hageja ei nimeta ega tõenda oma kahjusid, mida ta võla tagasisaamisega viivitamisel sai. Seega võib kohus TsK §
5. lg 1 alusel viiviseid vähendada 1000 kroonini ehk summani, milles pooled laenulepingus kokku leppisid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega võib kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral jätta kohtukulud poolte kanda. Rein Pokk Kohtunik 2